need kehtivad sõltumatult igasugusest kogemusest, on seda ainult faktilise sisu puudumise tõttu. Öelda, et mõni propositsioon on a priori tõene, tähendab öelda, et ta on tautoloogia. Ja tautoloogiad...ei sisalda iseenesest infot ühegi fakti kohta" (lk 124) Aprioorsuse kriitika Ayeri lähenemist võib kritiseerida verifikatsionismi kriitika kaudu. Siin aga vaatame veidi kuulsat kriitikat, mille autoriks on Willard Van Orman Quine (1908-2000) Quine lähtub sellest, et kui analüütilisuse kaudu seletatakse nii aprioorsust kui paratamatust, siis peaksime suutma seletada analüütilisust kasutamata aprioorsuse või paratamatuse mõisteid. Oma artiklis "Empirismi kaks dogmat" (1951) näitab ta, et see pole võimalik. "Empirismi kaks dogmat" Üks võimalus defineerida analüütilisust on öelda, et lause on analüütiline kui seda saab muuta loogiliseks tõeks lauses
induktiivselt järjest nõrgemaks: Päikesesüsteemile on lähenemas väga suur taevakeha; täna õhtuks on ta jõudnud püsivale Päikese-kesksele orbiidile; ta jääb Päikese ja Maa vahele, nii et Maa jääb püsivalt varju. Muuhulgas põhjendite headusega ehk ratsionaalsusega tegeleb filosoofia haru epistemoloogia (teadmisteooria). Induktiivse loogika (ja võib-olla ka deduktiivse loogika) võiks ehk paigutada epistemoloogiasse. (Näiteks Willard Van Orman Quine samastas induktiivset loogikat epistemoloogiaga.) Loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski üksnes niivõrd, kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse, võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused. Kehtetud arutlused (sealhulgas kõik kehtetud induktiivsed arutlused) on kõik ühtviisi halvad. Arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema järelduse heaks põhjendiks
Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene содержание знака) ja referendist(предмет референции). Quine lähtub Carnapist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga.
· Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi.
eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi on valge”, ei pea me silmas, “kas on kasulik uskuda, et lumi on valge”. - Meid huvitab hoopis see, kas lumega on asi nii, nagu väites kirjeldati ning see tähendab lume ja tema omaduste uurimist. 7. Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja! - Deflatsionalism (de + ld flare ‘puhuma’) Deflatsionismi tunnused: a) Tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud! b) Tõde ei oma mingit deepi “olemust” – pole mingisugust kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
Võib käsitleda masina/algoritmina, mis tekstivälise reaalsuse paneb vastavusse mingile tekstile selles keeles Nt eesti k võime väljendada 1kõik mida, va asjad mida me ei oska neid asju mida me ei oska väljendada, ei ole olemas Malelaud- saab mängida erinevaid mänge: male, vene kabe, inglise kabe, tsapajev jne Semantika Tähenduse probleem Filosoofias, loogikas, keeleteaduses, kunstis Semantika loogikas ja filosoofias: Gotlob Frege (1848-1925) Rudolf Carnap (1891-1970) Willard Van Orman Quine (1908-2000) Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka (1929-2015) C.K.Ogden, I.A Richards "The meaning of meaning : a study of the influence of language upon thought and of the science of symbolism" raamat keskpärane, kuid sellest saanud hitt, trükitakse siiamaani Rudolf Carnap väljapaistev filosoof, loogik, tegeles teadusfilosoofiaga ennekõike Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid)
· Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi.
Kõik kommentaarid