ÕPPIMINE JA MÄLU (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
ÕPPIMINE JA MÄLU
Suhtlemispsühholoogia referaat
Kristiina Toomik
10. Sotsiaal
Tallinn
2015
Mis on õppimine?
Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia , filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine.
Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud.
Õppimise definatsiooni puhul lähtutakse üldjuhul neljast aspektist , mida peavad kõige olulisemaks selle uurijad . Esiteks, reaktsiooni potentsiaal, eristab õppimist ja käitumist. See tähendab seda, et õppimisprotsessi puhul võib õppimine toimuda ka ilma seda märkamata. Näha võib olla vaid muutumist õppija käitumises, mille põhjal võib oletada õppimist. Teiseks harjutamine , selleks, et olla kindel õppimise toimumises peaks toimuma õpitu rakendumine käitumises korduvalt. See tähendab seda, et õppimiseks võib lugeda protsessi siis kui see on esinenud käitumises rohkem kui korra. Kolmandaks sarrustatus ehk reaktsiooni muutumiseks on vajalik, et see saab mingisugust kinnitust, mis võib ilmneda näiteks preemiana või karistusena. Sarrustuse välja toomine ja erinevate kinnitajate välja selgitamine ja uurimine on oluline just käitumuslikus psühholoogias. Neljandaks suhteliselt püsiv, ehk muutus mis toimub käitumises võib olla põhjustatud hetke mõjutavate tegurite näol. Ehk Mõne oskuse jätkuv praktiseerimine võib tuua kaasa väsimuse või haiguse, mille tagajärjel tegevuse kvaliteet langeb või täielikult kaob.
Psühholoogiateadus vaatleb õppimist palju laiemalt, kui me seda oma igapäevaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei ole vaid koolipingis omandatu , vaid millegi korduval läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimine haarab endas ka inimsuhteid, tundeid ning eelarvamuste ja uskumuste kujunemisi. Õppija tähtsaks omaduseks on teadlik soov saada juurde uusi teadmisi ning suurendada enda vilumust mingil alal. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Kui õppimine toimub igapäevase tegevusena siis jäävad uued kogemused ja teadmised tavaliselt selgelt teadvustamata. Kuid sihipäerasel õppimisel toimub info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine juba varem eesmärgistatud tulemuse nimel ning arengut on kergem märgata.
Kas õppima on võimalik õppida ?
Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga . Õpilane õpib oma õppimist juhtima : seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Õppimisoskus tähendab soovi ning teadmist oma õppimist ise juhtida ja selle jaoks seadakse eesmärke tulemuste saavutamiseks. Õppima on võimalik õppida läbi motiveeritud soovi ja sihi seadmise. Sihipärasel õppimisel tulevad kasuks õppimiseks suunatud strateegiad.
Õppimise strateegiad
Erinevaid õpistrateegiaid on aastate jooksul välja töödatud ning uuritud palju. Õppijad kes on motiveeritud õppima kasutavad üheaegselt rohkemaid strateegiaid . Erinevate valdkondade õppimisel kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Teaduslike uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tüdrukud suudavad kasutada strateegiaid paremini kui poisid.
Oxfordi ülikoolis 1990. aastal tehtud uuringus selgus kuus enim kasutatavat strateegiat mis jagunevad kaheks eraldi alaliigiks, otsesed strateegiad ja kaudsed strateegiad.
Otsesed strateegiad jagunevad kolmeks. Mälustrateegiad ehk abstraktsete või visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine. Kongnitiivsed strateegiad ehk erinevate allikate kasutamine õppimisel, näiteks helide esitamine, rühmitamine, komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist.
Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks. Metakognitiivsed strateegiad ehk keskendumine , korraldamineja hindamine. Afektiivsed strateegiad ehk erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine ja positiivne hoiak. Sotsiaalsed strateegiat ehk üleküsimine ning grupitöö .
Õppimise mehhanismid
Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele.
Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid . Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov .
Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne.
Mis on mälu ?
Mälu on organismi võime salvestada , säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul.
Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat. Ajukoor moodustab suuraju kaalust umbes kolmandiku asudes suuraju poolkerade pinnal ja sellega on otseselt seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine . Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine , rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon.
Millised on mälu protsessid?
Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine , meelespidamine ja meenutamine . Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine.
Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud ning selle kallal tööd teinud, seda paremini see jääb ka meelde. Kaasaegne psühholoogia ei ole aga suutnud ühtselt seletada kuidas toimub mälus materjali meenutamine. Uurijad on leidnud, et meelespidamise ajal võib säilitatav materjal ajus mõnevõrra muutuda, sealhulgas lihtsustuda ja lühineda ning detailid võivad kustuda.
Millal on mälu oma tippfaasis?
Bioloogiliselt jõuab mälu inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks.
Mälu treenimine ja stimuleerimine
Mälu aitavad treenida keskendumine, tervislik eluviis koos piisava ööunega ning pikaajaline harjutamisprotsess. Internetist võib leida küll paljudele viidetele mis väidavad näiteks, et mälu on võimalik treenida näiteks nätsu närimisega, kuid pigem on tegu ühe meeldejätmisstrateegiaga ning tegemist ei ole otsese mälutreeninguga. Kuid mälu on võimalik treenida läbi erinevate mäluharjutuste mida tuleks teha igapäevaselt
Nootropics ehk ajuuimastid on aju ning mälu stimuleerivad ravimid, toidulisandid , keemilised ühendid ning narkootilised ained mis parandavad üht või mitut vaimset funktsiooni, mis on otseselt seotud aktiivse mõtlemis, aju ning mälutegevusega.
Kõige levinum mälu stimuleeriv toode on kohvi või kohveiini sisaldavad joogid, mis on väga lihtsasti kättesaadavad kõigile. Koffeiin suudab aga mälu ergutada vaid lühiajaliselt ning tegu ei ole kestva protsessiga.
Üks kõige kuulsamaid mälu stimuleerivaid narkootikume on amfetamiin mis on  sünteetiline  stimulant. Selle mõjudes organismile kaob näiteks inimesel unevajadus ning tema keskendumisvõime võib hetkeliselt suureneda kuid lõppkokkuvõttes tabab teda väsimus ning vaimne koormus. Samuti on ainest kerge sõltuvusse jääda.
Akadeemilises mõistes kasutatakse mälu stimuleerivaid aineid, et saavutada suurem produktiivsus, mõtlemis ning töövõimekus. Kõige enam kasutavad aju stimuleerivaid aineid väga kõrgete õpitulemustega kõrgkoolides õppivad tudengid, kes on motiveeritud veel kõrgematele õpitulemustele ning soovivad saavutada suuremat keskendumisvõimet. Saksamaal läbiviidud uuringute kohaselt on 5-35% ülikooliõpilastest proovinud kasutada vähemalt ühte nõrgemat mälu stimuleerivat ainet teadlikult akadeemilisel eesmärgil.
Kokkuvõte
Referaadi käigus omandasin palju uusi teadmisi mälu ning õppimisvõime kohta, ning sain teada mälu funktsioneerimise alustaladest rohkem ning mälu parandamise ning stimuleerimise võimalustest. Referaati oli põnev koostada ning loodan, et ka lugejale on see põnev lugemine.
Kasutatud materjalid:
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine
http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/oppimine.html
http://opetaja.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf
http://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-malu-uurija-endel-tulving
https://en.wikipedia.org/wiki/Memory
https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu
http://forte.delfi.ee/news/maa/11-lihtsat-trikki-kuidas-malu-treenida?id=66731911
http://www.narko.ee/amfetamiin/
https://en.wikipedia.org/wiki/Nootropic