Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus (0)

Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus
Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad.
Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud , enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära. Selle protsessi foobiatest ning ärevusest vabanemiseks arendas välja psühholoog Mary Cover Jones. Kirjeldatud ravimeetod on kasutuses siiani nii inimestel kui ka loomadel (näiteks võidusõiduhobustel).
Desensibiliseerimisel on ka halbu omadusi, näiteks võib see immuunsus tekkida asjade või sündmuste vastu, mis on vastuolus inimese üldise moraali või eetikaga, kuid neid moraalivastasteid situatsioone nähes või neis olles ei pööra inimesed immuunsuse tõttu enam neile tähelepanu ega sekku. Näiteks kui uudistes oli aasta aega iga päev pilte ja juttu Ukrainas käimas olevast sõjast, siis alguses tuntud hirm ning ärevus kadusid sealse sõja kohta ning tekkis immuunsus. Tänasel päeval käib seal sõda edasi, kuid inimesed ei tunne enam selle kohta huvi ega soovi sekkuda.
Sama nähtus leiab aset ka meedia tõttu vägivallaga. 2014. aastal Sylvie Mrugi poolt korraldatud uuringus selgus, et noored, kellel on suurem kokkupuude filmides ja fiktsioonis esitatud vägivallaga, tunnevad päriselu vägivallaaktidega suuremat immuunusust. Selgus, et immuunsus meedias nähtud vägivallaga tekitas päriselu vägivalda nähes vähem ärevust ning noored tundsid vähem empaatiat vägivalla aktis kannatanu vastu. Meedias ja filmides nähtu mõjutab seega ka päris elu ning vähendab emotsioone, mida tunneme , kui näeme midagi filmides tehtut ka päriselt juhtumas. Sellest võib järeldada, et emotsioonide tuhmumine alandab ka võimalust, et päris elus nähes näiteks vägivalda, läheksime kannatanule appi.
Kasutatud kirjandus

 Stolerman, Ian (2010). Encyclopedia of Psychopharmacology. Berlin Heidelberg : Springer.

Mrug (2014). Emotional and Physiological Desensitization to Real-Life and Movie Violence (URL: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4393354/ )

http://web.csulb.edu/~tstevens/Desensit.ht m

https://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/01/TLBrink_PSYCH06.pdf

https://en.wikipedia.org/wiki/Desensitization_(psychology)