Psüühika: Mälu (1)

Õpiküsimus
Vastus
Allikad
1. Defineeri kõik kolm mälu liiki (semantiline, episoodiline , protseduuriline ). Mis tõendab nende kolme erineva mäluliigi olemasolu? Too iga (3) kohta oma näide.
 Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja tegevustest mille sooritamisel on vaja sellele mõelda. Näiteks see, kui kaevame aiamaad siis protseduuriline mälu aitab meil seda tegevust sooritada .
ÕO7, L7
2. Mis on positiivne ja negatiivne ( positive and negative ) sarrustus (reinforcement) ning positiivne ja negatiivne (positive and negative) karistus (punishment)? Too mõni enda näide.
 Positiivne sarrutus on mingi sündmuse või tegevuse tõenäoline kordumise suurendamine ja negatiivne sarutus on mingi olukorra või sündmuse vältimise tõenäolisuse kasv. Mõlemad nii positiivne kui negatiivne suurendavad mingi käitumise esinemise tõenäolisust. Karistamine toimub käitumist vähendavalt läbi ebameeldiva tegevuse, meeldiva tegevuse puudumise või eemaldamise abil. No näiteks spordivõistlustel kui pingutad saad hea koha- aga vahel ei saa, sest ka teised ju arenevad edasi -positiivne särutus. Negatiivne ehk liikluses ,kui eksida saad karistada ja hakkad seda vältima aga vahel ikka juhtub (veidi kiirem sõit vms)
ÕO8
3. Mis tagab parema meeldejätmise ja miks? Nimeta 3 viisi, protsessi, võimalust vms ja too oma näide iga (3) kohta.
 Aeg – mida kauem asjaga tegeleda, seda paremini talletub pikaajalisse mällu. Kordamine – uuesti meenutamine. Materjali organiseerimine – ehk siis paigutamine oma eelmiste teadmiste abil. Arusaamine ja kontekst – kui suudame luua seosed eelnevaga siis see aitab ka uuest osast aru saada ja meeles pidada! Töötlussügavus – ehk siis kui palju asjaga tegeleda siis jääb see paremini meelde
L7,ÕO7
Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.
Operantse tingimise abil toimuvad paljud asjad seoses lastega – lapsed teavad et hea käitumise korral järgneb sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund või vastupidi lõppeb tund.
ÕO8, L8
Mis on mälu?
 Mälu on üks kolmest alustalast millele tugineb arukas elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud
ÕO7, L7
Millised mälu liigid erinevad ajalise kestvuse alusel? Mis seda tõendab?
 Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu – erinevad juba nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks mingi numbri meelespidamine tööl – kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt.
ÕO7, L7
Millest lähtuvalt mälu liigitatakse (nimeta kolm võimalust)?
1. Sensoorne mälu – säilitab meelte poolt kogutud info hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine kohe pärast info saamist.
2-Lühiajaline mälu – piiratud aja ja mahuga:
kindel ühikute arv (7  2)
sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine
3.Pikaajaline mälu – kestvam ning piiramatu ? mahuga
ÕO7, L7
Mis on peamised mälu protsessid?

• Meeldejätmine/ salvestamine
  
• Meelespidamine
  
• Meeldetuletamine
  
• Unustamine
  

L7, ÕO7
Mis on kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Too näide oma kogemusest.
 Seeb on hüpotees, et kui me midagi meeles tahame pidada siis me ei säilita seda originaalsel kujul vaid teisandame seda sellisele kujule mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaami. Näiteks kui pean meeles mingit autonumbrit siis tähtedest teen enda jaosk sobiva kombinatsiooni – minu autol TNK -TäNaK.
L7, ÕO7
Mis on peamised unustamise põhjused?
 Võimatus ajust asju taasesitada just siis kui seda ise vajame.Üks põhjus- meil ei ole piisavalt aega et asju korralikult meelde jätta. Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess
Põhjuseid:

• Unustamise kiirus suurem vahetult pärast meeldejätmist
  
• Kiiremini unustatakse mõtestamata infot
  
• motiveeritud unustamine, elusündmuste mälu
  

Unustamine seoses vananemisega – tähelepanuvõime halvenemine
L7, ÕO7
Millist seaduspära illustreerib unustamiskõver?
 Graafik,mis näitab kuidas me unustame . Näiteks esimesel tunnil unustame poole mis oleme õppinud, ning materjali tuleb pidevalt uuesti üle vaadata et kinnistada õpitut. Veel et esimese 20 minutiga unustame 40% ja kuue päeva pärast mäletame ainult 30% sealt edasi unustamine aeglustub
L7, ÕO7
Millised õppimise strateegiad on seniste uuringute alusel tõestatult efektiivsed? Miks need toimivad ? Kuidas neid kasutada? Kuidas need on seotud mälustrateegiatega?

Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida

• mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine
  
• kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine ; ümberkombineerimine; ...)
  
• kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...)
  

Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida , jälgida, koordineerida, hinnata

• metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine )
  
• afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...)
  
• sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) 
  

L7
Mis on õppimine?
  harjutamise või kogemuse teel omandatud käitumise või tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega
ÕO8, L8
Mis on assotsiatiivne õppimine ehk tingimine (conditioning)? Nimeta 2 erinevat tingimise liiki. Miks nimetatakse tingimist assotsiatiivseks õppimiseks?
 Assotsiatiivne õppimine on: uute käitumisviiside omandamine,vanade käitumisviiside kohandamine ja asendamine uutega.uued seosed seoses käitumise ja keskkonna vahel, vanade seoste modifitseerimine ja asendamine uutega
ÕO8, L8
Mis on klassikaline tingimine (classical conditioning)?
Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (toit) algselt neutraalse stiimuliga (helihargi kõla). (Pavlov)
ÕO8
Mis on neutraalne (neutral), tingitud (conditioned) ja tingimatu stiimul (unconditioned stimulus) ning tingitud ja tingimatu reaktsioon (response)? NB! Gleitman jt "Psühholoogia" eestikeelses versioonis kasutatakse nii tingitud kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud refleks, kuid tingitud ehk õpitud reaktsiooni ei saa nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta.
 Auto signaal on tingimatu stiimul, punane tuli tingitud. Punane tuli paistab - tuleb signaal, võpatus. Lisad kollase tule juurde, millega signaali kaasas ei käi - alguses reageeritakse samuti võpatusega, kuid harjutades õpitakse ära, et võpatus on õige vaid punase tule puhul. Kollane tuli annab märku, et signaali ei tule ning ehmuda pole vaja. St siis et tingitud stiimul on stiimul mis tuleb ikka aga tingimatu stiimusl on stiimul mis tuleb harva. Neutraalne stiimul on siis ärrituseta stiimul – ei ole segavat valgust ega ehmatavat heli. .
ÕO8
Mis on operantne tingimine ( operant conditioning)?
Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis töötada välja tasude -karistuste süsteem. Kinnitus või tasu antakse treenitavale vaid siis, kui ta sooritab oodatud reaktsiooni
- Operandid ehk käitumised on tahtest juhitud reaktsioonid, mida kinnituse saamine tugevdab
- Leiab aset vaid siis, kui kinnituse saamine sõltub reaktsioonist
- Õppimine leiab aset ka vaid siis, kui tingitud ja tingimatu stiimuli vahel näib olevat põhjuslik seos; pelgalt stiimulite kokkulangemisest ajas ei piisa
ÕO8
Mis on tingitud assotsiatsiooni kustumine (extinction) ja taastumine (spontaneous recovery )?
 Mingi assotsiatsioon kustub,kui sellest möödub teatud hulk aega ja selle aja jooksul ei ole sellist olukorda olnud, taastub aga kohe- kui olukord muutub sarnaseks. Nagu näiteks reageering mis on inimesel lumetormi ajal siis tulevad need ilmsiks uue tormi ajal – muul ajal on need pm. kustunud.
ÕO8
Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil?
 Näiteks teame,et restoranis lauda istudes tuuakse menüü, või et kui maksame arve, siis tänatakse selle eest. Ehk ka see, et kui ületan punase tulega tee saan karistada
ÕO8, L8
Kuidas aitab tingimise ajumehhanisme seletada Hebbi seadus?
 Seaduse järgi tõuseb füsioloogilise või psüühiilise aktivatsiooni korral soorituse tase, kuid seda vaid teatud punktini. Kui aktivatsiooni tase muutub liiga kõrgeks, sooritus langeb. Seda protsessi illustreeritakse sageli ümber pööratud U-kujulise kaarega, mis aktivatsiooni taseme tõustes alguses kerkib ja seejärel langeb. Lihtsate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema ja keerukate ülesannete sooritus madalama aktivatsioonitaseme puhul.
L8
Millistel tingimustel viib sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus?
 Õppimine on organismile kasulik. See on inimese kohastumine uues ajajärgus, kohanemine samas ajajärgus. Sellest kõigest tekkib assotsiatsioonid ehk assotsiatiivne õppimine.