Psühholoogia 10. klass - Õppimine (0)

Milline on kõige lihtsam ja levinum õppimismehhanism? – harjumine (kui tugev ja ootamatu stiimul kutsub esile hulga füsioloogilisi reaktsioone e. orienteerumisreaktsiooni; kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust). Kuidas toimub õppimine klassikalise ja operantse tingimise teel? Mille poolest need sarnanevad ja mille poolest erinevad? – klassikaline – õpitakse tingimatute ja tingitud stiiumulite vahelisi seoseid : tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi; operantne – käitumine tuleneb vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset ning see on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Millised on sotsiaalse õppimise etapid (A.Bandura liigituse järgi)? – märkamine: mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemine; kergemini märgatakse käitumisviise, millest ollakse huvitatud; meeldejätmine: kergem inimestele, keda vastav käitumisviis köidab; reprodutseerimine e. taastamine: uue käitumisviisi praktiseerimine; motivatsioon : mudelit jäljendatakse siis, kui võib eeldada, et sellele järgneb tasu (teiste- või enesepoolne kinnitus ). Mis hõlbustab meeldejätmist? – kordamine ja materjali korrastatus. Millised on unustamise põhjused? – interfrerents (kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist); arusaamatute faktide väärseletus; mõjutamine juhuslikest detailidest; motiveeritud unustamine; tähelepanu puudumine; vähene kordamine; puuduvad mõtestatud seosed. Kuidas toimub meeldetuletamine ? – äratundmine: tajudes mingit objekti või sündmust, millega ollakse varem kokku puutunud, tuntakse see ära; meenumine – materjal tuleb iseenesest meelde (ei nõua pingutust, esile kutsuvad vihjed); meenutamine – eeldab mõttetööd ja tahtlikku pingutust. Kirjelda protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. – protseduuriline seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega; semantilises talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse; episoodilises talletatav info on seotud inimese endaga ning materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Milliseid mäluhäireid esineb? – amneesia e. mälulünk – ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire ( edasihaarav – mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida; tagasihaarav – ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust); liigmälu e. hüpermneesia – mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine; vaegmälu e. hüpomneesia – raskendatud on uue info omandamine ja varem omandatu meeldetuletamine; joobe-mälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust on kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis; hüsteeriline ameneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni on teinud; afektiivne mälulünk – inimese tähelepanuvõime aheneb ja muuhulgas tekivad mälulüngad. Mis on konvergentne ja divergentne mõtlemine? – konvergentne: probleemid, millel on üks lahend (koonduv mõtlemine); divergentne: probleemid, millel on palju lahendusi (lahknev mõtlemine). Mis on taastav ja loov mõtlemine? – taastav e. reprodutseerimine mõtlemine: kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi; loov e. produktiivne mõtlemine: kui lahenduse otsimisel üritatakse leida uusi teid. Millised on probleemi lahendamise etapid? – ettevalmistav : õpitakse probleemi tundma (hästidefineeritud: kui lahendust on kerge leida; halvastidefineeritud: kui lahendusvariante on palju); inkubatsioon : toimub ideede küpsemine, kas une või mõne füüsilise tegevuse ajal; illuminatsioon: inimesel tekib tunne, nagu õige lahendus oleks käes (võib toimuda juhuslikult); lahenduse kontrollimine e. verifikatsioon: hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on kerge kontrollida, halvastidefineeritud probleemid korral on see raskem ning siis tuleb analüüsida selle saamiseks astutud samme ja kaasnevaid raskusi. Kui lahendus ei rahulda, proovitakse teisi. Mis on loovus ? Kuidas seda arendada? Too näide. – loovus väljendub loova mõtlemise võimes st. luua uut nii ideede tasandil kui materiaalses maailmas (atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget ning tunneb, et vanaviisi edasi ei saa; peab tundma teatud valdkonda ning ei tohi harjuda vanade lahendustega; omatakse head sõpra, kes toetab ja kritiseerib; loobutakse hästikorraldatud elu mõnudest ja pühendutakse tööle). N: Wolfgang Amadeus Mozart – helilooja . Mille poolest erineb loomade keel inimese omast? – loomadel puudub selline hääleaparaat nagu inimestel (kõnekeskus); loomade keel on sarnane viipekeelega. Millised on kriitilised perioodid keele omandamisel? – lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri keelte foneeme, kuid kaotavad oskuse aastaseks saades ; lapsed suudavad pärast paariaastast õppimist rääkida ka teist keelt puhtalt, kui nad on tihedasti suhelnud seda keelt emakeelena kõneleva täiskasvanuga, hiljem ei suudeta võõrast keelt nii täielikult omandada. Mis on Sapir -Whorfi hüpotees? Too näiteid. – see, kui kultuur mõjub inimese psüühikale keele kaudu (keel kujundab inimese maailmapilti ja tunnetusprotsesse). N: eskimotel on palju sõnu lume varjundite tähistamiseks ning nad tajuvad erinevalt teistest inimestest paremini lume erinevusi.