Õppimine ja mälu (0)

3 KEHV

Õppimine ja mälu
Tallinn
19.04.09

Õppimise psühholoogiline käsitlus

Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu , eelarvamuste ja uskumuste kujunemise. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut.
Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata . Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena.
Õppimise mehhanismid:

Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu.

Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid :

tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos;
tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.

Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov – uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson – katse 11-kuuse Albertiga.

Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest ).

E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust:
- Harjutamisseadus – harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
- Efektiseadus – kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi.

Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama.

B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne.

Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt.

Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine).
Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused:

uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama , harjutama);
nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord;
uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta;
uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda.

Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi :

Märkamine – käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud.
Meeldejätmine – Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel.
Reprodutseerimine e taastamine – uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi.
Motivatsioon – mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu – kas teiste- või enesepoolne kinnitus . Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus : enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks.

Mälu mõiste läbi aegade
Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise ( tajumise ) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel.
Aju - mälu asukoht
Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada , säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on loonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja luua uut. Alles nüüd, molekulide aastatuhandel oleme saanud teadmisi aju närvirakkude sünapsites olevatest inhibiitorsüsteemidest (serotoniini, dopamiini, atsetüülkoliini) olemasolust edasikandjate ainetena närviraku lõpmetes-sünapsites. Juba aastal 1995 on avaldatud maailma tunnustatumas teadusalakirjas "Sciencen", et modernne molekulaarbioloogia on avastanud mälu määrava aine - pepdiidi.
Mälu maht.
Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat.

Mälu liigitusi

Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
Tahteline mälu, mittetahteline mälu
Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu

Sensoorne mälu — aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.

Lühiajaline mälu — tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks

Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada.
Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida!
Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk.

Pika-ajaline mälu — õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga.
Täpsem kirjeldust nägemis-,kuulmis-,liigutuslikmälust.
Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi.
Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik “ühest kõrvast sisse, teisest välja”. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt . Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Kunstnikel, arhitektidel, geoloogidel või geograafidel peab olema hea nägemismälu.
Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad . Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast.
Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu .
Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu.

Mälu arendamine.
Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine. Mida paremini õnnestub tähelepanu koondada õpitavale ainele, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi.
Kasutatud kirjandus:

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 116 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dseiny Õppematerjali autor

õppimine õppimise mehhanismid mälu psühholoogia mäluliigid

Sarnased õppematerjalid

doc

Õppimine - Referaat

Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused

Psühholoogia

doc

Õppimine ja mälu

Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse

Psühholoogia

docx

Aju ja mälu

Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua.

Inimeseõpetus

docx

Õppimine ja mälu, referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad

Psühholoogia

doc

Õppimine

............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...

Psühholoogia

odt

õppimine 2021

Õppimise mehhanismid * Harjumine ehk habituatsioon Ootamatu tugev stiimul kutsub esile orienteerumisreaktsiooni (ärritaja poole vaatamine, lihaste pinguldumine, südametegevuse muutumine jms). Orienteerumisrefleks kaob kui ärritajal pole inimesele tähtsust. Näiteks igapäevane rongi- või trammimürin akna taga • Sensitiveerumine - füsioloogiliste reaktsioonide tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel Õppimisteooriad • Klassikaline õppimine • Operantne õppimine • Kognitiivne ehk sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov Ivan Pavlov (1849-1936) Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel Pavlovi katse Pavlov uuris kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks s.o uue stiimuli omandamine Neutraalset stiimulit esitatakse koos reaktsiooni põhjustava stiimuliga/ sündmusega

Kategoriseerimata

doc

"Mälu ja õppimine" referaat

Õppimise olemusest Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest. Õppimise definitsiooni võiks sõnastada nii: suunatud tegevus ,mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset püsivad muutused. Õppimine aga psühholoogilises tähenduses võib omada palju laiemat mõistet. Nimelt võib seda mõista anda kui millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel ,näiteks pingsalt mõtlemine. Lisaks sellele omab õppimine ka suhtlemissfääri- tundeelu ,eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Õppijale on omane püüdmine ,et saada uusi teadmisi ja vilumuse suurendamine. Uute teadmistega saab luua süsteeme ja struktuure ning kõik uus rikastab varem õpitut. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav ,seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. Õppimise erinev käsitlus Eristatakse kahte erinevat õppimisviisi lähtuvalt erinevatest õpetustest: 1

Psühholoogia

doc

Mis on mälu ja kuidas seda treenida

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?..........................................................................

Inimese õpetus

Rohkem sarnaseid