Intervjuu analüüs (0)

Q: Kui nüüd nende päevadel Tokyos?

Vastus leiad õppematerjalist: Intervjuu analüüs

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui nüüd nende päevadel Tokyos?

TARTU ÜLIKOOL

SOTSIAALVALDKOND
Intervjuu Jaapanist 2011.a

Analüüs – Kahekõne Saades .

Koostaja : Sinu Nimi

Juhendaja : Juhendaja nimi

Tartu 2016

Eesti Televisioon on Eesti avalik-õiguslik telekanal. Esimene ametlik proovisaade oli eetris 19. juulil 1955. aastal. 1955–1965 kandis ETV nime Tallinna Televisioonistuudio (TTS) 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks.Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Intervjuu toimub vastavalt 2011.a märtsis, mille saadejuhiks on Indrek Treufeldt. Selle saade analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Jaapani toimuvate sündmuste kohta ja kummardada jaapani rahvale selles vanas kultuuris kummardamine on terve teadus alates formaalsest tervitustest kuni surma pattu eest. Jaapanit on tabanud õnnetus, mille on omandanud meid kõiki omandavate mõõtme. Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Silver Hage, kes on siis vastavalt noor ettevõtja . Silverit tutvustatakse kui meest, kes kaks nädalat aega tagasi Jaapanisse käinud ning nägi maailma sündmusi lähemalt. Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi , mis on seoses. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. Saadejuhi esmaseks küsimuseks tuleb vastavalt informeerimise kohta et kas lennukiga Eestisse saamine oli kerge. Intervjuuritav suhtub vestluskaaslasesse viisakalt ja vastab kohaselt seda et lihtne see ei olnud, läbirääkimiste juures oli tal võimalik pilet varasemaks muuta Finair ,i abiga. Hage reaktsioon selle küsimusele oli hästi pingeline ehk näopealt oli näha et sellega noor inimene nägi palju vaeva ja sai ka lõpuks piletid kätte et saaks tagasi minna. Raskused ilmnesid tal lennujaama transpordiga, et kuna põhirongid ei töödanud elektrikatkestuse tõttu, siis tuli leida mõni teine viis et jõuda. Kohalikud oma rongide poolt ei olnud kontreetseid kavasi seepärast see oli täiesti arvamata pingeline olukord. Tänu jaapani sõbrate abil leidis ta siiski võimaluse busside pealt mis läksid normaalselt lennujaama, graafikud teati ette ühte päeva ennem jooksul nii et hiljemalt märkis ka seda et lennujaamas pidi ööbima ja lennukit ootama jääda. Indrek märkis seda et see pidi olema päeva varuks, et ta saaks ka tagasi jõuda. Vastuseks oli ”jah,just”. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on sotsiaalpsühholoogiline lähenemine hoiakute ja stereotüüpide olemuse ning muutmisvõimaluste kohta, kahekõne kogutud materjali analüüsimisel on kasutatud temaatilise analüüsi võtteid. Hoiakud võivad põhineda asjakohastel faktidel (kognitiivsed hoiakud), tunnetel ja väärtustel, hoiaku kandja enda käitumisel või tuleneda tingitusest. Klassikalise tingitusega on tegemist siis, kui emotsionaalse stiimuliga, mis kutsub välja tegeliku tunde, käib kaasas neutraalne stiimul, mille võimuses on esile kutsuda emotsionaalset stiimulit. Põhjuseks varaminekuks sealt riigililt oli see et noormees et tahtnud enda elu kaotada, sest mitte millalgi ei tea kuidas vee laviin võiks ümbritseda tol hetkel. Erinevad tegurid just lähedaste poolest tagasi Eestisse ohtlikuks pidi reageerima selle peale kohaselt kiiremini, ennem ei olnud tal teada selle koha et toimuvad mingisugused muutused tol kriisil ajal kui looduskatastroof ümbritseb poolt riiki, aga kui uudiste järel Hage uuris välja tuumajaama kohta siis tekkisidki ideed kiiremini ära tulla.Noormees tundus kahju tunnet et ta läks sealt ära kiiremini kui plaanisid, sest sõbrad jäid sinna ja tunne oli kripeldav tunne südames lugeda kohalikke uudised Jaapanist, mis seal tuumajaamis toimub ja mõne võrres hea et ta sealt ära tuli. Ahhh kui hea tunne. Olen lennukis just õhku tõusmas. See hetk, kui rattad ei ole enam maas . Imelik, et mulle meeldib see tunne, kuid see teadmatus , mis mind emotsioonaalselt tuleviku suhtes tabab, ei meeldi. Kunagi meeldis. Nüüd olen ara harjunud kontrolliga. Masendav .
Silveri emotsioonid on äärimiselt huvitavad, selles mõttes et ühest poolest tal on kahju et ta läheb headelt sõbradelt ära kuid mõnus ka siis et radiatsioon ei riku tema tervist ära ja ta ei sure varakult võrreldes nendega kes töötasid tuumajaamades ja võtsid enda elu selle jaoks et päästa just terve põlvkonna eest, et radiatsioon ei mõjutaks ka neid. Pärast selle juttu intervjuuritav inimene võtab klaasist vett ja rahustab enda emotsioone võrreldes ette juhtumisega riigis, kus on vastavalt kriisiolukord . Indrekul hakkab huvitavaks minema, ning järgmiseks arutluseks tuleb teema vastavalt ”Kuidas see esimene moment Teie jaoks maavärinas oli?”. Määvärina küsimus tõstab väikset närvitsemist Hage poolt, kui ta hakkab selle tähelepanu pealt rääkima omalt poolt selle kujundust ehk kirjeldusest sellest, mis toimub vastavalt. Tema ja ta sõber läksid põhimõtteliselt lõbustuste kohtade peale ning ta ise liikus Tokyo ,s lõbustusparki et endale Wifi ,t otsida ja ta hea tuttav läks teise poole Jaapanisse muuseumisse. Ta oli ristmikult valgusfoori taga, siis ta hakkas tundma maavärinat tunnet, et see on hästi väga spetsiifiline tunne kui ta esimest korda tunneb seda ja mõtleb selle peale et kas tegu on siiski üldse maavärinaga. Eesti sõber kellega ta koos Tokyos oli seal pool muuseumis , kui tema WC-s pesis kätt siis ta tundis ka esimest maavärinat elus, ta arvas et on liiga vähe söönud ja minestab ära – väga võimalik tunne märkis ta. Hiljemalt tal hakkas huvi tekkima Eesti inimeste vastu selle poolest et rahvale oleks kindla pealt väga huvitav vaadata selle situatsiooni ka ümbritsevast keskkonnast eestlasest välisriigis. Silver võttis telefoni välja ja hakkas filmima ning üleristmikult kõndima ja teise poolt ristmikult vaadates ta tundis seda et see ei olnud täpselt see maavärin , mis oleks täitsa tavalise tunne poolest. See muutus nii tugevaks nii et majad hakkasid ”praksama” ümber, filmimise poolest ta tundis hästi suurt hirmu ja ei ole varem mitte kunagi kogenud sellist ahvatleva väliskeskkonna jaoks puhkust, kuna jaapanlased ise koguvad elu jooksul tuhandeid maavärinaid ja need on nende jaoks normaalsemad siis see üks kõige hirmuvatest skaala poolest mis juhtus Jaapanis . Süda peksis nii hullult et mees ei ole varem mitte kunagi sellist kohanud et oleks võinud rahulikult infarkti sellest saada, ta üritas ennast ristmikult keskel hoida, kuna olid päris kõrged hooned kõrvalt ja vaadates oli see et puud kõikusid, asjad hakkasid kukkuma nagu uudistes oli näha et varem sellist värinat ei ole olnud. Sellel korral ei oleks tema ja mitte keegi ka arvanud, mis oleks võinud tegelikult juhtuda, maja küljest mingi tükk alla kukkunud – maja liikumist oli väga hästi näha et see on tegelikult päris hirmus kui betoonmaja kõigub. Läbi tema tähelepanekute puistatakse meile infokilde sellest, et kõik ei pruugi olla nii nagu näib, sest see võib psühholiigiliselt olla välja mõeldud jutt, keegi sellest kindlasti ei tea ega ei saa ka vastuvaielda sest tol hetkel ei olnud temaga mitte keegi koos, aga noormees püüab sellest rääkida täpselt niimoodi nagu juhtub tavaliselt kõik kinos . Stereotüüp muutub mehes hästi emotsionaalseks, näoilmedest silmad muutuvad suuremaks ning nägu rõõmsamaks. Tavaliselt inimesed närvistades ja pingelises olukordades naeravad ka, see on närvilise süsteemi poolest ”närvitsemine” ning niimoodi meie oleme vastavalt ka loodud, siin teist võimalust ei ole sest oleme füsioloogiliselt ehitatud. Normaalsest talitusest inimene on lubatud endale seda teha ja keegi ei keela seda ka, see ei ole normatiivne jutt selleks et peaks seda keelama ja nii edasi, see on pigem analüüsi põhimõttes, et miks inimene närvitsemisel ” naerab ”. Saatejuht Indrek küsib edasiselt, et kui kaua kestis see õudne moment. Intervjuuritav ei osanud täpsemalt hinnata selle protsessikäigus juhuse , ta hindas seda pärast enda salvestusest mis oli filmitud neljaminutilises videos. Protsessikäigus selgus et see oli ekstrimaalselt hirmutav. Pärast sellise juhtumi kaudselt jooksis ta otsima vabavõrgu internetiühenduse ja teatas skype teel sõbra juurde et sattus selle juhtumi ohvriks. Laadima hakkas ta youtube,i keskkonda enda lohakat tõendavat videot ja see oli viimasena mille peale ta mõtles, et vastu pead ei saaks mingisuguse ehitisega. Intervjueerija tsiteerib twitteri kaudselt sõnumi jätnud noormehe poolt, mis oli väga karmilt seletatud selle juhtumi poolt ja ta ei hakkanud kommenteerima, mida täpsemalt noormees tahtis sellega teada kuid palub vastavalt seletust selle juhtumi juures. Silveri jaoks esmamulje oli selle küsimuse peal huvitav selle poolest et leksika poolest rääkis ta kõik seda rahulikult stuudios ja hästi palju huvitavad näoilmeid oli, kuid reaalsuses sotsiaalmeedia kaudu oli kõik palju karmim kirjas ehk üleliigendatud näiteks sellest et ”tuli põleb, kuid tegelikult lihtsalt suitsu natukene tuli välja ja lõppes”.Järelikult oli see tehtud selle jaoks , et inimesed talle tsiteeriks selle kohaselt vastu et ta on hästi suur kangelane ja tahtis kuulsust selle poolest saada, juttu järgi oli arusaadav et sõnadest mida ta postitas meediasse oli hästi sõnavara poolest halb. Emotsioonide kaudselt on arusaadav et noor ettevõtja kahetses sellest, suu järgi oli kahetsemistunnetuslik näoilme hästi ebamugav. Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema tegemisi ja lahendusi kuidas ta suudab sellest välja pääseda, mis teebki selle saade väga huvitavamaks, sest alati ei tea mis võib juhtuda meie endaga, seepärast inimestele pakubki uusi mõtteid ja lahendusi. Pärast mitmekülgseid situatsioone maavärinatest, mees plaanis minna asjade järgi ja mõtles sellest et tuleb Eestisse tagasi sõita, plaanides tagasi sõita mees suundus kohe rongijaama et paar peatust sõita pagasihoidlani ja enda pagasid ära võta. Sattudes rongijaamani, olid meeletud järjekorrad ja rongid põhimõtteliselt ei käinud ning kõik läks graafikust välja. Talle selgus see, et maavärina tugevus oli niivõrd tugev et ei olnud tol hetkel arusaadav mis kogu infrastruktuurist edasi saab. Kogust kahjust sai ta hiljem teada, et riigis on tekkinud suur tsunaami suurtes teleekraanides. Kirjelduses räägib ta seda et nägi suuri lained ja kahjustusi linnadelt. Meie näeme seda nagu filmis, me näeme kõiki neid kaadreid otseülekandes ja inimesed kes on sellega seotud, maavärinaid üleelanud kuidas nemad seda kogevad ja tegelikult on ju kaks erimaailma. Lekkisid suured telefoniputkad, riigis oli kriisiolukord. Võrguseadmed ehk telefoniteel ei saanud mitte midagi saata ega helistada. Rongijaamas oli mass inimesi, kus põhimõtteliselt järjekorrad taksode, busside jaoks olid nelja tunnised ja pagasi saamiseks kulus umbes kaks tundi. Paljud koolid,asutused muudeti magamise kohtadeks,kontorites lasti inimestel ka seal ööbida. Toiduletid olid enamasti tühjad ja paanikat seal enamasti ei esinenud , inimesed ootasid järjekorras olid tsiviliseeritud ja see oli suureks üllatuseks. Konflikti põhjuse otsimine eeldab head tähelepanuvõimet, oskust kuulata ja järeldusi teha. Esialgne põhjus pole sageli see peamine, algne. Konflikti kulu prognoosimisel on oluline ära tunda paisuvat konflikti, kuna see nõuab kiiremat tegelemist. Suhtlemise eesmärgiks peavad paljud inimesed info saamist ja andmist. Enamikus konkreetsetes olukordades, näiteks tutvuse loomisel, teabe vahetamisel, arusaamatuse klaarimisel, korralduse andmisel arvestatakse antud tüüpolukorras sobivaid üldisi orientiire, viisakusnorme, rollijaotusi jm mängureegleid, kuid püü- takse samas arvesse võtta ka seda, mida antud hetke olukord ja tingimused võimaldavad või välistavad. Paljudel puhkudel tühistab situatsioon hulga seda laadi olukordades tavapäraseid toimimise põ- himõtteid ja sunnib käituma valitseva meeleolu jt olukorra iseärasus - tega kooskõlas. Seda näiliselt üsna selget põhimõtet on paljudel juhtudel väga raske järgida. Väljenduses püütakse olla võimalikult ökonoomne. Hästi laabuva suhtluse tunneb ära sellest, et kohe kui osapooled on enda jaoks olukorra määratlenud, lähevad nende repliigid lühemaks ja elliptilisemaks - inimesed mõistavad teineteist poolelt sõnalt, täpsemalt võib kirjeldada ka selle situatsiooni kus toimub kahe tegelaste omavaheline suhtlemine .Mingit signaali on õige märgiliseks pidada siis, kui seda lähetanud subjekt annab sellele tõepoolest teatud tähenduse. Alati pole inimeste eneseväljenduse märgiline iseloom küllalt selge. Piirdume ühe näitega. Vestluse ajal käekella vaatamine on tavaliselt kiirustamise signaal . Kuid sageli kiigatakse kella ka vaid harjumusest või ajas orienteerumise tarbest. Lähedaste tuttavate keskel võib vabalt öelda, et aega on vähe ja kellavaatamise kui pehmendatud ja vahendatud väljendusvõtte järele pole mingit vajadust. Hästi kasvatatud inimene on teadlik paljude väljenduslike märkide topelttähendusest ning hoidub seepärast kasutamast mitmetimõistetavaid, kahemõttelisi sõ- nu, žeste ja sümboolseid tegevusi, mida võib tõlgitseda valesti.
Järgmisel päeval kirjeldab noormees seda, et kui kommunikatsiooni edastamisega hakkas kõik hästi toimima, sai ta sõnumi enda ema käest et radiatsioon hakkas levima terve Tokyo peale ning et poeg hakkaks proovima tagasi minema koduriigi et enda tervist ohtule mitte seada.Enamasti põhilised teemad mille kohta räägiti riigis olid tuumajaamad, maavärinad ja tsunaamid. Teisi teemasi ei olnud eriti tähtsad selle jaoks et millegi jaoks lahendust leida ja suhtleda omavahel.
Viimastel päevad on väidatud seda, et lääne inimesed on tegelilkult teadnud rohkem sellest õnnetusest kui jaapanlased ise. Kuidas sellesse väitlusesse suhtuda, väidab saatejuht Indrek.
Selle küsimuse peale ohkas ettevõtja , vastades seda et see on väga hea küsimus. Vastades tuli tal mõte selle peale, et siin on enda suure töö teinud ära uudisteportaalid, ajalehed ja palju muud. Valitsused plaanisid paanikat kergitada, need kes ei soovi teiste riigile head, kui Tokyo,s ise elab umbes kaheksa miljonit inimest ja ümber kolmkümmend kuus, siis on selge põhjus selle jaoks. Lääne inimesed on loomult kriitilised , alati kui midagi juhtub hakkame me riiki kritiseerima teistmoodi. Kriisiolukord sotsiaalvõrgustikes oli välja lülitatud mobiilivõrgustik kuid ”data” interneti levitamisega ei olnud mitte mingisugust piiri, suhtlemiseks messengeriga või facebookiga. Üldegi sotsiaalvõrgutiks aitas väga hästi kaasa info levitamisega terves riigis, enamuse ajast olid kõik Twitteris, sest see on kiireim infoedastaja teiste inimeste informatsiooni tallituse poolest – koht kus info liigub. Valdav osa inimestevahelisest suhtlemisest toetub sõnalisele teabevahetusele: üks osapool lausub midagi ja teine võtab seejärel omakorda jutujärje üles. Sõnaline suhtlus seondub psühholingvistikaga ja mõistagi ka keelekasutuse filoloogiliste aspektidega. Rikas sõnavara, kujundlik ütlemisviis, loogiline teemaarendus, veatu grammatika, hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil.Esiteks aitab see käsitada abstraktseid asju piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt . Teiseks mängib see inimeste taipamistarbele - esitab kuulajale väikese väljakutse. Kolmandaks tõendab see kujundi käikulaskja eneseusku - veendumust oma ütlemise piltlikkuses ja sobivuses. Kaugeltki igaüks ei ole metafooride kasutamisel osav. Ebakindlus ja esinemishirm kahandavad oluliselt meie võimet vaimukalt kujundlik olla. Seda võib iga päev märgata televisioonis esinejaid jälgides. Avaliku esinemise hirm teeb inimeste sõnalise eneseväljäenduse kujundivaeseks ja kramplik-igavalt loogiliseks . Asugem nüüd lähemalt vaatlema metafoori. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses, sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus aga see selleks siis. Saatejuht küsib ettevõtja poolt et kas ta on tundnud elus suuremat hirmu kui nüüd nende päevadel Tokyo,s? Vastuseks saab ta seda et ei ole ja vastas ta seda hästi rahulikult nagu oleks mitte midagi juhtunud. Põhjendades sellega, et see oli suur adrenaliini aga mitte hirmutav. Näoilme tuleneb Indrekul hästi vaimustunud ja suu on lahti. Silver märkab sellest et varem mida ta maavärinates on tundnud on olevalt kõik siuksed erinevad, kui sa ärgates märkad seda et maja liigub ja kõik liigub et see on alati hirmus kordades tugevam siis sa näed ka seda et jaapanlased on ka hirmul, mõjutab sind päris hullult. Pärast neid jutte mees rahuliku ilmenäoga räägib saatejuhil et hetkel ta töötab reklaamiagentuuris, üritab korraldada maavärinaid sotsiaalvõrgustikkes ja see on tänapäevasel ka selline valdkond mida ta aevastas Jaapanis. Sellega kaks poolt lõppesid dialoogi.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvaks sõnaks võin öelda seda, et olen hästi tänulik õppejõuleselle poolest et pärast intervjuud vaatamist õppisin ma natukene analüüsima kokkuvõtval analüüsil tuua seletusi kuid vajab kindlasti parandamist, sest sõnavara ei ole otseselt mul hästi tugev.Intervjuu andis suure ülevaade toimivast protsessidest ja väga huvitava silmaringi toimuva paanikahood riigis. Sotsiaalmeedia mõjutas selle situatsiooni palju hullemini võrreldes sellega, mis tegelikkuses toimus Tokyo,s see on nii ja jääb alati selliseks . Tänan et saite tutvustada minu analüüsiga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merqlove93 Õppematerjali autor

See analüüs on mitmeleheline kodunetöö, kus pidi vastavalt vaatama mingisuguse intevjuud mis on umbes pooletunnine ja sellest kirjutama kõikide tegelaste emotsioonide väljendust - silma vaatamise käitumist ja iga zesti kohta.
Tuleb tekst intervjuust ja siis tuleb sellest kirjeldus ja nii terve töö.

Suhtlemispsühholoogia Kahekõne Jaapan

Sarnased õppematerjalid

docx

Tõde ja õigus II osa - märkmed

Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus

Kirjandus

pdf

"Minu Tokyo" kokkuvõte geograafilise nurga alt

Elisabeth Kangro 8A 27/12/15 Reisiraamatu kokkuvõte Minu sarjast raamat “Minu Tokyo”, autoriks Maarja Yano Ilmumisaasta: 2013 Toimetaja: Anu Merila Trükk: Petrone print Tegevuskoht: Tokyo, Jaapan (Tokyo asub peamise saare Honshu kagupoolses osas,Kanto regioonis). 35° 41′ 0″ N, 139° 41′ 0″ E Tegevusaeg: Tegelased ja nendest veidi lähedamalt: Sho on jaapanlane, kellega koos peategelane õpib, Sho on ta hea sõber, kellega ta tutvus juba raamtu täiesti alguses. Raamatu lõpu poole Maarja abiellub Shoga. Eva, Reiko, Tanja ja Hetti on samuti vahetusõpilased, eestlased. Dush on ka õpilane, tema on pärit Sri Lankalt. Hiroshi oli samuti nendega kõigi teistega lihtsalt koolis, kuid temast ei räägitud palju. Maarja veetis pooled õhtud nädalas oma parimate sõprade seltsis, kelleks olid Hetti, Sho, Dush ja vahel ka Abhay ja Tanya. Kuna kõik ta sõbrad ja üleüldiselt kõik, k

Geograafia

docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja män

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus II kõide

Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike lo

Kirjandus

doc

tõde ja õigus II köide

10,klass

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus

doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani

Geograafia

odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe

Eesti keel

Rohkem sarnaseid