Emotsioonid (1)

Emotsioonid
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa , mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi.
Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (soe, kuiv), vesi (külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi.
Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel.
Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon .
Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised:

Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks

Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses

Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus , viha) kaudu.
Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses.
Emotsioonide liigid:
1. Afekt - Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon , mis mõjutab inimest tervikuna . Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine.
Afektiivse reaktsiooni häired:

• apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad.
  
• hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud.
  
• afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti.
  
• ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile.
  

2. Kirg - Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks
3. Frustratsioon - Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Võib tekitada agressiivsust juhul, kui frustratsioon on tugev ning frustratsiooni põhjust tajutakse juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena.
4. Ärevus- Kartustunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootuses , s.t. reaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub.
Pilt 1.Kirg Pilt 2. Ärevus
Emotsiooni komponendid:

Emotsioone põhjustavad sündmused- Emotsiooni võivad põhjustada uudised, kohtumised tuttavatega,

Sündmuste kodeerimine-Sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, näiteks solvang , alandus

Hinnang- Sündmustele antakse hinnanguid sõltuvalt nende mõjust inimese heaolule ja toimetulekule.

Füsioloogiline reaktsioon- Eksisteerivad stereotüüpsed mudelid nende muutuste kohta, mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. Näiteks kaasneb hirmuga külmatunne, higistamine , lihaste pingulolek.

Tegutsemisvalmidus- Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse nagu lähenemine, abi otsimine, agressiivsus jne. Näiteks hirmuga kaasneb impulss kaitsta end oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või enda eest seisma.

Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat

Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid .
Põhiemotsioonid
17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus „Hinge kired” kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid.
Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist . Enim toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus.
Põhiemotsioonidel on 9 kriteeriumi:
1. Universaalsete näoväljenduste olemasolu
2. Emotsioonide esinemine teistel primaatidel
3. Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused
4. Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena
5. Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel
6. Emotsiooni kiire teke
7. Lühiajaline kestus
8. Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt
9. Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata
Nende kriteeriumide alusel on P. Ekman põhiemotsioonide hulka valmis lisama veel
põlguse, häbi, süü, hämmelduse ja aukartuse. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib ennekõike asjaolu, et enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllatki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone.
Pilt 3. 6 põhiemotsiooni- üllatus, rõõm, kurbus, hirm, vastikus, viha.
Emotsioonid ja aju
Inimese ajus ei ole ühte keskust, mis vahendaks kõiki emotsioone ühekorraga, seega kontrollitakse erinevate emotsioonide avaldumist erisuguste ajuringete kaudu. Emotsiooniuurija Richard Davidson on avastanud, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera (juhtiv analüütilistes oskustes, loogilises mõtlemises, matemaatilistes ning keelelistes võimetes) ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera (väljendub ruumitajus, muusikalistes võimetes). Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on, kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega.
Emotsioonid ja keel

Keelel ja emotsioonidel on seoseid mitmel omavahel seotud tasandil ja ka uurimine
käib mitmel tasandil
Üldiselt jaguneb keel emotsioonisõnavara põhjal kahte alaliiki :

Ekspressiivsed emotsiooniväljendid- vahetute emotsioonide väljendamiseks (Kurat võtaks! Ups! Nii nunnu ! Käi põrgu!)

Deskriptiivsed emotsiooniväljendid- emotsionaalse kogemuse määratlemine või kirjeldamine (Ta keeb vihast ; silmad nagu tõllarattad)
Emotsioonide sõnavara jaguneb ka suurel määral kaheks: positiivseid ja negatiivseid emotsioone kirjeldavateks sõnadeks. Samas ei saa antud kategooriaid omavahel kuidagi vastandada. Emotsioonide kohta käiva sõnavara lahknemine negatiivseks ja positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis pole seotud keele ja kultuuri iseärasustega. On leitud, et positiivseid sõnu on küll keeles vähem, kuid samas kasutatakse neid tunduvalt rohkem.
Pilt 4. Rõõm. Pilt 5. Kurbuse Pilt 6. Viha
Kasutatud materjal:
„Psühholoogia gümnaasiumile“, Tartu Ülikooli kirjastus, 2006, lk. 177-200
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon
http://www.terviseleht.ee/200040/40_emotsioonid.php
http://74.125.77.132/search?q=cache:BpyXW3mwslkJ:ak.rapina.ee/maris/emots.pps+emotsioonid&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m
http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf
Pildid: www.google.ee/images