Reklaam (1)

“Ühelt poolt on õige väita, et reklaam on kunsti kõrgeim vorm, aga teiselt poolt on see õudseim nähtus üldse”
Peter Lamborn Wibon
Meie kaasaegses ja arenevas maailmas aina rohkem saab kuulsaks reklaam . Aga mida me mõtleme reklaami all? Kas see on tükike läikivat paberit ahvatlevate pakkumistega või kellegi originaalne võimalus saada rikaks?
Nagu teatmik ütleb, reklaam ( prants . reclame - lad. reclamo – hõikuma) on teave, mida avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil.
Aga räägime natuke reklaami ajaloost. Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline , randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Roomas olid eri ametiisikud - karjujad ja üleskiitjad - kes teadustasid kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma.
12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. Oluliselt avardas reklaami võimalusi trukikunsti areng.
1593 . a ilmus Inglismaal esimene pildiga müürileht. 19. sajandil kaasnes tööstuse kiire arenemisega reklaami enneolematu levik.
1842. aastast peale on Pariisis püstitatud kuulutustulpi.
1846. aastal avati USAs esimene reklaamiagentuur.
Fotolitograafia leiutamisega 1890. aastal pandi alus mitmevärvilise reklaamiplakati arenguks. Kasutusele voeti uued tehnikavahendid (n. film , noonvalgus, raadio, televisioon ).
1928. aastal saadeti New Yorgis eetrisse esimene raadioreklaam.
Tänapäeval võib reklaami kohata kõikjal ning tal on oluline osa inimese tarbimiskäitumise mõjutamisel. Reklaami taga on ärihuvi levitada ja informeerida inimesi, mingis mõttes see alaealisustab inimese: ta teab, et reklaamis pakutakse illusioone, kuid talle meeldib sellese uskumine ning ta mängib kaasa, sest reklaam teeb ju nende elu lihtsamaks. Avades oma postkasti , esimene mida inimene näeb on reklaam. Inimene mõtleb, et vaatab seda hiljem, aga midagi tõmbab selle läbi vaadata ja saada teada uutest pakkumistest ja allahindlustest, eriti kui ees teda ootab nädalavahetus ja shoppamine leiab aset. Ja nagu midagi erilist pole vaja osta, aga kuidas ta saab sellist võimalust minetada, eriti kui on mingi supersoodne kampaania. Seepärast reklaam omab võimu inimeste üle, mõjustab ja manipuleerib . Selle põhimõtte on muuta inimeste mõtlemist ja käitumist. See äratab inimeste huvi/tähelepanu, paneb inimest valiku ette( seepärast ilmuvad margi eelistused , inimesed valivad, mis on kasulikum/mugavam).
Reklaami sihtrühmaks nimetatakse inimesi, kelle jaoks see reklaam on tehtud, ehk inimesi, kellele see reklaam on suunatud. Pole tähtis, et reklaam jõuaks võimalikult paljude inimesteni, vaid et ta jõuaks võimalikult paljude õigete inimesteni. Kuna kõigi inimeste jaoks pole olemas universaalset reklaamikanalit, peab igale sihtrühmale leidma sobivaima. Reklaamijal on vaja teada, missugust telekanalit, raadiojaama, ajalehte või ajakirja sihtrühm eelistab jälgida.
Reklaam rõhutab neid toote omadusi, mis on ahvatlevad just sihtrühma jaoks. (näiteks jogurti juures võib noori naisi huvitada madal kalorisisaldus, lapsi hea maitse, pereemasid soodne hind.)
Reklaam kasutab keelt, mis on sihtrühma jaoks arusaadav ja loomulik. (Näit. noortele mõeldud reklaamis on slängi kasutamine täiesti õigustatud.)
Reklaamis on omad reeglid ja strateegiad (kuidas see jõuab meieni ). Esiteks reklaam peab kutsuma esile huvi ja tunne, et ta sai teada midagi uut. Teiseks, see peab olema aus- petta võib ainult korra, aga kaotada usaldust võib alatiseks. Kolmandaks , reklaam peab olema korrektne ka teiste firmade suhtes- ei tohi oma kaupa üles kiitma, solvates konkurentide oma.
Rääkides strateegiatest, siis eelkõige reklaam peab olema avalduslik. Näiteks, kui mõni tähtis isik kuulutab, et ta on toodet kasutanud. Kui tema seda juba teeb, siis järelikult on toode hea või siis vastupidi, kui reklaamis on tavalised inimesed ning ostja samastab enda selle inimesega. Samuti toimib ka massisümptom: ostja ei taha jääda erandiks . Eksisteerib ka soovitu saavutamine. Reklaam, mis näitab, et inimesed on edukad kõikvõimalikes situatsioonides (nagu unelmatetüdruku tähelepanu, sõprusringi olemasolu, edu saavutamine tööl) tänu sellele, et nad kasutavad toodet. Ostja tunneb, et ka tema võib olla edukas.
Väga oluline on ka ülekanne, kui hea välimusega ja meeldiva suhtlemisega , seksikas hästiriietatud mees või naine müüb toodet, siis ostja seostab toote selle müüja välimusega ning kujutab ette, et ka tema muutub selliseks toodet kasutades.
Kindlasti peame mainima ka huumorit, sest inimestele jääb meelde reklaam, mis neid naerma paneb.
Kuigi praegu paljud agentuurid kasutavad valemängu, s.t. reklaam annab ühekülgset teavet toote kohta, rõhutatakse ainult kasulikke omadusi.
Aga lõpuks tahaks öelda, et hetkel sihtturg mõtleb, et reklaam on tüütu. Nende arvates välismaa reklaamid on palju lahedamad ning Eestis pole kedagi, kes neid oskaks teha ning reklaami lähevad õppima just need, kes kasvõi väheke oskab joonistada ja inimestele asju pähe määrida.
Aga tegelikult, reklaam ning selle loomine, on eelkõige töö peaga, peab oskama rakendada oma loovust ning osata töötada meeskonnas ja ka üksi. Need inimesed, kes on lõpetanud reklaami eriala omavad laiahaardelisi teadmisi paljudelt erialadelt, nendel on hea organiseerimis ja kohanemisvõime. Eelkõige on võime oma ideid edasi anda.