Desensibiliseerimine
ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline
immuunsus on vähenenud emotsionaalne
tundlikus või reageerimisvõime
ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast
mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks
putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne
emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav
sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad.
Desensibiliseerimine
on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina
saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse
vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või
hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli
esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga
kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks
kerkinud , enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes
kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära. Selle protsessi
foobiatest ning ärevusest vabanemiseks
arendas välja psühholoog
Mary
Cover Jones. Kirjeldatud ravimeetod on kasutuses siiani nii
inimestel kui ka loomadel (näiteks võidusõiduhobustel).
Desensibiliseerimisel
on ka halbu omadusi, näiteks võib see immuunsus tekkida asjade või
sündmuste vastu, mis on
vastuolus inimese üldise moraali või
eetikaga, kuid neid moraalivastasteid situatsioone nähes või neis
olles ei pööra inimesed immuunsuse tõttu enam neile tähelepanu
ega sekku. Näiteks kui uudistes oli aasta aega iga päev pilte ja
juttu Ukrainas käimas
olevast sõjast, siis alguses tuntud hirm ning
ärevus
kadusid sealse sõja kohta ning tekkis immuunsus. Tänasel
päeval käib seal sõda edasi, kuid inimesed ei tunne enam selle
kohta huvi ega soovi sekkuda.
Sama
nähtus leiab aset ka meedia tõttu vägivallaga. 2014. aastal Sylvie
Mrugi poolt korraldatud uuringus selgus, et noored, kellel on suurem
kokkupuude filmides ja fiktsioonis esitatud vägivallaga, tunnevad
päriselu vägivallaaktidega suuremat immuunusust. Selgus, et
immuunsus meedias nähtud vägivallaga tekitas päriselu vägivalda
nähes vähem ärevust ning noored tundsid vähem
empaatiat vägivalla
aktis kannatanu vastu. Meedias ja filmides nähtu mõjutab seega ka
päris elu ning vähendab emotsioone, mida
tunneme , kui näeme midagi
filmides tehtut ka päriselt juhtumas. Sellest võib järeldada, et
emotsioonide
tuhmumine alandab ka võimalust, et päris elus nähes
näiteks vägivalda, läheksime kannatanule appi.
Kasutatud
kirjandus
Stolerman, Ian (2010). Encyclopedia of Psychopharmacology. Berlin Heidelberg : Springer.
Mrug (2014). Emotional and Physiological Desensitization to Real-Life and Movie Violence (URL: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4393354/ )
http://web.csulb.edu/~tstevens/Desensit.ht m
https://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/01/TLBrink_PSYCH06.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/Desensitization_(psychology)
Kõik kommentaarid