Loengu konspekt psühholoogias (1)

INTELLIGENTSUS
(VAIMSED VÕIMED)
Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki.
Intelligentsus kui:

• Üldine võimekus
  
• Eriandekus( muusika , kunst , kirjandus jne)
  
• Kohanemisvõime
  
• Edukas toimetulek elus
  
• Teadmiste hulk
  

Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975)
Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid .
Intelligentsuse mõõtmine:
Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ.
Alla 70- vaimne mahajäämus
70-89- madal vaimne võimekus
90-109- keskmine vaimne võimekus
100- keskmine skoor
110-130 - hea vaimne võimekus
Üle 130- väga hea vaimne võimekus( andekus ).
Mida on oluline teada testi tegemisel:

• Tulemust võivad mõjutada kõrvalised aspektid(halb enesetunne, peaavalu, muud mõtted jne)
  
• Head tulemused on usaldusväärsemad kui halvad tulemused
  
• Testutulemust mõjutav testitegemise kogemus
  
• Test on abivahend võimete tundmaõppimisel
  
• Ainul testi põhjal ei saa teha järeldusi inimese intelligentsuse kohta
  
• Tulemused peavad olema konfidentsiaalsed
  

ÕPPIMINE
Õppimine on seotud kõikide käsitletud psüühiliste protsesside ja omadustega:

• Aistingud ja taju
  
• Tähelepanu
  
• Mälu
  
• Mõtlemine
  
• Motivatsioon, vajadused
  
• Emotsioonid
  
• Võimed
  
• Isiksuseomadused(teperament, huvid, hoiakud, veendumused, iseloomuomadused)
  

Õppimine- protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses.
Õppimise mehhanismid :

Harjumine ja harjutamine - kui inimene puutub pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus(nt laps saab selgeks koolitee). Tähtsusetuid stiimuleid hakatakse harjudes eirama(nt trammitee ääres elavad inimesed ei pööra mürale enam tähelepanu)

Klassikaline tingimine- seotud tingitud refleksidega

Operantne tingimine- seotud eelduvate positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: - kinnitus (positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm , raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. – karistus (negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine.
Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus
STRESS
Stressi olemus
Terminini võttis kasutusele 1926.a Hans Selye
Stress- organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega.
Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus.
Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkab segama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist.
Stressi põhjused
Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks.
Negatiivne pinge- distress
Positiivne pinge- eustress
Stressi võib tekitada:
1.mingi ühekordne mõjutus
-raske haigestumine
-elukoha muutus
-töökoha kaotus
-tõsine konflikt
-õnnetus
2.Pidev mõjutus
- pidevad halvad suhted kodus, tööl koolis
- kiusamine
-halvad elutungimused
- ebastabiilsus ühiskonnas
- rahulolematus tööga
-teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus
-rollikonfliktid
Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks:
-kooli lõpetamine
-uuele töökohale asumine
- abiellumine
-lapse sünd
Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isiksuseomadustest.
A-tüüpi isiksus
B- tüüpi isiksus
Stressi staadiumid
1.Häiretsaadium
Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada(nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse üüri). Kui inimene tunnem, et ta saab muutunud olukorraga hakkama, ülemäärast stressi ei teki.
2.Vastupanustaadium
Inimene tegeleb(mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus, olukord laheneb ja kolmandat staadiumit ei järgne.
3.Kurnatusstaadium
Tekib siis, kui sterssori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust . Organism on pidevast pingest kurnatud , võivad tekkida füsioloogilised sümtomid(pea,kõhuvalu, vererõhu tõus jne), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele.
-südame-veresoonkonnahaigused
-maohaavandid
-unehäired
-psüühilised häired( depressioon , käitumishäired, ennastkahjustav käitumine)
Stressiga toimetulek
-Füüsiline tegevus ja sport : psüühilist pinget saab edukalt maandada füüsilise pingutusega
-Probleemi ümberhindamine: kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele , mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutset, võimalusest enda arendamiseks , millegi uue omandamiseks.
-Stressiks valmistumine enne saabumist: raskem on toime tulla nende probleemidega, mis tulevad ootamatult, kuna siis oleme ette valmistamata. Kui inimene teab ette, et võivad tekkida teatud raskused, saab ennast psühholoogiliselt ette valmistada.
-Sotsiaalne toetus: jagatud mure on pool muret
- Huumor: kui inimene suudab enda üle naerda, ei ole kõik kadunud
-Positiivne mõtlemine: hea on korrata endale aeg-ajalt positiivseid mõtteid- ma saan, ma oskan, ma võin, ma suudan.
-Puhkus ja lõdvestustehnika: piisav uni- ööuni vähemalt 8 tundi, vajadusel lõunauinak. Puhkepäevad(kohustusevabad päevad). Võimalus üksi olla. Jooga .
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
Põhimõisted
Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Areng- igasugused muutused(käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt.
Füüsiline ja motoorne areng- seisneb kasvamises
Kognitiivne e tunnetuslik areng- taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng, kõne areng.
Sotsiaalne areng- emotsioonid, suhtlemine
Kõlbeline areng- väärtused, hoiakud, õige-vale.
Vaimne areng- teadmised, oskused.
Õppimine- keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus(muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne)
Küpsemine- muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast.
Kasvamine- pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
Sensitiivne periood-periood kus mingi võime areneb väga kiiresti
Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil
Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine).
Arenguperioodid

• Sünnieelne periood
  
• Vastsündinu(1 kuu), imik (0-1a)
  
• Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a)
  
• Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12a)
  
• Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a)
  
• Varane täiskasvanuiga(18- 30ndad )
  
• Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada
  
• Hilinetäiskasvanuiga(60-...)
  

Arengukriis -periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga.
Lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd, lahutus.
20.sajandi arengu- uurijad
Jean Paiget (1896-1980)- mõtlemise arengu seaos bioloogiliste protsessidega.
Lev Võgotski( 1896- 1934)- keele roll ühiskonnas ja sotsiaalses mõtlemises
John Bowibly( 1907- 1990)- sotsiaalsed suhted lapse ja vanema vahel ja nende suhete roll isiksuse kujunemisel.