Miks inimesed kardavad lennata? (2)

Sotsiaal-, suhtlemis- ja juhtimispsühholoogia
Ainetöö
Miks inimesed kardavad lennata ?
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………………….2
1.Inimese käitumisest……………………………………………………………………..3
1.1 Biheivorism……………………………………………………………………….....3
1.2 Biheivorismi puudused…………………………………………………………...4
1.3 Psüühika……………………………………………………………………………..4
2.Hirm………………………………………………………………………………………..5
2.1 Foobiad ……………………………………………………………………………….5
3.Halb kogemus …………………………………………………………………………..6
4.Meedia…………………………………………………………………………………….6
5.Lennuhirmu ravi………………………………………………………………………...8
5.1 Alternatiivne ravi………………………………………………………………….9
Kokkuvõtte………………………………………………………………………………..11
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………….12
Sissejuhatus
Inimesi on juba ammusest ajast paelunud mõtte lendamisest. Esimese joonise lennumasinast tegi Leonaedo da Vinci 15saj. Esimene lendav masin valmis 20 saj. algul. Mõtte lendamisest on olnud midagi uut ja huvitavat inimeste jaoks. Kuid paljude on see midagi hirmsat ja hirmuäratavat. Ainetöö eesmärgiks ongi vaadelda aspekte, miks inimesed kardavad lennata. Kuna inimesi on maailmas üle 6miljr. Siis ei saa väita, et need üldistused kehtiksid kõigi kohta. Töö on tehtud materjalidega, mis olid hetkel minule kättesaadavad, kuid arvan, et oleks saanud töö teha rohkem sisukama ja ka informatiivsena, kui oleks olnud kasutada grupp inimesi, kellel on hirm lendamise ees. Töö on nii ülesehitatud, et algul kirjutasin natuke inimese käitumisest ning üritasin leida seost lennuhirmuga. Peale selle on ka välja toodud hirmu ja foobia erinevus ning ka mõningad enam levinud foobiad. Lõpuks lisasin ka veel minu arvates lennuhirmu tekitavaid faktoreid nagu meedia, isiklikud kogemused. Töö sisaldab ka lõiku intervjuust, kus ajakirjanike küsimustele vastas endine Estonian Air asepresident Erki Urva, kus ta seletab meedias kajastunud sündmusi ja sealt tuleb välja erinevus päris elu ja meedia poolt kajastatu vahel.
1.Inimese käitumisest
Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi , ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda. Psühholoogia koolkonda , mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks.
Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada.
1.1Biheiviorism
Biheiviorism on 20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, etoloogia , kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust.
Termini biheiviorism loomise au kuulub ameerika psühholoogile John B. Watsonile. Artiklis Psychology, as behaviorist views it kirjutab ta järgmist: "Biheiviorist näeb psühholoogiat loodusteaduse puhtalt eksperimentaalse haruna. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on teadvuse terminites interpreteeritavad. Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe osa." ( Watson 1913:158)
Bihevioristid loobusid uuringu objektiivuse huvides mõõdetamatu muutuja , teadvuse, kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi - stiimuleid ja reaktsioone. Biheviorism oli reaktsiooniks inimese introspektiivsele käsitlusele, mille järgi inimest panevad tegutsema tema teadvuses asuvad jõud.
Bihevioristlikus käsitluses on inimene (samuti loom) mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivse ( kinnitus ) kui ka negatiivse ( karistus ) tähendusega. Edward L. Thorndike´i tagajärje seaduse (law of effect ) järgi suureneb seos stiimuli ja konkreetse reaktsiooni vahel juhul kui reaktsioonile järgnes kinnitus ja seos väheneb kui reaktsioonile järgnes karistus, vastavalt sellele antud reaktiooni (käitumise) sooritamise tõenäosus kas suureneb või väheneb. Sellest käsitlusest kasvas välja operantse tingimise teooria, mis käsitleb täpsemalt stiimulite mõju käitumisele (näiteks erinevate kinnitamise - ja karistamise

1.2Biheiviorismi puudused

Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad.
Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi.
1.3 Psüühika
Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Kuigi psüühika on kompleksne nähtus, on siiski võimalik eristada psüühilise tegevuse erinevaid etappe :

Tajumine - tajumise abil hangitakse teavet ümbritseva kohta.

Teabe tõlgendamine - selgitatakse, millist tähendust omab saadud teave olendi jaoks - nähtuse olemuse mõistmine.

Hindamine - tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse hindamine olendi optimaalse funktsioneerimise aspektist - keskkonna muutus on olendile kas kahjulik, kasulik või tähtsusetu.

Motivatsiooni tekitamine keskkonna nähtuse suhtes ja vastava tegutsemismustri käivitamine. Püüdlemine toidu poole, põgenemine vaenlase eest.

Saadud informatsiooni talletamine, et hõlbustada edaspidiseid tõlgendusi ja tegevusi.
Psüühilise tegevuse erinevaid etappe on võimalik rakendada lennukartuse selgitamisel. Esiteks tajumine. Inimene hangib teavet tavaliselt meedia kaudu, mis kajastab peamiselt negatiivset infot lennunduses. Tavaliselt on nii, et lennuõnnetuse uudis on esilehel aga kui lennufirma saab uue lennuki siis see on kuskil viimastel lehtedel. Teiseks teabe tõlgendamine. Kui uudis on negatiivne, siis inimene mõistab seda kui mingit halba asja ja kui on olnud ka veel surmaga lõppenud õnnetusi siis tajutakse seda kui ohtu endale. Kolmadaks hindamine. Kui inimene ise on sage lendaja siis hindab ta seda kui otsest ohtu endale. Neljandaks motivatsiooni tekitamine. Igal ühel meist puudub motivatsioon teha midagi, kui on teada, et see võib tuua kaasa halbu tagajärgi. Viiendaks inimene talletab selle informatsiooni endale mällu ja iga kord kui ta peaks lendama minema, tuleb see talle meelde ja paljud hakkavad otsima alternatiivseid reisimis viise, millega ei kaasne negatiivseid emotsioone.
2.Hirm
Hirm on tundmus , mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul.
Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus , üllatus, vastikus.
Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine.
Hirm on üks peamisi tegureid, miks inimesed kardavad lennata. Ja hirmu võimenda ka meedia, mis kajastab igat lennuõnnetust.
Lennuhirmu all kannatavad sagedamini inimesed, kel esineb ka muid ärevushäireid (nt paanikahäire). Täheldatud on seoseid depressiooni ja ärevushäirete vahel
2.1Foobiad
Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.
Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine , külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus , pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.
Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade , aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid , bussid , rongid , jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8% üle 18- aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul.
Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees).
Erinevaid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7% üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul.
Kartust foobiate vastu nimetatakse fobofoobiaks.
Ameerikas tehtud uurimuste kohaselt kannatab 5,1–12,5 % ameeriklasi foobiate all.
3.Halb kogemus lendamisest
Viimasel kaheksal aastal on Hollandi koondis ja Dennis Bergkampi koduklubid pidanud enamikul välismängudel hakkama saama legendaarse ründajata. Põhjus on proosaline: pärast 1994. aasta MM-finaalturniiri USAs keeldus ta lennukisse astumast. Kuna ta ise keeldub sellest rääkimast, miks ta ei taha lennata, paljastas tema saladuse tema klubikaaslane. Tema lend 1994.a. ei sujunud kuigi hästi. Lennuki mootoris olevat olnud mingi viga. Inimene keeldub lendamast selle tõttu, et tal on olnud halb kogemus. Järelikult pidi Dennis Bergkampi kogema erakordselt suurt hirmu, mis takistab teda siiani lendamast.
4.Meedia
Tänapäeval on meedial suur võim inimeste üle. Kõike, mida meedias kajastatakse, võtab inimene omaks. Nii halbu kui ka häid kogemusi. Järgnevalt toon mõningaid näited selle kohta, kuidas meedia võib võimendada probleeme. Selles artiklis vastab ajakirjaniku küsimustele endine Estonian Airi asepresident Erki Urva ja lõpus on toodud tabel lennuki valmisolekust järgmiseks lennuks.
Lehti lugedes jääb mulje, et teil juhtub rike rikke otsa. Näiteks Vilniusesse lennanud Fokkeril avastati tehniline rike parema mootori pöördemomendi automaatikas.
Lennundus on teema, mida kõik lugeda tahavad ja millest kõik arvavad palju teadvat. Kord teatas üks pahane reisija, kes pidi Londoni lendu poolteist tundi kauem ootama, vihast vahutavas kirjas, et "isegi sõnnikuvedu planeeritakse paremini kui Estonian Airis lendamist".
Õnneks pole senini kirjutatud, et Fokkeri tualett oli rikkis. Ka seda on korduvalt ette tulnud. Ilmselt sellepärast ei kirjutata , et sellest saab juba tõesti igaüks aru, et rikkis WC lennuki lennuomadusi ei mõjuta.
Aga "mootori pöördemomendi automaatika "? Kõlab karmilt? 
Tegelikult ei kõla, sest mootor töötas edasi ning mootori pöördemomenti saab ka käsitsi muuta. Sellise rikke puhul ei keela valmistajatehas isegi lennukil uuesti koos reisijatega õhku tõusta. Lisaks oleks iga lennuk võimeline ka ühe mootoriga ohutult lendama, maanduma ning isegi õhku tõusma.
Tallinnast Hamburgi lennanud Fokkeril süttis tagatiibade ebasümmeetrilist väljalaset signaliseeriv tabloo.
Millal küll Päevaleht kirjutab, et näiteks Hans H. Luigel süttis Pärnusse sõites auto käsipiduri pealolekut märkiv signaaltuli? Lennukil oli tegemist indikaatori valemärguandega.
Suvel kaotas Fokker Tallinnas lennurajal juhitavuse ning oli lähedal rängale õnnetusele.
Lennuk ei kaotanud juhitavust. Vasakpoolse põhiteliku  pidurid blokeerusid ning rehvid purunesid maandumisel. Lennuk säilitas juhitavuse ning ei kaldunud maandumisraja keskjoonest kõrvale.
Toimunu üheks põhjuseks olid äärmiselt rasked ilmastikutingimused.
Paljud reisijad ei saanud lennukis arugi, et maandumisel midagi juhtus.
Kopenhaagenis lükkus sügisel Boeingi start järgmisele päevale, sest üks mootor töötas imelikult .
Olin ise selles lennukis ja seal toimunud “Die Hard ” stiilis tegevus oli äärmiselt põnev, kuid täielikult mõtetu, sest lennuk oli jällegi tehniliselt täielikult korras.
Meie lennuki taga ruleerimisrajal järjekorras seisnud lennuki piloot arvas , et meie lennuki ühe mootori väljalaskeosa on üle kuumenenud ning hõõgub liialt.
Too kapten teatas asjast  juhtimistornile ning sealt anti meie lennuki kaptenile korraldus pöörata kõrvalrajale ning seisata mootorid. Reisijad evakueeriti vilkuvate tuletõrjemasinate saatel.
Öösel läbi viidud ülipõhjalik kontroll ei leidnud mingit riket.
Reisijad ei saa sellest aru.
Me valmistame pigem reisijatele ebamugavusi lende tühistades, kui et viime nad lendu mittekorras lennukiga. Kurb, kui reisijad vahest sellest aru ei saa. Kurb, aga reisijad ei saa tavaliselt kunagi aru, kas suvalise lennufirma suvaline lennuk, millega ta parasjagu lendab, on absoluutselt korras või mitte.
Ta ei peagi sellest aru saama. Reisija peab usaldama kaptenit ja lennufirmat. Lennufirma on nagu pank , kes müüb usaldust. Estonian Air müüb ka usaldust, mida ta kümme aastat on üles ehitanud. Meil ei ole mingit soovi seda devalveerida lasta.
Miks inimesed kardavad lennata?
Ka minul esineb aeg-ajalt tõsist lennuhirmu. Eriti kehva ilma korral. Ja seda vaatamata oma 319 lennatud lennule 30 erineva lennufirma 36 erineva lennukitüübiga.
Lennuhirm on täiesti tavaline nähtus.
Suurema paanika üheks põhjuseks on kahtlemata traagiline sündmuste jada, mis sai alguse 11. septembril: neli lennukit USAs, siis raketikatsetus Musta mere kohal, SASi lennuki põlemine Milanos, Airbusi allakukkumine New Yorgis , Enimexi oma Kärdlas... Lendamine on nii ohtlikuks muutunud!!!
Kuid mulle meeldivad emotsioonidest tunduvalt enam faktid. Ja faktid on järgmised: 2001. aasta oli maailma moodsa tsiviillennunduse ohutuim aasta. Juhtus vaid 34 fataalset õnnetust reisilennukitega.  Hukkunute arvult – 1181– oli eelmine aasta ohutuse poolest kuuendal kohal.
Sellised on faktid. Need maksavad, mitte emotsioonid .
tabel
Eesti lennukid korras
Technical Dispatch Reliability näitab lennuki tehnilist valmisolekut plaanijärgseks lennuks.
Fokker 50
TDR
Estonian Air 1999
98,50%
Estonian Air 2000
98,71%
Estonian Air 2001
98,83%
maailma keskmine 2001
98,73%
Boeing 737-500
TDR
Estonian Air 1999
99,21%
Estonian Air 2000
99,34%
Estonian Air 2001
99,30%
maailma keskmine 2001
99,17%
Estonian Airi tehnikast tingitud hilinemised ja tühistamised on aasta-aastalt vähenenud. Seejuures puuduvad Eesti firmal varulennukid.
5.Kuidas lennuhirmu ravida

Keegi ei sunni kedagi l lennukisse istuma ja teise ilma otsa lendama. Ometi leidub maailmas paiku, mis asuvad ookeanide taga, lennutundide kaugusel. Kuidas lennuhirmu ravida? Räägib psühhiaater Andres Lehtmets .
"See on hästi ravitav nagu enamik foobiaid ," dr Lehtmets. "Kuigi lihtsaim lahendus sellega toimetulekuks on hirmu tekitavat olukorda vältida - antud juhul siis lendamisest hoiduda." Eks seetõttu satugi arsti vastuvõtule enamasti need, kel töö või muude eluliste põhjuste tõttu lennukit eirata ei õnnestu.
"Foobiate ravis on kõige edukam meetod, kus kombineeritakse farmakoloogilist ja psühholoogilist ravi. Palju sõltub inimese enda hoiakust tablett- ja psühholoogilise ravi suhtes - edu on loota aktiivse hoiakuga inimese ja arsti või terapeudi koostööst."
Soovitused on alati individuaalsed ja sõltuvad eeskätt probleemi tõsidusest. "Harva lendaval inimesel võib kasu olla lõdvestustehnikatest või ka mõnikümmend minutit enne õhkutõusmist võetud rahustist. Küll aga ei tohiks rahusteid koos alkoholiga võtta - tulemus võib olla oodatule vastupidine ." Mujal maailmas korraldatakse lennuhirmu põdejatele spetsiaalseid kursusi. Eestis praegu paraku mitte.
5.1.Alternatiivset abi
Homöopaatia põhineb "sarnane-ravib-sarnast" meetodil, kusjuures kasutatakse tabamatult väikesi ravimidoose. Perearst-homöopaat Saima Tishler: "Lennuhirmu põdejad jagunevad homöopaatia mõistes lahtimõtestatuna kolme tüüpi (või satuvad kolme liiki seisunditesse): Argentum Nitricum (hõbenitraat), Phosporus ( fosfor ) ja Calcarea Carbonica ( kaltsium )."
Argentum Nitricumi tüüp on närviline, erutuv ja impulsiivne. Ta on sageli valmis tegutsema pähehüpanud idee ajel , ta on sekeldaja, oma otsustustes sageli kahevahel. Teda vaevavad irratsionaalsed kujutlused a la "mis võiks juhtuda kui…". Ta suudab endale üksikasjalikult ette kujutada, kuidas lennuõnnetus juhtub, ta alla kukub jne.
Kõrgusekartusega seondub südamekloppimine, iiveldus, kuumahood, õhupuudus, lausa kõhulahtisus.
Abi saab väga magusast ja väga soolasest toidust, jahedast värskest õhust. Lisaks homöopaatilisele Argentum-preparaadile aitab seda tüüpi tegevus, mis mõtted mujale viib: väike liikumine, ristsõnamõistatused vms.
Phosporus on soe ja kaastundlik, ta usub kõike, mida talle räägitakse. Ta on ekstravert: omandab teema kiiresti ja annab selle kohe edasi. Ta on sõbralik, intelligentne , emotsionaalne, kuid vahendab oma emotsioonid eeskätt teistele. Satub kiiresti ärevusse, kuid teda on kerge julgustavate sõnadega rahustada. Lendamisega seoses ütleb ta alati: "Ma ei talu maandumist!" Õhuaukudest ja kõrguse vähenemisest rääkimata. Paanika kasvades muutub ta väga jutukaks ja kontaktialtiks, liiga suur hirm muudab ta apaatseks.
Abi saab lennuhirmu puhul lisaks Phosporus-preparaadile shokolaadist või jäätisest, aga eeskätt sõbralikust vestlusest ja seltskonnast. Tal oleks tarvis reisida kaaslasega või siis vähemalt stjuardessiga suhelda.
Calcarea Carbonica on pisut kartlik inimene. Alalhoidlik, reserveeritud, endassetõmbunud, eneseteadlik ja väga kohusetundlik . Tal esineb palju hirme - ta kardab tundmatust, haigusi, ämblikke. Calcarea-seisund - tüüpiline muretseja-olek - võib tekkida ka pärast pikaajalist (vaimset) ületöötamist, hirmude taustaks on väsimus. Lennukis kattub ta ebamäärase hirmu ajel külma higiga.
Abi saab peale vastava preparaadi soojusest; magusatest, pehmetest jookidest-söökidest; rahustavatest filmidest ja muusikast. Teda ei tohiks liigse seltsi ega jutuga ärritada.
Kõiki kolme tüüpi rahustab magus toit. Homöopaatilised preparaadid on arukas lennukisse kaasa võtta ja hirmu ilmnedes (mitte varem!) sisse võtta. Võibolla oleks ka stjuardessidel huvitav teada, et nt Argentumi-tüüpi rahustab intellektuaalne tegevus, mõtete mujalejuhtimine, Phosporusele tasub pakkuda rõõmsat julgustavat vestlust ning Calcarea-tüüpi aitab rahulejätmine.
Nõelraviarst Mihkel Veskimägi: "Lennuhirmule võib aluse panna alateadlik mälestus lapsepõlvetraumast, kukkumisest, mida ilmsi enam ei teadvustagi. Samuti võib see olla hirm suletud ruumi ees ehk klaustrofoobia . Kui inimene pruugib hirmu leevenduseks alkoholi, muutub meel küll häguseks, kuid kehasse jääb õuduskramp siiski alles. Nõelravi suudab siin aidata, vaigistades meeli ja rahustades keha. Selleks tuleb stimuleerida kõrvas paiknevaid Taevase Rahu ja Päikese punkte, mida ka antistressipunktideks nimetatakse."
Kui inimene on oma ärevusest teadlik ja lennureis ometigi ees ootamas, võib profülaktika mõttes kõrva ka püsinõelad panna - need fikseeritakse läbipaistva plaastriga. Dr Veskimägi vajutab mulle otsustavalt stressinõela kõrva. (Kui kahju, et ma kohe praegu lennukisse istuma ei pea!) Ta usub, et inimene, kes palju lennukiga lendab, harjub olukorraga niikuinii ükskord ära - organism kohaneb ja leiab jõuvarusid hirmuga toime tulla.
Kokkuvõtte
Kokkuvõtteks võib öelda, et lennuhirmu põhjuseid on mitmeid. Mina tõin välja need hirmud, mis minu arvates on peamised lennuhirmu põhjused, nagu näiteks foobiad, halvad kogemused ja ka ühiskonna mõjutus meedia kaudu. Kuid tean, et on ka palju teisi põhjuseid. Eks iga inimene on indiviid ja neid mõjutavad erinevad asjad. Mõni peab tähtsaks seda, mida teised räägivad, osad jälle tähtsustavad enda kogemusi. Olgu kuidas on aga lennuhirm on neil ühine. Suuremal osal inimestel on võimalik lennuhirmu vähendada. Psühhiaater Andres Lehtmets on öelnud : "Lennuhirm on oma olemuselt agorafoobia ehk hirm olukorra ees, kus väljapääs võib olla takistatud ja abi raskesti kättesaadav. Selliste hirmude teket on seletatud nii psühholoogiliste mehhanismidega kui ka loomkatsetel põhinevate bioloogiliste mudelitega. Oletatakse, et ärevusvalmidusel on ka pärilik komponent . Ühte ja ainuõiget seletust foobiate ja ärevushäirete kohta ei ole, samas on nende ravivõimalused hästi teada ja üpris efektiivsed." Seega julgusta kõiki inimesi, kel on lennuhirm, uurida neid ravivõimalusi ja minna lendama.
Kasutatud kirjandus
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=128886
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D5D3BDE9F6AF9D5142256B5E004D640F
http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChholoogia
http://www.stiil.ee/artikkel.php?id=6603