Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise
12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis. 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Sotsiaalne-vaatlev õppimine on jäljendamisel põhinev. 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantse tingimuse vormi. Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ?? 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.
Hirm Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.
Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime. Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga võimalik seostada eelnevate nähtustega 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Bandura - jäljendamine 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantset tingimus vormi - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida B.F.Skinner (1904-1990): organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant, vahend kinnituste (reinforcement) saamiseks.
KLASSIKALINE TINGITUS Klassikalist tingitust seostatakse harilikult vene füsioloogi Ivan Pavlovi (18491936) avastusega. Pavlov uuris esimesena eksperimentaal meetodil õppimist. (Krull E, 2000) Klassikalisel tingimisel toimub õppimine siis, kui kaks sündmust esinevad ajas koos. Toimub stiimulite generalisatsioon stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile, hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Kõrgema järgu tingimiseks on tingitud stiimuli seostumine muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma.(TÜ Kliinikum,14.03.09) 2.1. KLASSIKALISE TINGITUSE OLEMUS Pavlovi avastatud klassikalise tingituse mehhanism on kõige hõlpsamini mõistetav tema katsetest. Nende algseks eesmärgiks oli uurida, kuidas seostub katseloomal (koeral) toidu tajumine süljeeritusnäärmete tegevusega. Uurimuse käigus märkas Pavlov imelikku asjaolu näljastel koertel algas süljeeritus ennem, kui neile liha keelele pandi
HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI
2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolutsioonis on hirmul ohu eest hoiatajana olnud eelkõige kaitsev ülesanne.
Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused Probleemkast(eksperimant kassidega: pani kassi kasti ja lüliti ning uuris kaua kassidel selle arusaamiga aega läheb) tagajärge seadus äsjasuse seadus harjutamise seadus
sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2.Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos, tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov. Pavlov uuris koera, kellel kujunes süljerefleks. Loomal hakkas sülg jooksma vastavalt siis, kui koera toitja ruumi sisenes. Et sellist refleksi koerale selgeks õpetada, alustas ta neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus. Sama tegevust korrati ja korrastati
mis lähtusid ratsion käitumisest, ei suuda seletada in otsuseid tingimustes, kus tal ei ole küllaldaselt infot Torsten Wiesel uurimus oli pühendatud sellele, kuidas silma võrkkest vahendab nähtavat informatsiooni ajusse, ehk millistest erinevatest rakkudest silmapõhi koosneb ja millised on nende rakkude funktsioonid Ivan Pavlov tema töödest sai alguse ,,tingimine" , avastas nähtuse, et kui stiimulit kombineerida muu stiimuliga, siis mõne aja pärast piisab stiimulist millel füsioloogiline lähedus puudub, kutsub esile ärrituse Kuidas seletab bioloogiline perspektiiv lapsepõlveamneesiat? Kahe esimese eluaasta jooksul ei ole hipokampus ehk merihobu veel täielikult välja arenenud, ning selle tõttu ei jää lapsel ka olulisi mälujälgi Nimeta fenomenoloogilise perspektiivi esindajaid Carl Rogers Rollo May Abraham Maslow 4 emotsioonide komponenti 1
Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga. Võtmestiimul- ärritaja, mis vallandab instinkti. Instinkt- kaasasündinud sabloonne käitumisakt. Instinktiivne käitumine- paljudest kindlas ja muutumatus järjekorras järgnevatest liigutustest koosnev ja teatavale kindlale lõpptulemuseni viiv tegevus, millest võtab osa kogu organism. Mäng Toitumine Soo jätkamine Jäljendamine Karjainstinkt Instinkti hälbed- instinktiivne reageerimine normaalse ärritaja asemel mingile teisele, temaga ainult osaliselt sarnanevale ärritajale
ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga. Seepärast olles keerulise/ stressirikka stiimuliga, proovin: 1. Ära tunda omaenda stress 2. Võita aega mõtete korrastamiseks, rahunemiseks 3. Tegeleda oma kehakeelega füüsiline tegevus + mulje 4. Läbi rahustatud keha ja meele saan tagasi tulla vestlusse 5. Hirmul on suured silmad, s.t. olukord ei olegi nii hull ... 2 "Võitle-või-põgene" Stiimul ja reaktsioon suhtlemises põhineb suuresti lihtsale reeglile: 1
mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. · ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. 2. Kirg- Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. Frustratsioon- Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Võib tekitada agressiivsust juhul, kui
· Aistingud ja taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Motivatsioon, vajadused · Emotsioonid · Võimed · Isiksuseomadused(teperament, huvid, hoiakud, veendumused, iseloomuomadused) Õppimine- protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine ja harjutamine- kui inimene puutub pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus(nt laps saab selgeks koolitee). Tähtsusetuid stiimuleid hakatakse harjudes eirama(nt trammitee ääres elavad inimesed ei pööra mürale enam tähelepanu) 2. Klassikaline tingimine- seotud tingitud refleksidega 3. Operantne tingimine- seotud eelduvate positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib
Hüpnootiline analgeesia-valu vähendamine hüpnootilise sugestiooni tulemusena Hüpnoosi mõju on siis tõene, kui seda ei saa saavutada ilma hüpnoosita. 7.Õppimine klassikaline tingimine õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. Pavlovi katsed teist järku tingimine õppimise vorm, mille puhul muudetakse kõigepealt neutraalne stiimul klassikalise tingimise abil tähenduslikuks, seejärel esitatakse selle stiimuliga samaaegselt uus neutraale stiimul, kuni ka uus stiimul kutsub esile tingitud reaktisooni. Operantne tingimine õppimise vorm, mille puhul õppija saab kinnituse alles pärast soovitud reaktsiooni sooritamist ning õpib sel moel selgeks seose reaktsiooni ja kinnituse vahel. NB õpetaja tunnustab õpilasi selle eest et nad pingutavad tunnis, tulemuseks tahavad õpilased tunnis rohkem pingutada. Tagajärje seadus Thorndike'i teooria, et premeeritav reaktsioon
üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398 Mõtlemine: 404-408; 411-418; 431-442. Keel: 448-458; 465-480. Areng: 648-657; 664-681; 685-688. MÄLU mõisted: Ajendatud meeldetuletamine- meenutamine, mille puhul mälust leitakse õige asi tänu vihjele või meenutamisele; Äratundmine- meenutamine, mille puhul tuleb hinnata, kas mingi stiimuliga on varem kokku puututud; Omandamine-uue info hankimine ja mällu salvestamine; Teadlik meeldejätmine- uue info mällu salvestamine teadmisega, et seda hiljem kontrollitakse; Juhuslik õppimine- õppimine, ilma et püütakse õppida. Sageli ei olda õppimise toimumisest teadlikud. Töömälu- parajasti aktiivsena mälus olevate mõtete seisund Pikaajaline mälu- suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused, k.a need, mida ei kasutata
Õppimise mehhanismid Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele. Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid. Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne
keskkonna vahel, vanade seoste modifitseerimine ja tingimist assotsiatiivseks asendamine uutega õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8 tingimine (classical kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. conditioning)? Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (toit) algselt neutraalse stiimuliga (helihargi kõla). (Pavlov) Mis on neutraalne Auto signaal on tingimatu stiimul, punane tuli ÕO8 (neutral), tingitud tingitud. Punane tuli paistab - tuleb signaal, võpatus. (conditioned) ja Lisad kollase tule juurde, millega signaali kaasas ei tingimatu stiimul käi - alguses reageeritakse samuti võpatusega, kuid (unconditioned stimulus) harjutades õpitakse ära, et võpatus on õige vaid
Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Harjumine ehk habituatsioon on lihtsaim õppimisvorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F
stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine Vermimine- teatud kiire õppimisviis, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele?
· Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75% Vastsündinu meeleline tundlikkus NÄGEMINE Nägemismeel - 1
muutusega samal ajal. 4. Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime. Paraneb võime lahendad aülesandeid loogilise arutluse teel. (reegel on et sulg teeb klaasi katki siis järelikult kui Don lööb klaasi sulega siis klaas läheb katki). Piaget'järgsed sesiukohad Harjutamismeetodid- kui anda imikule kuulda midagi uut, siis uuele stiimulile reageerib elavnemis stiimuliga.(häälitsema, pilguga otsima objekti, kui eiab siis jälgib seda objekti). Mingi ajaga harjub ära ja siis ei jätka enam vaatamist jne. Kui anname uue asja mis meie jaoks erinev siis kui lapse jaoks see ka uudne siis ta uuesti elevneb. kui tema jaoks on sarnane siis ei elavne uuesti. A-B püsivusvea seletused -3 kuune on üllatunud kui sirmi taha peidetud lõvi seal ei ole enam (ta teab objekti olemasolust isegi ilma selle nägemisest)
tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on
sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita
nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine- reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine- leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine- paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita
tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine õpitakse seost teo ja tagajärgede vahel; tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist; reaktsioon võib olla ükskõik missugune. Hinnangute tingimine Hinnangu tingimine võib seletada ka kokkupuuteefekti pelgalt negatiivse tagajärje puudumine on sarrustav ning nõnda võib positiivne hinnang tekkida ka lihtsalt korduval kokkupuutel stiimuliga. Ühe stiimuliga seotud hinnang võib kanduda teisele. Kaudsem seos tekib kui brändi seostatakse tihedalt ühe konkreetse hinnangut kandva stiimuliga. Otsesem seos tekib kui brändi seostatakse erinevate hinnangut kandvate stiimulitega. Meediareaalsuse mõjud Inimeste teadmised enamike valdkondade kohta pärinevad meediast seega on (sotsiaalne) reaalsus osaliselt meedias konstrueeritud. Meediareaalsuse tegelikkuse erinevus avaldab meedia inimeste mõtlemisele kallutatud mõju
Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on; · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse; · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid: Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega.
) Probleem, kuidas me omandame teadmisi maailma kohta, on tema käes teisenenud küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud. Quine'i järgi on sealjuures olulised kaks koostisosa - need on traditsiooniliste empiristide kogemuse ning vaatluse mõiste naturalistlikud lähendid mõjutused meie närvilõpmetel ehk sensoorne lähistiimul ja vaatluslause. Viimane on stiimuliga kõige lähedasemalt seotud ning teda teistest lausetest eristavaks tunnuseks on see, et vaatluslauseid õpitakse ostensiivselt ning sõltumatult ülejäänud keele omandamisest. Seega ei sõltu nad erinevustest isikute taustteooriates. Ehkki vaatluslauseid ei korrigeerita just sageli, pole Quine'i järgi seegi põhimõtteliselt võimatu. Ka selle poolest erineb ta traditsioonilisest lähenemisest, mis pidas isiku enese ideede haaramist tõsikindlaks ning korrigeerimatuks.
· Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub?
rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse. 24. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. See on organismi mittespetsiifiline reaktsioon ·ei ole seotud konkreetse stiimuliga; ·tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, ·kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Stress võib soodustada füüsilist ja psüühilist haigestumist.
*Harjutuse kinnistamine ja edasine täiustamine. m.Korduv harjutuste sooritamine, algul isoleerituna ja pärast ühendites ja kombina-tsioonides. *Harjutuse edasine tehniline täiustamine, harjutuse muutmine kergeks, liigutused vabaks. *Vaba stabiilne harjutuse sooritamine ühendites ja kombinatsioonides. *Sooritamise kvaliteet ei muutu uute tingimuste ja olukordade muutumisel. Skinneri etapid? Seose teooria järgi on õppimine suuresti määratud õppijale antava stiimuliga ja sellele vastava tegevusega. Stiimuli ja tegevuse vahel tekib seos. Nende kordamisel seos tugevneb. Klassikaline näide on tingitud refleksi kujunemine: koer ->toidu nägemine ->sülje eristumine Spordimission? *Sport õpetab ausalt mängima *Sport ühendab, soodustab inimeste vahelisi suhteid *Sport süvendab tervislikke eluviise *Sport teeb riigi , rahva tuntuks *Sport mõjub esteetikale / ilu, vaim jne/ *Sport teeb vabaks, rõõmsaks, seksikaks *Sport meelelahutusena Thorndike seadused?
on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele. Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate käitumisprogrammide koordineerimist 14. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Õppimisvorm, kus õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel. Klassikalise stiimuliga on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, näiteks kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord pärast kellahelinat 15. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Õppimisvorm, jäljendamine. Õppimine sotsiaalsete eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu
füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele
kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. (Näpu vastu kuuma pliiti panemine, millegi kibeda söömine.) Mis on klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tingimatu stiimul seotakse neutraalse stiimuliga ning see muutab neutraalse stiimuli tingitud stiimuliks ja toob esile tingtud refleksi. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Kell helisab, õpilased hakkavad nihelema ja tahavad klassiruumist lahkuda. 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil.
kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele = huvi teostada midagi erg - arvamus - hoiak ergi rahuldamine III Isiksuse areng isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest · õppimine hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine kolm tüüpi: klassikaline tingimine ( classical conditioning) - vana reaktsiooni seostumine uue stiimuliga instrumentaalne tingimine (instrumental conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine struktuurne õppimine (structural learning) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis
kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele = huvi teostada midagi erg - arvamus - hoiak ergi rahuldamine III Isiksuse areng isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest · õppimine hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine kolm tüüpi: klassikaline tingimine ( classical conditioning) - vana reaktsiooni seostumine uue stiimuliga instrumentaalne tingimine (instrumental conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine struktuurne õppimine (structural learning) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis
mina-tasandite kujul. - Faktimälu - kogemuste enda loomulik vorm on meeleseisundite muutmises. 3 Transaktsionaalne analüüs Transaktsionaalne stiimul - kui sotsiaalses koosluses kohtuvad kaks või enam inimest, hakkab üks neist varem või hiljem rääkima või annab muul viisil oma olemusolust teistele mäku. Transaktsionaalne vastus - teine indiviid teeb või ütleb midagi, mis on stiimuliga mingil viisil seotud. - Lihtne transaktsioonianalüüs - analüüs, mis tegeleb määramisega, milline mina-tasand transaktsionaalse stiimuli esitas ja milline andis tansaktsionaalse vastuse. Lihtsaimad transaktsioonid on sellised, kus stiimul kui vastus tulevad osapoolte Täiskasvanu-tasandilt. - Komplementaarne (täiendav) transaktsioon - transaktsioon, milles vastus on kohane, oodatud ja järgib tervele inimsuhete loomuliku korda.
suudab ette kujutada sündmuste ahela muutusi Formaalsete operatsioonide periood (12-...) - Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime - Paraneb võimekus lahendada ülesandeid loogilise arutluse teel - Suudavad mõelda mitte ainult tegelikust olukorrast, vaid ka võimalikest olukordadest. Piaget' järgsed seisukohad - Harjutamismeetod - imiku taju uurimise meetod, mis tugineb sellele, et imik harjub stiimuliga, millega ta on kokku puutuub ja elavneb vaid siis kui uus stiimul on tema jaoks eelmisest erinev - Uuele stiimulile reageerivad elavnemisreaktsiooniga, elavnemisreaktsioon võib tähendada ka igavaks muutunud efekti kauemat jälgimist A-B püsivusvea seletused - 3 kuune on üllatunud kui sirmi taha kadunud objekti sirmi eemaldamisel nähtavale ei tule - Katte alt eset mitte otsivad imikud sirutavad käe tule kustutamise tõttu silmist kadunud eseme järele
Vastuseks oli ”jah,just”. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on sotsiaalpsühholoogiline lähenemine hoiakute ja stereotüüpide olemuse ning muutmisvõimaluste kohta, kahekõne kogutud materjali analüüsimisel on kasutatud temaatilise analüüsi võtteid. Hoiakud võivad põhineda asjakohastel faktidel (kognitiivsed hoiakud), tunnetel ja väärtustel, hoiaku kandja enda käitumisel või tuleneda tingitusest. Klassikalise tingitusega on tegemist siis, kui emotsionaalse stiimuliga, mis kutsub välja tegeliku tunde, käib kaasas neutraalne stiimul, mille võimuses on esile kutsuda emotsionaalset stiimulit. Põhjuseks varaminekuks sealt riigililt oli see et noormees et tahtnud enda elu kaotada, sest mitte millalgi ei tea kuidas vee laviin võiks ümbritseda tol hetkel. Erinevad tegurid just lähedaste poolest tagasi Eestisse ohtlikuks pidi reageerima selle peale kohaselt kiiremini, ennem ei olnud tal teada selle koha et toimuvad mingisugused muutused tol
Hindamisvigade vältimiseks ja objektiivsuse suurendamiseks: dubleerida hindamist; kasutada erinevaid hindamismeetodeid; valida võimalikult objektiivsed kriteeriumid; mõelda end hinnatava rolli. PERSONALI VÄLJAÕPE JA ARENG Õppimisteooriad: ● Klassikaline tingimine: (ka harjutamine). See viitab sellele, et midagi korratakse nii kaua kuni see muutub harjumuseks (tekivad seosed). Kui neutraalseid stiimuleid korrata tähtsa stiimuliga siis korduste tagajärjel ilmneb tähtis reaktsioon neutraalse stiimuliga. ● Operantne tingimine: kinnitus (suurendab käitumise korduse tõenäosust), karistus (muudab situatsiooni ebameeldivaks, ma üritan seda vältida; väheneb käitumise korduse tõenäosus. Pos. kinnitus - kui minu käitumise tagajärjel muutus midagi paremaks; neg. kinnitus - n.ö paha asi läheb ära (nt juht ei virise enam
paljud hakkavad otsima alternatiivseid reisimis viise, millega ei kaasne negatiivseid emotsioone. 2.Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus, üllatus, vastikus. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine. Hirm on üks peamisi tegureid, miks inimesed kardavad lennata. Ja hirmu võimenda ka meedia, mis kajastab igat lennuõnnetust. Lennuhirmu all kannatavad sagedamini inimesed, kel esineb ka muid ärevushäireid (nt
ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse. Kategooriad - Majandusarengu põhinäitajad - Ettevõtlikus ja innovatsioon - Demokraatlikud institutsioonid - Haridus - Tervis - Ohutus ja turvalisus 28. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Stressireaktsioon on organismi mittespetsiifiline reaktsioon, mis ei ole seotud konkreetse stiimuliga. See tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks. Kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis.
1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm. See on nii inimeste kui ka loomade puhul. Tugev ja ootamatu stiimul (ärritaja) kutsub esile füsioloogilisi reaktsioone ehk orienteerumisreaktsiooni. Selle all on mõeldud näiteks sülje eritumist (koertel), lihaste 4 pinguldumine, ärritaja poole vaatamine jms. Kui stiimul on inimesele tähtsusetu, siis reaktsioon kaob inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 1936).
*stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal - verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; - perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga) 5 Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought): 1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole
Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate faktorite mõju uuritavale keelenähtusele ja keele protsessimist. Samas korpusandmete andmed on loomulikud ja võimaldavad uurida žanri, mida katselistega ei saa uurida. Moodustuskatsed, klassifitseerimiskatsed ja vastuvõetavuse hindamise katsed. Moodustuskatsed – vaba moodustuskatse (teha kindlaks, mis tähendused/kasutused katsealustele meeldivad), sunnitud valiku katse (vaba produktsioon on piiratud), väljamõeldud stiimuliga katsed. Arusaamiskatsed – klassifitseerimiskatse (keeleteadlase poolt valitud üksused tuleb hulkadesse liigitada), sarnasuse hindamise katse Eelis: eksperimenteerija kontrollib, mida manipuleeritakse ja mis jääb puutumatuks. Puudus: suur kontroll seab piirangud kasutatavatele materjalidele Sõltuv ja sõltumatu muutuja – Sõltumatud muutujad on uurija poolt manipuleeritavad muutujad; muutujad, mille uurija ise on välja valinud ja mille väärtusi on tal võimalik määrata
ühiskonnaelus. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon: • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressihinnangud on kahte tüüpi: • Esmane (emotsionaalne) hinnang olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse • Teisene (kognitiivne) hinnang: toimetulekuks vajalikud ressurssid,
või meelelahutus, võivad inimesed eri kultuuride üht ja sama sündmust vüi olukorda erinevalt kodeerida. USA/Artaktika üksinda kodus näide, jaapanlased vs ameeriklased filminäide. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub?
4. Faktorid, mis mõjutavad reaktsiooniaega. (loeng) Valmisolek (2 s stiimul ja reageerimise vahel tagab lühema reaktsiooni. Sp. tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale. Stiimuli intensiivsus ja kestus (on teat. optimaalsed väärtused, mis tagavad lühema RT) Summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT. Erinevate meelte reaktsiooni kiirus. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt
käitumise esinemissagedust ning vajadusel pöördutakse tagasi algusesse. Kõik käitumuslikud lähenemisviisid sisaldavad: · Vastu- ehk klassikalist tingimist (stiimul-reaktsioon lähenemist) · Operantset tingimist · Sotsiaalset õppimist Vastutingimine käsitleb käitumist, mis tekib vastusena stiimulile (isik, situatsioon, sündmus jm). Tingimine on protsess, mille kaudu käitumine omandatakse, st seotakse lühemaks või pikemaks ajaks stiimuliga. Kui vastus stiimulile on ära õpitud, on ka käitumine modifitseeritud. Samas paljud käitumisviisid on tingimatud, nt tingimatud refleksid. Vastutingimine püüab luua soovitavaid reaktsioone teatud stiimulitele, mis võistleksid ebasoovitavate reaktsioonidega. Kõige enam kasutatud vastutingimise tehnika on süstemaatiline desensiviseerimine, kus kliendile õpetatakse lõdvestumise praktilisi võtteid või pakutakse talle muid isikliku toetuse viise
annaabi.ee 
