Keeleuurimise meetodid kordamisküsimused (1)

Keeleuurimise meetodid, sügis 2014
Eksamiks kordamine
1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise.
Miks on küsimus uurimustööks oluline?
Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi.
Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil?
Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata.
Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides.
Teema on laiem valdkond , mida uuritakse.
Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)?

• Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades
  
• Eelnevalt olemasolevast teemast
  
• Oma leidudest – võib leida vastuse küsimustele, mida sa ei küsinud
  

Millist tüüpi küsimusi ja vastuseid võib välja tuua?

• Kirjeldavad (descriptive)
  
• Selgitavad (explanatory)
  
• Hindav (evaluative)
  

• Esmane/teisene ( primary /secondary)– mõned küsimused võivad olla uurimuse seisukohast tähtsamad kui teised
  
• Põhiline/ toetav (main/contributory)– võib olla võimatu vastata põhilisele küsimusele enne kui varasem toetav küsimus on vastatud
  
• Ülemine/alam (overarching/subordinate) – 2+ küsimust võivad olla grupeeritud ühe kõrgema alla
  
• Empiiriline/metodoloogiline/teoreetiline (empirical/methodological/theoretical)
  
• Uurija loodud/osaleja loodud (researcher-generated/participant-generated)
  
• Empiirilised / spekulatiivsed (empirical/speculative)
  

2. Teada peamisi keeleteaduses kasutatavaid kvantitatiivseid meetodeid. Tunda nende erinevusi. Teada võimalusi, kuidas siduda eri meetodeid erinevate keeleteaduse harudega.
Kvantitatiivne uurimus – keskendub sellele, kui palju või kui mitu tunnust või eset on. Võimaldab võrrelda suhteliselt suurt hulka inimesi/asju. Enamasti deduktiivne .
Kvalitatiivne uurimus – hõlmab mustreid ja struktuure ning seda kuidas miski on. Enamasti induktiivne.
Induktsioon – teooria luuakse uurimistulemuste põhjal. Kvalitatiivsed uurimused on induktiivsed.
Deduktsioon – hüpotees luuakse olemasolevate teooriate põhjal ja uuringu käigus kinnitatakse või lükatakse ümber. Kvantitatiivsed uurimused on deduktiivsed.
Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter .
Usaldusväärsus e reliaablus – kasutatava metoodika stabiilsus ja järjekindlus. Näitab, kui suure tõenäosusega saadaks katse kordamisel sama tulemus.
Kehtivus e valiidsus – kasutatava meetodi paikapidavus, kehtivus või adekvaatsus. Näitab, missugusel määral mõõdab katse seda, mida ta on plaanitud mõõtma.
Ristlõikeline/läbilõikeline uurimus ( cross -sectional) – võrdleb erinevas vanuses laste keelelisi tunnuseid, tulemuseks palju infot paljudelt uurimisalustelt.
Pikaajaline ehk longituuduuring (longitudinal) – (tavaliselt) väikest valimikogumit uuritakse pika aja jooksul. Tulemuseks sobiv info paarilt või ainult ühelt lapselt.
Intervjuu – vähem ettekirjutatud, vestluskõne, meenutab korpusandmeid. Mingil määral struktureeritud, kuid siiski vaba kõne. Kontroll öeldu üle ja suurem ülevaade inimese hoiakutest.
Küsimustik – vahend, mida kasutatakse keeleteaduses andmete kogumiseks. Eeliseks on, et nende abil on võimalik saada suur hulk andmeid, mida on lihtne töödelda. Intervjuust vähem paindlikum . Koostamiseks kulub kaua aega, loomulikku kõnet ei koguta.
Nominaalskaala – variandid on korrapäratud, nt inimese sugu. Järjekord tõuseb või langeb mingil viisil, kuid intervalle ei saa absoluutarvudeks tõlgendada.
‘Have your heard people in Malta say XXX?’
A: 1=yes, 0=no
Ordinaalskaala – variandid on kindlas järjekorras (tõusevad või langevad), nt koolihinded. Ordinaalskaala intervalle ei saa absoluutarvudeks ümber tõlgendada.
‘How often do people in Malta say XXX?’
A: 3=frequently, 2=sometimes, 1=hardly ever
Intervallskaala – kasutatakse kvantitatiivsete andmete puhul, mille väärtust saab mõõta. Pideva muutuja puhul võib iga väärtus esineda, diskreetse muutuja korral ainult kindlad väärtused. Pidevad muutujad saadakse otsesel mõõtmisel ja tegemist on lõpmatu arvu võimalike väärtustega. Diskreetsed tunnused saadakse loendamisel ja tegemist on lõpliku arvu täisarvulise väärtusega.
Diskreetne:
’How many schools in Valletta are English -only schools?’
A: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,…
Pidev:
’How long have you been exposed to English?’
A: Can theoretically take any value between 0 and full life span
3. Tunda peamisi eksperimentidega seotud mõisteid. Teada võimalusi, kuidas saab kasutada katseid keeleteaduses.
Mis on eksperimenteerimine ja selle eelised ning puudused?
Eksperimenteerimine on metoodika, kus süstemaatiliselt manipuleeritakse uurimisobjekti ühe või mitme faktoriga, see aitab mõista, kuidas uurimisobjekt reageerib mõjutustele ning aitab tõestada/ümber lükata hüpoteese. Eksperimenteerimise suurim pluss on, et see võimaldab koguda just neid andmeid, mis uurijat huvitab.
Katselised meetodid on sellised, kus sõltumatuid tunnuseid varieeritakse süstemaatiliselt selleks, et kindlaks teha, millist mõju nad uuritavatele tunnustele avaldavad. Korpusuuringud on vaatluslikud uurimused, sest tunnuste väärtused ei ole eelnevalt ära määratud, vaid kirja pandud hiljem. Korpusest kogutud andmed ei muutu, samas kui iga katseisik või korratud katse sama isikuga annab vähemalt natukene erineva tulemuse.
Katseliste meetodite eeliseks on, et sel viisil on võimaik uurida keelenähtusi, mida korpusest ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate faktorite mõju uuritavale keelenähtusele ja keele protsessimist. Samas korpusandmete andmed on loomulikud ja võimaldavad uurida žanri , mida katselistega ei saa uurida.
Moodustuskatsed, klassifitseerimiskatsed ja vastuvõetavuse hindamise katsed.
Moodustuskatsed – vaba moodustuskatse (teha kindlaks, mis tähendused/kasutused katsealustele meeldivad), sunnitud valiku katse (vaba produktsioon on piiratud), väljamõeldud stiimuliga katsed.
Arusaamiskatsed – klassifitseerimiskatse (keeleteadlase poolt valitud üksused tuleb hulkadesse liigitada), sarnasuse hindamise katse
Eelis: eksperimenteerija kontrollib, mida manipuleeritakse ja mis jääb puutumatuks.
Puudus: suur kontroll seab piirangud kasutatavatele materjalidele
Sõltuv ja sõltumatu muutuja – Sõltumatud muutujad on uurija poolt manipuleeritavad muutujad; muutujad, mille uurija ise on välja valinud ja mille väärtusi on tal võimalik määrata. Sõltuv muutuja on muutuja, mille väärtust uurija mõõdab.
Kirjeldav statistika – informatsioonikogumi põhiomaduste kvantitatiivne kirjeldamine. Varustab meid muutuja erinevate seisundite arvulise kirjeldusega (mõnikord ka visualisatsiooniga) ning aitab välja selgitada erinevusi nende seisundite vahel.
Selgitav statistika (inferential statistics) – andmete kasutamine kokkuvõtte tegemiseks/olukorra hindamine olemasoleva andmete põhjal.
Populatsioon – üldkogum on uurimisülesande sisuga piiritletud kõigi uurimisobjektide kogum.
Nullhüpotees – hüpoteesi osa, mille kohaselt püstitatud oletus ei kehti
Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter.
4. Teada, millised on lapskeele uurimise peamised meetodid.
Millised on kolm uuemat meetodit ja milleks need on head?

• Korpuste koostamine
  

CHILDES korpust on koostatud kaheksakümnendate keskpaigast. Eesmärgiks on koguda lapskeelt, teisendada need elektroonsele kujule ja teha uurijatele internetis kättesaadavaks. Andmebaasis on 1-8 aastaste ühe- ja kahekeelsete laste kõne andmed. Korpus on korralikult kirjeldatud, ühtsel kujul ( CHAT ). Korpuses on olemas tarkvara , mis võimaldab programmeerimisvõõral inimesel korpusega töötada. CLAN tarkvara plussid ja miinused on lahti seletatud.
CHILDES lubab kalleid andmeid uuesti ja uuesti kasutada, suurendab empiirilise uurimise ulatust, lühendab teed hüpoteeside sõnastamisest testimiseni ja pakub uurijatele ühist raamistikku analüüsimiseks .

• Arvutisimulatsioon
  

Arvutisimulatsioonide abil testitakse hüpoteese ja pakutakse välja senisest äärmiselt erinevaid tunnetuse , keeletekke ja töötlemise ülesehitusi. Simulatsioonide abil saab keele teket põhjalikult uurida.

• Ajukuvamismeetod
  

Viimaste aastakümnete jooksul on loodud mitmeid tehnikaid aju uurimiseks. PET ja fMRI tehnikate puhul jälgitakse vereringlust ajus. fMRI meetodit on laste peal raske rakendada, sest nende eeldus on võime suures kärarikkas masinas liikumatult lamada. Seevastu ERP uurimused laste peal on toonud märkimisväärseid tulemusi: muuhulgas on need näidanud, et alates teisest elukuust suudab imiku aju teha vahet helitutel ja helilistel klusiilidel.
Millised on keele varase arengu kvantitatiivse kirjeldamise võimalused ja miks neid on vaja?
Kvantitatiivne kirjeldamine jagab keele arengu faasidesse selleks, et viia läbi psühholingvistilisi katseid, iseloomustada lapse kõne arengut ning teha kindlaks, kas keele areng on lapse vanusele vastav.

• ALS ( Average Length of Sentence) – tähendab keskmist sõnade arvu lapse spontaanses kõnes.
  
• MLU ( Mean Length of Utterance) – mõõdab lausungi keskmist pikkust morfeemides. MLUd on lihtne arvutada ja seda kasutatakse palju, kuid see toetub keelekesksetele analüüsireeglitele. Näiteks morfoloogiliselt rikastes keeltes tekivad morfoloogilised struktuurid lapse keeled varem kui inglise keeles.
  
• DSS ( Developmental Sentence Score ) ja IPSyn (Index of Productive Syntax) – keelekesksed, kohandatakse keelte jaoks
  
• Profiilianalüüsid
  
• Tüübi/eksemplari suhte meetod – leksikaalse arengu mõõtmise meetod. Tüüp – sõnaliik, eksemplar – sõna ise.
  
• MacArthuri suhtlemise arengu test – leksikaalse arengu mõõtmiseks kasutatav küsitlus vanematele. Koostati kuni 30-kuuste laste suhtluskäitumise hindamiseks.
  

Kvalitatiivse meetodi järgi jagatakse keele varane areng nelja faasi:

• Keele- eelne ja keeleline arengufaas - hetk, mil laps omandab esimese tähendusega sõna. Esimese eluaasta järel teevad lapsed sõnasarnaseid häälitsusi, seetõttu on seda hetke raske kindlaks teha.
  
• Ühe sõna faas – laps ütleb üksikuid fonoloogiliselt lihtsaid ja ebastabiilseid sõnu. Esineb sõnavara spurt. Enamus lastest läbib selle faasi.
  
• Kombineerimine – lausungitel puuduvad mitmed grammatilised morfeemid ja funktsioonsõnad. Kombineeritud sõnadele järgneb sööst grammatilises arengus, tekivad esimesed laused . Alanud morfosüntaktiline areng toimub hämmastaval kiirusel.
  

Eksperimentaalne vs loomulik – loomulik meetod saab lapselt teabe võimalikult vähese sekkumisega ja tema loomulikus keskkonnas. Eksperimentaalne meetod tähendab seda, et uuritakse kindlat fenomeni, mis ei pruugi tavaelus piisavalt tihti esineda. Seetõttu on üldkogum kontrollitud ja ülesanded koostatud hoolikalt, saamaks soovitud tulemus.
Ajukuvamismeetod – meetod, mis uurib aju tööd jälgimise teel.
Arvutisimulatsioon – arvutisimulatsioonide abil testitakse hüpoteese ja pakutakse välja senisest äärmiselt erinevaid tunnetuse, keeletekke ja töötlemise ülesehitusi. Simulatsioonide abil saab keele teket põhjalikult uurida.
Suuremahuline korpus – eesmärgiks on koguda lapskeelt, teisendada need elektroonsele kujule ja teha uurijatele internetis kättesaadavaks.
Keskmine lausepikkus (Average length of sentence) – lapse spontaanses kõnes esinevate sõnade keskmine arv. Kasutatakse, et teha kindlaks kas lapse keele areng on vanusele vastav.
MacArthuri suhtlemise arengu test – kuni 30-kuuste laste suhtluskäitumise (leksikaalse, morfosüntaktilise) hindamiseks kasutatav küsitlus vanematele.
Keele-eelne ja keeleline arengufaas – hetk, mil laps omandab esimese tähendusega sõna. Esimese eluaasta järel teevad lapsed sõnasarnaseid häälitsusi, seetõttu on seda hetke raske kindlaks teha.
( Uuritavate isikute) valim (sample of subjects ) – kindlal viisil eraldatud osa üldkogumis , mida analüüsis kasutatakse üldkogumi asemel. Populatsioonist valitud kõnelejad , kes osalevad katses. Valimi moodustamisel peab silma pidama , mis on uuritav nähtus ja kas valitud isikud esindavad kõnelejaskonda, mida uuritakse.
Juhuvalim – populatsiooni iga inimene võib valimisse sattuda.
Kihtvalim – valitakse piirarv inimesi, kes sobivad määratud kategooriatesse.
Mugavusvalim – valitakse hõlpsa kättesaadavuse, leitavuse, koostöövalmiduse jne alusel
Lumepallivalim – leitakse tingimustele vastavad inimesed ja nemad omakorda valivad järgmised kes omakorda toovad kaasa mõned.
5. Osata selgitada mis on CHILDES, mida sealt leida võib üldiselt ja eesti keele kohta.
CHILDES ( Child Language Data Exchange System) – laste keele andmebaas , mille eesmärgiks on talletada ja uurida laste keele omandamist erinevate maailma keelte näitel. Andmebaasis on lindistatud suhtlusituatsioonide transkriptsioonid . Andmed on kogutud 1-8 aastastelt ühe- ja kakskeelsetelt lastelt .
Korpuses on olemas tarkvara, mis võimaldab programmeerimisvõõral inimesel korpusega töötada. Korpus on ühtsel kujul, kirjeldatud. CLAN tarkvara saab kasutada transkribeerimiseks ja analüüsimiseks.
Childes eesti keele korpus: 5 alakorpust, Argus , Kapanen, Kohler, Korgesaar ja Vija. Igas alakorpuses on transkriptsioonid.
6. Teada, milleks keeleteaduslikud välitööd vajalikud on. Mõista välitööde spetsiifikat ja ettetulevaid probleeme. Teada, mis on WALS ja Ethnologue , mida sealt otsida saab.
Välitööd - väheuuritud keelte uurimine loomulikus keskkonnas. Välitööde eesmärk on keelekirjelduste saamine. Tavalistest keelekirjeldustest tehakse tavaliselt grammatikad või sõnastikud . Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt.
Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja eesmärkidest räägid. Sul peaks olema huvi selle keele vastu ja kui ei ole, siis tuleks see arendada, sest see tõendab kõnelejale su huvi tema keele vastu.
Kui keelt on juba uuritud, tuleks esmalt olemasolevate grammatikatega tutvuda. Uue keelega tutvudes on kasulik alustada põhiliste grammatiliste tunnuste kogumisega: eitav , tegusõnad, passiivid. Kui on plaanis kirjutada grammatika, tuleks töötada rohkem kui ühe kõnelejaga. Et saada heaks välitöö keeleteadlaseks, tuleb osaleda oma kõnelejate elus.
Keele uurimise varases faasis tuleks välja töötada algne fonoloogia ja praktiline ortograafia , mida saab tavalisel klaviatuuril kirjutada.
Kirjeldava keeleteadlase tähtsaim ülesanne on koostada grammatika, sõnastik , tekstide kogumik. Seda eriti, kui keel on väljasuremisohus. Neid materjale saaks kasutada keele taaselustamiseks, taustauuringuteks teistes valdkondades.
WALS (The World Atlas of Language Structures ) – keelekirjelduste ja grammatikate põhjal koostatud andmebaas, mis sisaldab infot keelte fonoloogiliste, grammatiliste ja leksikaalsete omaduste kohta. WALSis on 160 tunnuste (feature) leviku kaarti, autoripeatükid tunnuste kohta. Põhiliselt suunatud tüpoloogiahuvilistele. Sisaldab üle 2500 keele.
Ethnologue – kõige mahukam ja ülevaatlikum maailma keelte andmebaas. Umbes 7106 teadaolevat elus keelt. Keelekirjeldused on korraldatud piirkonniti. Info keelte arengu, keelte ohustatuse kohta ja statistika. Annab: keelte eri nimetused, murrete nimetused, umbkaudse kõnelejate arvu, keeele geneetilise klassifikatsiooni, keele kasutusalad ja elujõu, kirjasüsteemi kirjelduse. Ethnologue’s on üle 200 värvilise kaardi.
7. Teada olulisemaid eesti keele korpusi, nende iseärasusi ja umbkaudseid suurusi.
Eesti murrete korpus

• Koostanud eesti murrete ja murdekorpuse töörühm, koostööd tehakse Eesti Keele Instituudiga. Programmid on kirjutanud Karlis Goba.
  
• Korpuses on murdetekstid kõigist eesti murretest
  
• Korpusesse valiti võimalikult vanapärased murdetekstid
  
• Eesmärgiks teha murdetekstid ja lindistused elektrooniliselt kättesaadavaks
  
• 2012. aasta novembri seisuga on korpuses kokku 1440875 foneetilises transkriptsioonis eesti murdesõna ja 853579 morfoloogilises transkriptsioonis eesti murdesõna
  
• Lisaks on korpuses 23416 morfoloogiliselt märgendatud vadja keele murdesõna ja 27395 litereeritud liivi keele sõna
  
• Korpus koosneb:
  
  • Digitaliseeritud murdelindistustest
    
  • Foneetilises transkriptsioonis murdetekstidest, mis põhinevad lindistustel
    
  • Lihtsustatud transkriptsioonis murdetekstidest
    
  • Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest
    
  • Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta
    
• Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga
  
• Otsida saab märksõna , tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel
  

Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus

• Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk , Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid
  
• Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti
  
• Foneetilise korpuse koostamise eesmärgiks on koguda andmeid spontaanse kõne foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni
  
• Suust suhu kutsega salvestamisele kutsutud keelejuhid võivad olla omavahel tuttavad, et õhkkond vabam oleks. Vesteldakse vabalt valitud teemadel, argidialoogid on spontaansed. Lindistatakse ka poolspontaanseid institutsionaalseid monolooge.
  
• Lindistuste märgendamiseks ja segmentimiseks kasutatakse programmi Praat
  
• Sõnatasandi esmane segmentatsioon saadakse automaatse kõnetuvastuse abil, märgendus vaadatakse käsitsi üle. Häälikutasand segmenditakse käsitsi. Morfoloogiline märgendus tehakse Filosofti analüsaatoriga, aga ei ühestata.
  
• Korpusest saab otsida ühe sõna piires. Vastuseks antakse 2-sekundiline helilõik koos märgendusega
  

Vana kirjakeele korpus VAKK

• Koostanud vana kirjakeele uurimisrühm
  
• 2008. detsembri seisuga oli korpuses 1 50 802 sõnet
  
• Eesmärgiks teha vana kirjakeele tekstid uurijatele ja huvilistele veebis kättesaadavaks
  
• Korpuses on olulisemad tekstid 16. – 18. sajandist
  
• Korpuses on kõik teadaolevad 16. sajandist ja mõjukamate autorite ja olulisemate tekstiliikide näited 17. sajandist
  
• 19. sajandi tekste on 520 307 sõne jagu
  
• Autorite kirjaviis on muutmata, korpus on märgendamata
  
• Päringuid saab teha sõne, lemma, sõnaliigi või muu märgenduse järgi. Saab valida ühe tekstigrupi või ühe või rohkem tekste, millest otsida.
  

Eesti murrete korpus
Spontaanse kõne foneetiline korpus
Vana kirjakeele korpus
Morfoloogia
Tekstid on foneetilises ja morfoloogilises transkriptsioonis, seega sobib hästi nii sõnavara kui morfoloogiliste nähtuste uurimiseks
Sõnad märgendatakse morfoloogiliselt, aga morf. uurimiseks ei ole kõige õigem korpus
Pole märgendatud, aga sobilik grammatika uurijatele
Sõnavara
Kõnekeelse sõnavara uurimiseks sobiv
Põhjaeesti ja lõunaeesti keele erinevuste ja üldise sõnakasutuse uurimiseks
Murded
Sobib hästi murrete uurimiseks, nende võrdlemiseks
Vana kirjakeel
Tekstid on lindistatud 20. sajandi keskpaigas, vanapärased
Väga sobiv
Suuline keel
Sobib suulise kõne uurijatele
8. Teada, mis on morfeemtõlkimine ehk glossimine . Osata lihtsamaid näiteid glossida ja glosse lugeda.
Glossimine – morfeemtõlkimine. Esitatakse kõik sõnas esinevad morfeemid ja sõnavormi grammatilised kategooriad.
Glossimine on laialt levinud rahvusvahelisele auditooriumile mõeldud teadusartiklites ja –ettekannetes.
Kolm rida:

• Esimesel real on algne tekst
  
• Teises reas on morfeemtõlge, milles iga esimeses reas eraldatud morfeem saab grammatilise kategooria märgendi. Leksikaalsele morfeemidele esitatakse lekseemi tõlge.
  
• Kolmandas reas on näite tõlge
  

Näiterida on kursiivis . Morfeemilühendite märkimiseks kasutatakse kapiteelkirja. Kõige suurem eristatav üksus saab olla sõna, see tähendab igale tekstisõnale peab morfeemtõlkes leiduma vaste . Kokku ei saa märkida verbi liitaegu või verbi ja adverbi ühendeid.
kollas-te-le kassi-de-le Töö sa-i teh-tud.
yellow -PL-ALL cat-PL-ALL job get-3SG.PST do- PASS .PST.PTCP
‘To yellow cats ’ ‘The job got done .’
Tuba tule-b ära korista-da.
Room go-3SG away clean -INF
‘The room has to be cleaned .’
Morfeemide eraldamiseks kasutatakse:

• Sidekriipsu – selgelt eristuvate morfeemide vahele nii näitereal kui morfeemreal. Sidekriipsude arv peab olema vastavuses.
  
• Punkti – ainult morfeemreal, kui üks morfeem väljendab korraga nii leksikaalset tähendust kui ka grammatilist funktsiooni, ent piiri nende vahele ei ole võimalik tõmmata.
  

Suuri maja-sid
Suur.PL.PRT maja-PL.PRT

• Koolonit – morfeemreal kui morfeemipiire ei peeta vajalikuks märkida
  

Pariet ielu
ületa:INF tänav:SG:ACC
‘tänavat ületama, üle tänava minema’
Veel põhimõtteid:

• Märgitakse vaid sõnavormis eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, millel on selge lõpp või tunnus
  
• Mõningaid markeerimata kategooriaid, millel ei ole morfoloogilist tunnust (nt verbide olevik, käändsõnadel ainsus ja nimetav kääne ), ei pea glossima
  
• Glossitakse omastav kääne, mis sageli avaldub tüvemuutusena, ja ilma lõputa imperatiiv
  

Pan-i-n lambi põle-ma.
Pane-PST-1SG lamp.GEN pole-INF2
Pane lamp põle-ma!
Pane.IMP.2SG lamp põle-INF2

• Kui näide on liiga pikk, tuleb seda murda nii, et näiterida ja morfeemtõlkerida jääksid vastavusse
  

Ko tevs no Riga-s
Mis.ACC isa PREP Riia-SG.GEN
bern -iem lai atnes?
laps-PL.DAT PART too.3SG
‘Mida isa Riiast lastele toob?’

• Kui lausenäide on must allikast, tuleb sellele viidata näite-või tõlkerea lõpus
  

Pariet ielu ( Berg -Olsen 2004:39)
ületa:INF tänav:SG:ACC
‘tänavat ületama, üle tänava minema’

• Kui on tegemist mitmest eri keelest pärit lausetega, on vajalik näite juurde märkida ka keel, millest näide pärineb.
  

Türgi (Comrie 1975:5)
Ali öl-dü
Ali sure -PST
‘Ali suri ära’
1 esimene isik
2 teine isik
3 kolmas isik
ABE abessiiv e ilmaütlev kääne
ABL ablatiiv e alaltütlev kääne
ACC akusatiiv
ACT aktiiv
ADE adessiiv e alalütlev kääne
ALL allatiiv e alaleütlev kääne
CMP komparatiiv e keskvõrre
COM komitatiiv e kaasaütlev kääne
COND konditsionaal e tingiv kõneviis
DAT daativ
ELA elatiiv e seestütlev kääne
ESS essiiv e olev kääne
GEN genitiiv e omastav kääne
GER gerundiiv (des-vorm)
ILL illatiiv e sisseütlev kääne
IMP imperatiiv e käskiv kõneviis
IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood
IND indikatiiv ehk kindel kõneviis
INE inessiiv e seesütlev kääne
INF infinitiiv e da-tegevusnimi
JUSS jussiiv e möönev kõneviis
NEG negatiiv e eitav kõneliik
NOM nominatiiv e nimetav kääne
PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ
kaalne tähendus on raskesti väljendatav)
PASS passiiv
PL pluural e mitmus
PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse
tähenduse
POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse
tähenduse
PRS preesens e olevik
PRT partitiiv e osastav kääne
PST lihtminevik
PSV positiiv e algvõrre
PTCP partitsiip e kesksõna
Q küsipartikkel / küsimuse marker
QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis
SG singular e ainsus
SPL superlatiiv e ülivõrre
SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2)
TRL translatiiv e saav kääne
TRM terminatiiv e rajav kääne