Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?
  • Mis on müeliin kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
  • Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
  • Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
  • Mis on refleksi instinkti ja õppimise vahe?
  • Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon?
  • Mis on latentne õppimine?
  • Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele?
  • Kuidas närviimpulss levib?
  • Mille poolest nad erinevad?
  • Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?
  • Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?
  • Mis on nende peamised funktsioonid?
  • Mis on klassikaline tingimine?
  • Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
  • Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses?
  • Kuidas toimub trikkide õpetamine?
  • Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?
  • Mis on aktsioonipotentsiaal milline on tema laeng ja millise kiirusega levib?
  • Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem?
  • Mis on operantne tingimine?
  • Mis on vermimine?
  • Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused?
  • Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline?
  • Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus?
  • Kuidas virgatsained ajus toimivad?
  • Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid?
  • Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos?
  • Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?

  • Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt .
    Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale.

  • Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
    Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine . Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks.
  • Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
    Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin (üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus).

  • Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
    Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad funktsioneerivad üsna erinevalt. Vasaku ja parema poolkera erinevus tuleb selgelt välja liigutustes. Paremakäelistel domineerib vasak poolkera . Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi.Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile ning on aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga

  • Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide.
    Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel.

  • Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid.
    Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile.

  • Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid.
    Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev.

  • Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks?
    Osaline kinnitamine

  • Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil.
    Närviimpulss juhitakse sensoorseid närvijuhteteid pidi selja- ja peaajusse . Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse.

  • Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad?
    Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus.

  • Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?
    Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule.

  • Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad ? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid?
    Suuraju sagarad : otsmikusagar( motoorsed projektsioonid), oimusagar (kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar ( maitsmismeel , naha puute- ja temperatuuritundlikkus).

  • Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide.
    Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis.

  • Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid.
    Sotsiaalne-vaatlev õppimine on jäljendamisel põhinev.

  • Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine?
    Tsirkuses kasutatakse operantse tingimuse vormi. Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ??

  • Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.
    Varieeritud suhtekava

  • Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?
    Aversiivne tingimine

  • Mis on aktsioonipotentsiaal , milline on tema laeng ja millise kiirusega levib?
    Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis. Närviimpulsi levik on omane aksonile.

  • Mis on sünaps?
    Sünaps on koht, kus toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele.

  • Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem?
    Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks.

  • Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)?
    Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisime.

  • Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid.
    Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine.

  • Mis on vermimine ? Tooge näide.
    Vermimine

  • Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused?
    Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri stiimulite vahel 2)Tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3)Tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine: 1)Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2)Tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3)Reaktsioon võib olla ükskõik missugune.

  • Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta.
    Fikseeritud intervall tähendab, et preemia antakse teatud kindla ajavahemiku järgi. Näiteks iga 5 minuti tagant. Palga saamine töötab sama loogika järgi, korra kuus, kindlal kuupäeval, saad sa tehtud töö eest tasu.

  • Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline?
    Õpitud maitse vältimine on seoste kokkukuuluvus. Maitse vältimiseks on vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel.

  • Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus?
    Aistingute kvaliteet

  • Kuidas virgatsained ajus toimivad ?
    Virgatsained

  • Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead
    Peaaju osad. Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa , mis koosneb piklikajust ( medulla ), ajusillast ( pons ) ning väikeajust (cerebellum). Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning ümbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor , allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine , südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis - ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus . Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd.

  • Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid?
    valkude, ensüümide, kandjamolekulide, ioonkanalite, retseptorite

  • Seleta lahti ‘tagajärje seadus’ [Law of effect ].
    Tagajärje seadus: kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem.

  • Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel.
    Bioloogilised piirangud õpetamisel.
    Eksisteerivad bioloogilised piirangud, mis juhivad assotsiatsioonide teket - seoste kokkukuuluvus (belongingness) – teatud stiimulid kuuluvad tõenäolisemalt kokku (nt. õpitud maitse vältimine)

  • Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos?
    Seos stiimulite vahel
    Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga

  • Tooge näide varieeruva intervallkava kohta.
    Varieeruv intervallkava
    Varieeruva intervalliga graafik tähendab, et preemiad jaotatakse erinevate vaheaegade tagant. Vahel on selleks viis minutit, vahel kolm, vahel seitse , vahel üks. E-mail töötab sellisel põhimõttel. Teatud erinevate ajavahemike tagant saad sa e- maili (kellele on see siis hea, kellele halb asi), ja sellest vastava mõjutuse.

  • Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?
    Loomade võimed
  • Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused #1 Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused #2 Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused #3 Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor algloom Õppematerjali autor
    Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused ja vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    Tunnetuspsühholoogia aju ehitus-närviraku ehitus
    6
    doc

    Tunnetuspsühholoogia aju ehitus, närviraku ehitus

    Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid ­ aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonis

    Psühholoogia
    Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia
    5
    docx

    Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuroneid tekib elu jooksul juurde 2

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    Käitumise bioloogilised alused-Õppimine
    6
    odt

    Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

    KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid ­ sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, m

    Psühholoogia
    Käitumise bioloogilised alused
    5
    docx

    Käitumise bioloogilised alused

    Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson ­ pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks ­ pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga k

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    12
    docx

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

    TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast ­ kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) ­ võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) ­ kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne ­ liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne ­ vaimne o Interneuron

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    Psühholoogia eksamiks õppimine
    4
    doc

    Psühholoogia eksamiks õppimine

    Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs ­S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C

    Ajakasutuse juhtimine
    Psühholoogia eksam
    10
    doc

    Psühholoogia eksam

    Oluline on seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse. Nt kui on sõna palk ja ma talletan selle mällu seoses rahaga, mida palgapäeval saan ja hiljem etteöeldav abistav tunnus on puu, siis ei pruugi meil see sõna meelde tulla. Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver? Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver ­ näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2. Interferents ehk vastastikune häirumine ­ nt kui alguses õpime ajalugu ja siis geograafiat, selgub

    Psühholoogia
    Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused
    35
    docx

    Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

    be used? What connects them with memory strategies? Mis on praiming?/ What Mingi eelnevalt nähtu v kuulde vm L7, Ch 8 is praiming? mõju järgneva tegevuse edukusele, (Gletiman et al ilma et inimene seda ise teadvustaks! 2011) Praimingutestides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!) Mis on õppimine?/ What Õppimine- kogemusest tingitud püsiva ÕO8, L8 is learning? muutuse tekkimine käitumises Mis on assotsiatiivne ÕO8, L8 õppimine ehk tingimine (conditioning) ja miks seda nii nimetatakse? Nimeta 2 erinevat tingimise liiki. / What is associative learning aka conditioning and why is it called that?/ Name two different types of conditioning.

    Psüühika põhifunktsioonid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun