Prenataalne areng ehk sünnieelne areng (0)

Prenataalne areng ehk sünnieelne areng
Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade

• Müüdid - nt kurge toomine
  
• Tabus – nt abielu välised lapsed
  
• Traditsioonid – nt ristsed
  

Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini – 280 päevane arengutsükkel
Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret.
Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk , milles on 23 kromosoomi.
Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse.
Sugurakkude kromosonaalsed omadused:
Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom).
Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y).
Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom.
Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- tüdruk, XY-poiss. (Katseklaasi põhja jäävad XY ja peale XX).
Sünnitustähtaja määramine- raseduse pikkus 280 päeva alates viimasest menstruatsiooni esimesest päevast, seega 40 nädalat. Elunädalaid on 38, rasedusnädalaid 40.
On teada, et:

• Poisslapsi sünnib veidi rohkem, kui tütarlapsi
  
• Tütarlaste sündide arv tõuseb koos vanemate vanuse tõusuga
  
• Poisslapsi sünnib rohkem sõdade ajal ja pärast sõda, tütarlaste sündide arv on suurem pärast looduskatastroofe.
  
• Tütarlapse sünni võimalus suureneb sünnituse arvuga - esimestel sünnitustel sünnib sagedamini poisse .
  
• Poisslapsi on rohkem paaridel, kes on sagedamini vahekorras.
  

Reproduktiivsus : Inimene on ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30 %. Paljunemistsükli edukus langeb ea suurenedes. Imetajatel on keskmine iseloomulik eduks ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%.
Üsasisest arengut kahjustavad faktorid :
Kodukeemia, ravimid -> potentsiaalselt ohtlikud /kantserogeensed ained/mürgid/ piiritus /kiirgus
Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam. Raseduse suhtes null-dolerants.
Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud)
Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema
Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi.
Toitumine -> toidueelistused ka lapsel
Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid.
Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine.
Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub.
Loote areng
Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega.
Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema.
Prenataalse arengu etapid
Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) – germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani
Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium
Loode (9.-38. Rasedusnädal) – looteline staadium
Lootevesi - psühholoogia seisukohalt-> lõhn sama mis on ema lõhn ja rinnapiima lõhn-> harjutab eluks vajalike oskusi, elundkonna treeninguks ja adaptatsiooni treeninguks.
Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3.5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumskohta -> kus toimub edasine areng. -> blastotsüst- pesastumiskohta jõudnud rakukogumik. Protsess kestab viis päeva.

• 5. rasedusnädal hakkab loode tundma valu. Loote ümber on lootevesi, seda on vaja, et ta hiljem hakkaks imema rinnapiima-sest see on sama maitse ja lõhnaga.
  
• 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim . Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad.
  
• 12. rasedusnädal - organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Peaksid olema välja kujunenud põhilised organsüsteemid/struktuur paigas. Organogenees e. elundite süsteemide areng lõppenud.
  
• 16 rasedusnädal - loote liigutused muutuvad keerukamaks, õpib haarama , imema, grimasse tegema
  
• 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime,
  
• 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Platsenta formeerub -> elutegevuse vahendaja -> toitainete rikas veri sisse. jääkaineterikas veri välja.
  
• 28 rasedusnädal- seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed.
  
• 32 rasedusndal - nahk tugevam, rasvakiht paksem , (olemas mälu)
  

Sündimisel läbib luulise vaagna, koed , järgneb elujõulisuse hinnang.
Apgari hindamise süsteem 1953- hindab füsioloogilist seisundit
Mida hinnatakse
0 palli
1 pall
2 palli
Südame löögisagedus
Puudub
Vähem kui 100 korda minutis
Rohkem kui 100 korda minutis
Hingamine
Puudub
ebaregulaarne
Regulaarne
Naha värvus
Kahvatu, sinakas
Keha roosa, jäsemed sinakad
Roosa
Lihastoonus
Lõtv
Vähesed liigutused
Aktiivsed liigutused
Vastus ärritusele
Puudub
Grimassid
Nutt , köha
NB! Hinnatakse hingamist, naha värvust, lihastoonust, vastust ärritusele, südame löögisagedust. 1. Ja 5. Eluminutil, kui vaja siis ka hiljem, 7-10 palli hea, ei vaja abi.
Brazletoni skaala- vastsündinu maharahustamise kergust, ärrituvust ning teised temperamendile iseloomulikumad jooned.
Hinnatakse ka kaasasündinud reflekse-mille abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit.

• Käed jalad paindunud- kui tõstetakse, jääb sirgesse asendisse
  
• kõditada suunurka, keerab pea samasse suunda.
  
• Haarde refleks
  
• Sammurefleks
  
• Jalataldade alt sirutusrefleks jne.
  

NB! Osad refleksid kaovad, On diagnostilised, hiljem tekib oskus teadlikult kontrollida, refleksid kaovad. Osad refleksid jäävad (suunurga refleks, imemisrefleks)
3 ontogeneesi pööret

Eluvõimelisuse saavutamine

Loode adapteerub rasedusele ja sünnituse stressile

Emavälised tingimused
Seaduspärasused arengus :
1. Tsefalokaudaalne trend- peast allapoolne areng. Enne areneb pea ( aju) ja hiljem keha.
2. Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused end liigutada. Enne oskab laps ennast keerta, kui puru sõrmede vahele võtta.
3. Üldiselt spetsiifilisemaks-liigutused muutvad järjest enam, kognitiivsed
4. Diferentseerumine/ eristumine – liigutused ( motoorika ) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad.
5. Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik – laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi koordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused oma vahel integreeritud.
Seemnerakk
Esimesena kirjeldas seemnerakku Antony von Leeuwenhoek . Ennem tema avastust ei teatud, kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Kirjeldas homunkuluse, ehk siis et spermatosoidi peas on pisike inimene olemas, täielikult arenenud, ainult kasvama peab. Ja seda ta siis teeb emaüsas. Sellega naise roll piirdus.
Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas „väikest inimest“, küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid.
Munarkk
Aastal 1826 . rääkis Karl Ernst von Baer , Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlane , et ka naisel on mingi rakk olemas, mis seostub järglase saamisega .
- Munarakk on organismi kõige suurem rakk.
Aastal 1875 demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku.

• Tänapäeval on arusaam, et emarakk teeb tegelikult ka selle valiku, millise spermatosoidi ta sisse laseb , aga see süsteem ei ole veel selge, mille alusel ja kuidas see valik tehakse.
  
• Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - tekib üherakuline sügoot, mis hakkab kohe arenema.
  
• Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk. Olukorda, kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Need ühinemised tavaliselt ei jää ellu.
  
• Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga impanteerumis- ehk pesastumiskohta. Emakas peab leidma sellise koha, mis on võimalikult toitaineterikas, et saaks sinna kinnituda. Pesastumiskohta jõuab rakukogumiks blastotsüsti staadiumis . Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva.
  

Perinataalne areng
Esmased ülesanded sünnijärgsed:

• Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim
  
• Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema
  
• Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks )
  
• Temperatuuri regulatsioon
  
• Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused
  

WOLFF ( 1959 ,1966)
6 vastsündinu seisundit

• Sügav uni
  
• Kerge uni
  
• Unisusseisund
  
• Passiivne ärkvelolek
  
• Aktiivne ärkvelolek
  
• nutmine
  

Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad
emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada
Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab , ning kiirus, kui kiiresti kulutab
Sotsiaalsus - beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik „tasu“
Neuroloogiline areng
Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest
Esimese eluaasta lõpul 50%
Teise eluaasta lõpul 75%
Vastsündinu meeleline tundlikkus
NÄGEMINE
Nägemismeel - 1. korda tajub valgust üsasiseselt (intrauteriilselt) 24 rasedusnädalal.
Sünd on meeleelunditele okiks. Tähtis et laps kohaneks.
Pupillid väiksemad 1-2 nädalat, kohaneb. Nägemiskaugus 20-30 cm. (ema näo nägemine. Evolutsiooniteooria)
Nägemiskontakti olulisus- paneb aluse kiindumuskontaktile eesmärki- hiljem tähtis osalemaks sotsiaalses keskkonnas./luua lähedussuhteid NB! Lineaarsus!
1.elukuuks –näeb samaaegselt kahe silmaga, tajub vahemaad silmade ja eseme vahel.
Tekivad nägemine-käeliigutused -> Motoorika seos kognitiivsete funktsioonidega, nimese näo äratundmine on kaasasündinud.
Keskmiselt 9 min vanusele -> olulised struktuurielemendid näos-> äratuntavad.
Lapsed näevad kontraste paremini (must-valge)
Detaile hakkavad sedastama alates 3 kuust.
Värvinägemise võime kohta- ei taju värvitoone ühe tugevusega, paraneb esimestel elunädalatel.
KUULMINE
Esmaselt kuuleb Intrauteriilselt 24 rasedusnädalal.
Inimese hääl meeldib rohkem võrreldes teiste helidega. Naise kõrge hääletoon meeldib rohkem, kui mehe madal hääl. Rütmilised helid meeldivad rohkem.
Väga tundlik ja õrn liigsele mürale. Seega ei soovita pidevat raadio või muusikat taustal.
LÕHNATUNDLIKKUS
Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn.
6 päeva vanuselt eristavad oma ema rinnapiima lõhna. (Oluline kiindumussuhte tekkeks).
Lõhnatundlikkus hakkab langema hilisemas eas.
PUUTETUNDLIKKUS
Vastsündinu nahk 5 korda õhem kui täiskasvanul. Tundlik, rõhule, puudutusele, temperatuurile.
MAITSETUNDLIKKUS
Väga tundlikud, saanud alguse looteveest maitse -eelistusi, meeldib magus, kuid hapu, kibe mõru ei meeldi. 28 nädalal.
Ema ja laps on väga tundlikud. Meeleline tundlikkus on kiindumuspsühholoogiale oluline alus!