Intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Organisatsiooni ja juhtimise õppetool
Liis Mägi ja Sten Martin
Intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele
Referaat
Juhendaja : õppejõud Virve Siirde
Tallinn 2011
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Intellektuaalse kapitali olemus 4
2. Koostisosad 6
3. Intellektuaalse kapitali tähtsus 8
4. Väärtuse loomine 10
Kokkuvõte 12
Viidatud allikad 13

Sissejuhatus

Kui veel 30 aastat tagasi ei mänginud intellektuaalne kapital ettevõtte edus suurt tolli, siis viimasel dekaadil on palju pööratud tähelepanu globaalse konkurentsieelise rollile ning ettevõtte pehmetele väärtustele. Teadmised on kestvad ja jätkusuutlik ressurss ning peamine vahend konkurentsieelise saavutamisel. Eduka strateegia elluviimiseks tuleb kaardistada konkurentsieelis ja teadvustada millist potentsiaali on tarvis konkurentsieelise hoidmiseks. Võimekuse parandamist soovivad organisatsioonid peaksid identifitseerima intellektuaalsed varad ja olema võimelised neid juhtima .
Otsustasime valida teemaks intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele, kuna tundub, et paljud mõistavad selle olulisust, kuid on abitud selle eduka juhtimise vallas. Siiski on intellektuaalne kapital investeerimisotsuseid mõjutavaks teguriks , peegeldades ettevõtete potentsiaali konkurentsis püsimiseks ning jätkusuutlikkust tulevikus.
Töö eesmärgiks on analüüsida intellektuaalse kapitali kontseptsiooni ning selle väärtust ettevõttele. Referaadi esimeses pooles anname ülevaate intellektuaalse kapitali olemusest ning tema koostisosadest . Teises pooles juhime tähelepanu tema tähtsusele ning toome välja mõned üldisemad soovitused ja näited, kuidas luua väärtust ettevõtte “ pehmetest “ varadest.

1. Intellektuaalse kapitali olemus

Paljude abstraktsete mõistete puhul teame või aimame, mida üks või teine termin tähendab. Nii ka intellektuaalse kapitali mõistega – puudub üks ja ainus tähendus. Mitmed teoreetikud on pakkunud omapoolse definitsiooni.
Thomas Stewart väidab, et rikkus on teadmiste produkt : „Intellektuaalne materjal – see on teadmised, informatsioon, intellektuaalne omand. Kogemus, mida võib kasutada rikkuse loomiseks“. (Dsiss 2006)
L. Edvinssoni arvates on intellektuaalne kapital kombinatsioon inimkapitalist – organisatsiooni liikmete teadmised, oskused, taip ning potentsiaal- ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides. See on võime muundada teadmised ja mittemateriaalsed varad rikkust loovateks ressurssideks, korrutades inimkapitali struktuurkapitaliga. (Dsiss 2006)
K. Bradley toob välja, et intellektuaalne kapital, olles juba oluline jõukuseallikas, esineb varjatud kujul ja ei kajastu ettevõtte finantskontodel. Kui aga vaimset vara bilansikontodel kajastada, saaksid investorid hinnata ettevõtet kordades väärtuslikumaks, kui aktivast välja võib lugeda. (1997,53)
Eksisteerib laiaulatuslik kogemuslik tõestus sellele, et aruannete, aktsiahindade ning kasumi vahel on seos viimaste aastakümnete jooksul oluliselt vähenenud, viidates sellele, et aina enam on konkurentsieelis sõltuv ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja mittemateriaalsest varast (Bradley 1997). Oluline ei ole ainult rahalised väärtused ja tulemused vaid näiteks see, kuidas osatakse oma klientidele läheneda vaimsel tasandil, tekitada neis usaldusväärsus ja pakkuda neile tooteid läbi väärtusliku suhtlemise. Siinkohal oli võrdluseks ettevõtte kliendi e. välisstruktuurikapitali, mis on üks osa intellektuaalsest kapitalist.
Intellektuaalne kapital on hästi kohanev ja laiaulatuslik. Vaimset tarkust on võimalik müüa nii, et see jääb inimesele ja ettevõttele alles. Ja mis veel olulisem, kasum ei ole kunagi kahanev. Mida enam oma teadmisi kasutatakse ja edasi antakse, seda kiiremini see vohab ja kasvab.
Intellektuaalne kapital toodab intellektuaalset kapitali, mille lõpp-tulemusena saab realiseerida varaks. Siinkohal võib tuua näitena tehnoloogia , mis hõlbustab teadmiste ja ideede vohamise kiirust. On suur vahe, kas müüa oma toodet käest kätte või läbi interneti. Esimesel juhul on aja- ning rahakulu suuremad ning samuti on see ka ebaefektiivne. Interneti vahendusel saab kiirelt ja tõhusalt oma ideid ja tooteid tutvustada, jagada, müüa neid globaalselt. Igaühel, kellel on arvuti, internetiühendus ja telefon, saab töötada, sisseoste sooritada ning pangateenuseid kasutada 24 tundi päevas (Bradley 1997).
Hinnanguliselt on leitud, et teadmised kahekordistuvad iga 18 kuu tagant (Bradley 1997). Kui ainult osataks neid maksimaalselt rakendada, siis võib ette kujutada, millises rikkuses üks või teine elada võiks. Takistuseks võib saada aga tihe konkurents , kuna innovatsioon toob turgudele aina rohkem tooteid. Tuleb leida nüanss, millega eristuda. Selleks, et konkurentsis püsida, tuleb pidevalt töötada uurimuste ning arengu kallal. See kõik omakorda paneb, nagu eelpool mainitud , intellektuaalse kapitali vohama.
Segi kiputakse aga ajama teadmisi ning informatsiooni. Olemasoleva informatsiooni analüüsimiseks ning õigesti mõistmiseks peab kasutama teadmisi. See protsess on komplekssem kui süsteemide teadus ning informatsiooni teooria. (Bradley 1997) Näitena võib tuua makroökonoomikas majandusnäitajate analüüsimise. Selleks, et kätte saada informatsiooni selle kohta, kuidas majanduses üks või teine asi toimib ja omavahel seoses on, mis tõotab juhtuda tulevikus, peab arvesse võtma kogu informatsiooni, mis on antud ja oskama seda õigesti tõlgendada. See nõuab aega ja põhjalikku analüüsi ja mis kõige tähtsam, vastavat kompetentsi ja oskusi.

2. Koostisosad

Eelpool toodud definitsioonid on üldised ja käsitlevad kontsepti üldises plaanis. Selleks, et paremini mõista intellektuaalse kapitali olemust tuleb kõikehaarav kontsept jagada erinevateks osadeks . Aastate jooksul läbi viidud uurimustööde tulemustena on välja kujunenud järgmine üldkategooriate süsteem ( Mayo 2001, 29-30):

• Struktuurkapital – see osa, mis jääb töölt lahkudes maha. Struktuurkapital jaguneb omakorda kahte ossa :
  
• Kliendi, ehk välisstruktuuri kapital. Siia kuuluvad varad, mis võimaldavad ja/või innustavad organisatsiooniväliseid inimesi meiega töötama: kliendilepingud, suhted, lojaalsus, rahulolu, turuosa, maine, brändid jne.
  
• Organisatsiooni, ehk sisestruktuuri kapital. Siia hulka kuulub kõik, mis puudutab firmasisest tegevust ja efektiivsust. Hõlmab strateegiaid , süsteeme, metoodikaid, ja tööprotsesse. Samuti kõik kirjapandud, registreeritud teadmised: patendid, oskusteave, andmebaasid , tehnoloogia, organisatsiooni kultuur jne.
  
• Inimkapital – need on inimesed oma võimete, pühendumuse, teadmiste ja kogemustega. Samuti, kuidas inimesed koos töötavad ja nende suhted nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda.
  

Struktuurkapital on ettevõtte omandus . Inimkapitali laenavad ettevõttele inimesed usus, et saavad selle eest vastu väärtust kas materiaalsel või immateriaalsel kujul. Intellektuaalseid varasid kasvatavad ja aitavad hoida inimesed. Sisend ettevõttesse seisneb informatsiooni ja kogemuste valdamises, võimes seda ühendada ja kasutada. Võimes olla innovaatilised ja intuitiivsed ning luua suhteid. Ilma inimesteta võivad struktuuri elemendid, nii kliendi kui organisatsiooniga seotud, laguneda. Kindlasti ei ole võimalik ilma inimeste poolse panuseta struktuuri elementide kasv.
Koos töötades suudavad üksikisikud luua rohkem väärtust, kui üksi tegutsedes , luues sellega organisatsiooni pehmema poole, mille kirjeldamiseks on järgmised terminid (Mayo 2001, 29-30):

• Sotsiaalne kapital – selle funktsiooniks on usaldus, mis põhineb ühisel arusaamal ärist ja tekitab grupisisest oodatud vastastikkust kasu ja usaldusväärsust. See on gruppide võime ühistööks, jagades teadmisi ja ideid.
  
• Emotsionaalne kapital – peegeldab emotsioone ( kirg , iha, motiveeritus, innovatsioon), mis loovad lojaalsust.
  
• Suhtekapital – kirjeldab organisatsiooni sees ja väljaspool olevat suhtevõrku, mis paneb organisatsiooni efektiivselt toimima. Lojaalsed suhted klientidega, tarnijatega, partnerlus , osalemine liitudes jne.
  
• Teadmuskapital – kujuneb inim-, kliendi- ja struktuurkomponentide koostoimena positiivses õppivas keskkonnas, esindades kogutud ja kooskõlastatud teadmisi, tarkust ja kogemust, mida organisatsioon saab kasutada. Teadmine tuleb informatsiooni töötlemisest ja kogemustest.
  

Edukaks komplekseks eksisteerimiseks on väga oluline panustada kõikidesse koostisosadesse, kuna üks täiustab teist.

3. Intellektuaalse kapitali tähtsus

Intellektuaalse kapitali ajalugu on küllaltki lühike. Varasemalt oli peamine printsiip toota, vähe mõeldi sellele , kui efektiivselt ja lihtsalt seda teostada saaks. Samuti ei olnud ka tehnoloogia veel niivõrd arenenud. Viimase 30 aasta jooksul on areng olnud ütlemata suur, eriti sellistes valdkondades nagu füüsika, keemia ja bioloogia . Samuti on ka rahvusvahelised turud liberaliseerinud. Inimestel on valikuvõimalusi ja vabadust, et oma ideid ellu viia ja tihedas konkurentsis püsida.
Kuni varajase 20. sajandini oli põhiliseks jõukuse allikaks maa- maa harimine kasvatas toitu ja tõi leiva lauale. Aastaks 1915 oli agrikultuur asendunud tööstuskultuuriga. Järgnevad 50 aastat põhines rikkus kapitali, kaupade ning tööjõu omavahel kombineerimises, et toota erinevaid tööstuskaupu. (Bradley 1997)
Alles 1980ndatel hakkasid juhid, akadeemikud ning koolitajad üle maailma mõistma intellektuaalsete varade tähtsust ettevõtte kasumlikkusele. Majanduslik kasv ning konkurentsieelis olid pigem sõltuvad ideedest ning teadmistest kui toorainest ja musklitest. Tehnoloogia kiire areng ühendas aja ja koha ning innovatsiooni ja aju-jõu roll rikkuse akumulatsioonis suurenes. ( Ibid .)
Aastaks 1994 oli üle maailma umbes tosin ettevõtet, kes aktiivselt kaasasid intellektuaalset kapitali kasumi teenimisse. Kuna selline meetod leidis aina enam kajastamisest otsustati korraldada konverents , kus osalesid nende ettevõtete esindajad, kes lähtusid töömeetodites immateriaalsetest varadest. Miitingu eesmärk oli laiemalt aru saada intellektuaalse kapitali tõhususest ja olulisusest ärijuhtimisele. Järeldus, et väärtused, mis ettevõtte oma intellektuaalsest kapitalist saab, tulenevad hästi planeeritud, põhjendatud ning teostatud juhtimisinitsiatiividest. ( Harrison , Sullivan 2000)
20. sajandi dekaadi iseloomustab liikumine infoajastule. Ainuüksi uue seadme, tehnoloogia soetamisest üksi ei piisa. Muutunud on kaupade iseloom, täna on kandev osa ka teadmistel ja informatsioonil kui kaubal. Enamus kaupade ja teenuste väärtustest baseerub sinna investeeritud teadmistel. Globaliseerunud internetiajastul on võime lühikese aja jooksul saada ülevaade huvi pakkuvast tootest terves maailmas.
Tihe konkurents paneb ettevõtteid aina enam pöörama tähelepanu oma intellektuaalsele kapitalile. Margus Dsiss toob välja oma magistritöös autorite Brennan ja Conell väite, et ettevõtted, kes juhivad oma intellektuaalset kapitali, edestavad oma konkurente (2006,29). Konkurentsieelise tagamiseks on ettevõtetele oluline varustada ostjaid võimalikult täpse ja täiusliku informatsiooniga. Kui on liiga vähe informatsiooni, on ka ostjate hinnapakkumine madalam, samas kui firma potentsiaalne väärtus võib olla kordades suurem.
Olemasolevad finantsaruanded ja mõõdikud ei kajasta ettevõtete immateriaalseid varasid. Immateriaalsete varade olulisuse eiramine ning juhtimis-, investeerimis - ja krediidiotsuste tegemine ainult finantsaruannete põhjal võib viia oluliste majanduskaotusteni. Finantsaruanded võiksid katta selliseid valdkondi nagu töötajate ja klientide rahulolu ning operatiivne efektiivsus. (Dsiss 2006) Vastasel juhul on kerge ettevõtet kas ala- või ülehinnata, näiteks tulevik suhtes.
Tasub mõelda sellele, mis jääks ettevõttest alles, kui kõik töötajad pakiks oma asjad kokku ja lahkuks päevapealt. Ainuüksi mööbel, seadmed ja arvuti tänapäeva firmas enam väärtust ei tooda. (Männik 2000) Oluline on, et ettevõtte siseselt toimivad efektiivselt üheaegselt inimestevaheline koostöö ja struktuur ning ettevõtteväliselt pannakse rõhku professionaalsetele kliendisuhtele. See aitab selgemini mõista kus paiknetakse täna ja mis samme peab astuma , et püsida konkurentsi maratonis esimeste seas ka tulevikus. Inimesed osalevad märkimisväärselt vähem rikkuse kujundamises kui ettevõttel puudub konkreetne ülesehitus.

4. Väärtuse loomine

Ilmselt on ettevõtete olulisim näit järjepideva tulu loomine omanikele ja aktsionäridele. Omanike, aktsionäride ja investorite huvidest ei tohiks olla vähem tähtis ettevõtte edust huvitatud teiste isikute, ehk huvigruppide oodatav tulu. Väärtuse loomisel aktsionäridele ei tohi vähendada väärtust teiste huvigruppide silmis , tagades ja saavutades edu ka pikemas perspektiivis. Alahinnates teiste huvigruppide väärtust võib ettevõte kaotada need grupid, kes on püsiva edu jaoks kriitilise tähtsusega. Teiste huvigruppide toetuseta ei saa ükski aktsionär jätkuvat tulu.
Väärtuse loomine läbi innovaatiliste ideede sõltub suuremal määral positsioonist turul ja sealhulgas ka firma kontekstist- visioonist ja strateegiast. Konteksti võib defineerida ka kui ettevõtte sisemised ning välimised reaalsuses. Sisemised reaalsused hõlmavad suunda, vahendeid ja takistusi, väljendades nõrkusi, tugevusi ning lisaks ka võimeid konkureerida välises keskkonnas- turgudel. Välimised reaalsused puudutavad aga võimalusi ja ohtusid, keskendudes põhijõududele, et tagada pikaajaline edu. (Harrison, Sullivan 2000)
Ettevõtete jaoks, kes on enda jaoks sõnastanud visiooni ning töötanud välja strateegia selle saavutamiseks, on järgmine oluline samm määrata intellektuaalse kapitali roll saavutamaks ihaldatud tulemust. Ettevõte võib omada potentsiaalset intellektuaalset kapitali, iseasi kas ta oskab seda tõhusalt enda kasuks rakendada. Lisaks iseenesest mõistetavale kasumi tootmisele on väärtuse loomine ja pakkumine põhjus, miks ettevõtted eksisteerivad.
Intellektuaalse kapitali peale mõeldes peab ettevõte olema edukas. Firma, kes sipleb elementaarsetes probleemides, et oma eelarvega üldse välja tulla ja müüki kulude katmise tasemele saada, ei suuda oma energiat rakendada tuleviku kavandamisel. (Männik 2000) Selles on omamoodi tõetera sees, aga teisest küljest tuleks leida põhjus, miks sellises olukorras ollakse ja suunata oma energia pigem ettevõtte sisese struktuuri ülevaatamisse ja inimkapitali. See aitab leida vead juhtimises ning teha vajalikud sammud edu saavutamiseks.
Samuti vajavad erinevad turud edukaks funktsioneerimiseks informatsiooni. Kas või lihtne näide igapäevastest tehingutest, kus müüjad peavad teadma, mida ostjad vajavad. Mida täiuslikum ja täpsem on informatsioon, seda kindlam on tehingu toimumine soovitud hinnaga. Sama põhimõte kehtib ka ettevõtete hindamisel. Mida täiuslikum on informatsioon ettevõtte kohta, seda adekvaatsemalt kujuneb ostja poolt pakutav hind. Vähene informatsioon eelkõige ettevõtte tulevikustsenaariumide kohta alandab reeglina ka ettevõtte hinda, arvestamata seejuures ettevõtte kogu potentsiaali.
Väärtust läbi intellektuaalse kapitali luua nii, et ka huvitundjad seda õigesti oskaks hinnata, on ühtlasi raske, kuna ainult rahaliste näitajate põhjal ettevõttele antav hinnang seab kehva situatsiooni veel turul vähetuntud mittemateriaalsete varade poolest rikkad ettevõtted, milliste põhiliseks varanduseks on intellektuaalne kapital. Alahinnatakse ettevõtete potentsiaali, mis omakorda viib turuhinna alahindamisele ja ettevõtetel on raskusi kapitaliturgudelt soodsa laenuressursi saamisega , vähendades võimet realiseerida täit potentsiaali. Seega ettevõtete intellektuaalse kapitali, teisisõnu mittemateriaalsete varade, mittemõõtmine ja seeläbi mittemõistmine võib oluliselt kahjustada ettevõtete edasist käekäiku. Et sellist olukorda vältida, tuleb kasutusele võtta üldstandardid ning rakendada neid igas ettevõttes mõõtmaks intellektuaalset kapitali ja selle väärtust.

Kokkuvõte

Intellektuaalne kapital koosneb inimkapitalist ja struktuurikapitalist. Inimkapital on ettevõttes töötavad inimesed, koos oma teadmistega. Struktuurikapital on kõik see, mis jääb ettevõttest alles, kui inimesed töölt lahkuvad – andmebaasid, seadmed , mööbel, tehnoloogia, brändid, kliendid jne. Üldiselt võib öelda, et intellektuaalne kapital on ettevõtte vara, mis loob väärtuse ning selle oskuslik juhtimine on edu võti, andes tugeva konkurentsieelise turul.
Takistuseks on aga mittemateriaalsete varade kajastamine finantsaruannetes. Ettevõtte inimkapital on see, mis annab hoogu struktuuri ning kliendibaasi kujunemisele ja just klientide rahulolu näitab kui edukas vastav ettevõte oma valdkonnas on. Töötajate motivatsiooni, operatiivsuse ning klientide rahulolu kajastamine on keeruline, küll aga just tänases ühiskonnas on see mõjuvaim tegur tuleviku jätkusuutlikkuse tagamises. Vastasel juhul osutub olemasolev informatsioon ekslikuks ning investorid otsustavad oma raha paigutada mujale.
Väärtuse loomine saab alguse ettevõtte visioonist ja strateegiatest. Sealt edasi tuleb panna efektiivselt toimima koostöö ettevõtte inimkapitali ning struktuurikapitali vahel. Selleks, et töötaja saaks efektiivselt opereerida, on vaja tagada ka tehnoloogia tõhusus ja toimivus.
Intellektuaalne kapital on tõesti see, mis mängib väga suurt rolli ettevõtte kasumlikkuse saavutamisel, kuna innovaatilisus praegustel turgudel, kus konkurents on väga tihe ja praktiliselt kõik vajalik on kättesaadav ja pakutav, on raske tulema . Seetõttu peab suunama kogu energia intellektuaalsete varade juhtimisse, identifitseerides töötajate võimed, unikaalsus ning tagada neile tõhus keskkond ideedepuhanguteks.

Viidatud allikad

Bradley, K. (1997). Intellectual capital and the new wealth of nations. – Business strategy review, no.1, pp. 53-62.
Dsiss, M. (2006). Intellektuaalne kapital organisatsiooni juhtimises. TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. 118 lk. (Magistritöö)
Harrison, S., Sullivan P.H. (2000). Profiting from intellectual capital: learning from leading companies. – Journal of Intellectual Capital, no.1, pp.33-46.
Männik, S. Inimkapital määrab tuleviku. http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1797/uud_uudidx_179721 (19.11.2011)
Mayo, A. (2001). Ettevõtte inimväärtus: kuidas mõõta ja juhtida inimkapitali. London: Nicholas Bareley Publishing.