Kehalise kasvatuse ja spordi alused eksami küsimused (0)

Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine?
Idealist ja realist keskendub aine sisule
Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes
Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust

• eesmärgi püstitamine
  
• vahendid, meetodid selle saavutamiseks
  
• tagasiside õppimisel
  
• õpitud, omandatud kinnitamine
  

üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine
teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel
Kehaliselt haritud inimene on (4)
*on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks
*on kehaliselt vormis
*osaleb regulaarselt kehalises tegevuses
*omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada
*väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile
Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin (3)?
*On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat
*Kehalise kasvatuse ja spordi kui akadeemilisi distsipliini traditsioonilise identifitseerimise konflikt
*12 rakendusliku teadusharu , mis omavad tähtsust kehalise kasvatusele ja spordile, mis on aluseks sporditeadusele.
*Sporditeadus kui multidistsiplinaarne hõlmab seoseid nii loodusteaduste kui humanitaarteadustega ja lisaks veel arvutitehnoloogiat
Õpetaja õpetamismeetodi I etapp (3)
a) Kõige üldisema ettekujutuse loomine harjutusest. m. Harjutuse täpne terminoloogiline nimetamine.
b) Üldise ettekujutuse loomine tema vormist , struktuurist.m. Harjutuse demonstratsioon või näitamine
fotol, kinogrammil, videol jne.
c) Esimese ettekujutuse loomine harjutuse tehnikast.m. Õpitava harjutuse tehnika kirjeldamine ja
seletamine. Sõna meetodi ja näitlike õppevahendite kasutamine.
d) Üldise ettekujutuse täpsustamine harjutusest ja seosest tema vormi ja tehnika vahel. m. Teistkordne harjutuse demonstratsioon
e)Üldine eelneva süstematiseerimine ja saadud ettekujutuse ning teadmiste arutelu.m. Kuidas õpetav kujutab endale ette õpetatava harjutuse tehnikat. Kui on vajalik, siis skemaatiline näitamine koos põhilise liigutuse imitatsiooniga.
g)Ettekujutuse ja harjutusest arusaamise täpsustamine saadud elamuste põhjal peamistest tehnika elementidest. m. Juurdeviivate harjutuste sooritamine
h)Harjutusest kui tervikust täpsustatud ettekujutuse saamine. m. Esimesed katsed sooritada harjutust tervikuna lihtsamast lähteasendist ja vajadusel abiga.
Sportimine on…?
Kindlalt struktureeritud, organiseeritud võitluslik tegevus formaalsete või mitteformaalsete reeglite järgi
Bryanu ja Harteri oskuste omandamise mudeli 2 olulist aspekti
1.Õppimine ei ole oma olemuselt pidev protsess
Inimesed õppisid kiirelt teatud tasemini, nad saavutasid teatud oskuse sooritamise nn platoo . Edasine oskuse arenemine võttis aega, see ei toimunud nii kiiresti kui algul ja selleks kulus tunduvalt rohkem aega.
2. Inimesed omandavad oskusi väikeste koguste , ühikute abil. ( näit. kuidas kodeerida üht tähte.) ja seejärel kuidas neid ühendada suurde ühikusse kogumikku.
Viimast nimetatakse ka etapiviisiliseks õppimiseks. See on ka senini kasutusel ja omab suurt tähtsust ka praegu
Õpetaja teadmiste reproduktsioonis kasutatavad meetodid?
*Käsumeetod-õpilase reageering juhistele, õpilase kuuletumine
*Harjutamise meetod-õppimine läbi korduva harjutamise
*Vastastikune meetod-võrdlemine
*Konvergentne meetod-suunatud avastamine(suunavad küsimused)
*Divergentne meetod-vaba uurimine (õpilased otsivad ise lahendusi)
Retsiprookne õpetamismeetodite lähtepunktid(4)
1. kaasõpilaste tegevuse või õpitu võrdlemine ja vastandamine õpetaja poolt etteantud kriteeriumide abil
2. kaasõpilaste võime analüüsida harjutuse sooritamist.
3. võime vahendada analüüsi tulemusi kaasõpilaste vahel
4. kindlate kriteeriumide väljatöötamine on seotud õpetajapoolse suurema ajakuluga tunni ettevalmistamisel
Nn. kolme taseme teooria/ Paul Fitti 3 teooriat (3)
*Tunnetuslik (cognitive) - mida endast mingi ülesanne kujutab a) demostreerimine b) juhised c) füüsiline juhendamine
*Seose teooria (ühendav,seose teooria) a) keerulisemad võtmesõnad b) muutus tagasiside kontrollis -visuaalne ja verbaalne taandub olulisem isiklik tunnetus
*Automaatsuse tase a)liigutusoskused muutuvad suuresti autommaatseks b) suureneb sooritamise kindles,kiirus ja efektiivsus
Õpetajakeskse opetamise II etapil kasutatavad metoodilised võtted
a)liigutuse rütmi omandamine õpetava harjutuse juures m. Mitmesuguste orientiiride kasutuselevõtmine, spetsiaalsete juurdeviivate harjutuste kasutamine, muusika kasutamine.
b) oskus analüüsida oma liigutusi saadud kujutluste põhjal ja täpsustatud järgneva liigutuse vahel, mida sisaldab õpitav harjutus m. Vigade ja nende põhjuste arutelu. Õpilase enda ja ka kaaslaste liigutuste jälgimine.Harjutuse sooritamisel tehtud vigadest ja elamustest aruandmine. Abi ja julgestuse tagamine õpilasele. Ülesanded, mida kasutatakse II etapil häda-vajalikkuse korral, sõltuvalt õppeprotsessist.
a)püstitatud vilumuse rikkumine mitmesugustel põhjustel — mitteküllaldane liigutuse rütmi omamine , üksikute elementide automaatsuse puudumine, hirm kukkumise ees, ebatavaline olukord. m.Korduv harjutuse sooritamine mitmesuguste erinevate meetodite kasutamine sõltuvalt rikkumise põhjusest
b)õpitava harjutuse liigutuste kinemaatiliste parameetrite mitteküllaldasel omamisel. m.Palju raskema elemendi sooritamine, kuid samasuguse tehnika alusel.
Soojendusharjutuste...keh, kasvatuse tunnis (3)?
* Soojenduse ja põhiosa vaheline seos
* Õpetaja peab lapsi motiveerima,stimuleerima,pakkuma huvitavaid lahendusi
* Lapsed peavad mõistma miks keh kasv neile kasulik on.
*Soojendus ühendatakse õppimise maksimaalse tulemuse saavutamisega arvestades lühikest õpetamisaega.
Neid tuleb teha lähtudes
*õpilaste vanusest
*õpilaste oskuste tasemest
*tegevuse liigist, millest nad võtavad osa
Ohutusnouded keh. kasv.
*Kehalise kasvatuse õpetajatel, kes on seotud sportlike tegevuste organiseerimisega või võistkondadega, peab neil olema esmaabi kogemus või läheduses keegi, kellel see on. Neil peab olema õige esmaabi komplekt, kaasaarvatud kindad iga lahtise haava puhuks.
*Vigastusi, kaasaarvatud väiksemaid, peab registreerima koos tegevusega , milles see juhtus.
*Vanemaid/hooldajaid peavad teavitama kõigist vigastustest, milledesse nende lapsed on sportides sattunud.
*Kõiki kehalisi tegevusi peab juhendama selgelt ja laialdaselt tuntud viisil ning olles teadlik ohtlikest olukordadest.
*Varustus ja abivahendid peavad vastama osalejate vanusele.
*Lastele tuleb õpetada mängu reegleid ja neid tuleb julgustada reeglitest kinni pidama . Paljud reeglid on kehtestatud selleks, et tagada ohutus.
*Lapsed peavad olema süstemaatiliselt ettevalmistatud eesolevaks tegevuseks kaasaarvatud nende endi vastutus ohutuse mõtte.
*klassi ei tohi jätta järelvalveta
Demostreerimisel...(4)?
*Eesmärk: visuaalse mudeli loomine.
*Võimalus kasutada õpetaja enda poolt sooritatud harjutust.
*Sooritada harjutust mõne õpilase poolt.
*Vaadata vastavalt videot.
*Kasutada pilte, kinogramme, joonised, seinamaterjale.
*Orientiirid.
Õpetamisoskuste arendamise viisid ( 6)?
I. Individuaalne harjutamine a. oskus kasutada õigeid sõnu vahendid b.oskus kasutada mitteverbaalseid väljendeid
II. õpetamise mängimine eakaaslastega
III.Osaline ehk mikroõpetamine(lühike õpetamise aeg, väike grupp)
IV. Reflektiivne õpetamine
V. Väikese grupi õpetamine tegelikus olukorras. 5-10 õpilast 10-20 min õpetamine on seotud kindla ülesandega eesmärk on arendada õpetamisoskust, mitte tunni juhtimisega seotud oskusi
VI. Suure grupi õpetamine Lühike õpetamise aeg tõelises tegelikus olukorras 5-10 min Juhtimise ja õpetamise korralduse oskuse õppimine -ühelt ülesande sooritamiselt üleminek teisele
VII.Tõeline, tegelik õpetamine Kõigile on omane: kindel eesmärk, õpetamise süstemaatiline lähenemine, tagasiside
Õpetaja- treeneri õpetamise-arendamise arengu etapid/Daryl Siedentop astmed (6)
I Esialgne ebamugavuse etapp
See etapp läbitakse küllaltki kiiresti.*Piiratud sõnavara sõnumi edastamiseks *Piiratud sõnavara kiituse avaldamiseks
üksinda või eakaaslastega harjutamine selles valdkonnas võib aidata sellest staadiumist üle saada.
II Erinevate võtete õppimise etapp
Kui ollakse õppinud andma spetsiifilist tagasisidet või avaldama kiitust, siis on neid erinevaid võimalusi kuidas seda teha ikka veel vähe.
III.õppida kuidas teha rohkem kui üks asi korraga.
See eeldab, et õpetamisoskused, või osa neist, on saavutanud sellise taseme, mille juures on võimalik juba konstateeerida teatud harjumust, vilumust ja see võimaldab siis üheaegselt pöörata tähelepanu ka teistele asjadele.
IV Kuidas kasutada õpetamisoskusi rohkem sobivamal viisil?
Selles etapis õpitakse rakendama oma oskusi täpselt ja olukorrast tingitud situatsioonile vastavalt.
+ tagasiside saamine õpetamisest.
V Enesekindluse ja õpetamise ootuste ja lootuste etapp
Selles etapis õpetaja oskab kasutada kõiki õpetamise oskusi ja sellest tulenevalt nähakse ka kasu, mida õpilased on ära õppinud või omandanud. Oskuste kasutamine muutub harjumuseks.
Keh.kasv.põhieesmärk(2)
*Kehaline kasvatus saab positiivselt avaldada mõju laste arengule hõlmates endas võimalust avaldada mõju õpilaste kehalisele , vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele kui ka isiksuse arengule.
* õppimine midagi teha. st omandada uusi oskusi.
* on kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemise toetamine õpetades lastele ja noorukitele erinevaid spordialasid ja arendades liikumisoskusi.
*luua kehaliselt haritud inimene
Nimeta õpetaja rolle kehalise kasvatuse tunnis
*Õpetamise roll
*Organiseerija ja juhtija roll
*Õpikeskkonna kujundaja roll
*Vaatleja roll, informatsiooni andja, kohtuniku, hindaja, tagasisideme andja
Nimeta enam Ameerika spordile 19saj.mõju avaldanud riike
Saksamaa, Rootsi, Inglismaa
Nimeta hindamise rolle
*Selgitab välja õpilase tugevad ja nõrgad küljed
*Määrab kindlaks õpilase arengu
*Määrab kindlaks millisel tasemel on tunni eesmärk saavutatud
*Annab infot õpetaja planeerimisest ja määrab kindlaks millele tuleb õpetamisel rõhk asetada, aitab otsustada, kas õpetamine oli efektiivne
*Annab infot õppimise tulemustest kooli juhtkonnale, järgmise astme koolile ja vanematele
*Tagab õppetöös elementaarse distsipliini
Nimeta tunni organiseerimisega seotud aspekte
*Kontrollida riistastiku, vahendite kõlblikust
*Riistastiku paigutus (ripe, toeng, ümberpaigutus, õpetaja asukoht, abistamise võimalused, ohutusnõuded)
*Harjutuspaigalt liikumine järgmisele (aeg, suund)
*Hügieeniliste nõuete täitmine (saali põrand, valgustus , õhutamine jne)
Mis toob esile õpetaja teadmiste reproduktsiooni õpilastes
Kui lastes tahetakse kasvatada esteetilist meelt , nii et see ka pärast ära ei kaoks, tuleks neis eriti viljeldada nägelikku selgust ja lõbutunnet sellest, õpetada teadmisi kujukalt. Õpi­lased peavad ometi kõigepealt õppima nägema, ennast harjutama nägemises.
Shmiti teooria
*Esialgne lihaste ja ümbritseva keskkonda seisund enne liigutuse sooritamist.
* Sooritamisele tuleva liigutuse kindlaksmääramine (jõud, kiirus aeg jne.)
* Aistingute järjestus (tagasiside) liigutusest
* Eduka liigutuse sooritamise tulemuse tingimused või vähemalt seosed loodetava tulemusega.
Iseloomusta Saksa võimlemist 19sajandi esimesel poolel
Round Hill School, Õppekava sisaldas kehalist kasvatust. Iga päev oli ettenähtud tund kehaliseks tegevuseks. Saksa võimlemisõpetaja Charles Beck oli esimene, kes õpetas saksa turnimisharjutusi koolis. Beck rajas ka välisvõimlemisväljaku. Saksa võimlemissüsteemi kui terviku mõju oli siiski piiratud regionaalse iseloomu tõttu, mis rõhutas jõu arengut ja natsionalismi . Siiski paljud koolid lülitasid saksa võimlemissüsteemile omaseid harjutusi õppekavadesse. Mõned võimlemisriistad nagu rööbaspuud, rõngad ja poom on jäänud olulisteks võimlemises.
Divergentse meetodi tunnused, peamised lähtepunktid
*Õppija otsib mitmesuguseid lahendusi
*Kergesti seostatav teiste meetoditega
* Õppilastevahelised suhted head, kuna õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule
* Meetod on rakendatav kõikidel tegevusaladel, põhioskuste, taktika ja strateegia kujundamisel
*Õpetaja aksepteerib õpilase võimeid genereerida uusi ideid antud ülesande raames või
antud alal
* Õpetaja kavandab ülesandeid , mille lahendamine toob välja õpilase tunnetuslikud ja teadumuslikud võimed
Hindamissüsteemi kriteeriumid
*Tegutsemisvalmidus ja kaasatöötamine tunnis, tahe ennast arendada. - Õpilane saabub tundi korrektses sportlikus riietuses ja jalanõudes. Võtab aktiivselttunnist osa. Õpilane osaleb tunni protsessis tahtega arendada oma oskusi ja füüsilisi võimeid.
*Põhiliigutusvilumuste ja spordialade tehnikaelementide omandamine.
*Õpitud mängude reeglite täitmine.
*Kehaliste võimete arengu tase lähtuvalt individuaalsest edasiminekust.
*Kehalise kasvatuse kodukorra, ohutusnõuete ja hügieenireeglite järgimine.
*Üldine sportlik aktiivsus - Lisaks kehalise kasvatuse tunnile osaleb õpilane kooliväliselt treeningutel, tegeleb iseseisvalt oma lemmikspordialaga, esindab kooli erinevatel spordivõistlustel.
* Teoreetilised teadmised – võistlusmääruseid, harjutamise põhimõtteid, Eesti sportlaseid, spordisündmusis.
*Oskus analüüsida enda ja kaaslase tegutsemist .
*Tervisekäitumine - ei suitseta, ei tarbi alkoholi ega narkootilisi aineid, riietud õigesti.
Õpetaja arengu staadiumid
1.sisseelamise ehk induktsiooni staadium,
2.kindlustamise ja ühinemise staadium,
3.meistristaadium.
Thorndike panus Ameerika keh.kasvatusse
Omistas samuti suurt tähtsust seose teooriale ja tuletas mitmeid õppimise seadusi, mida ta arvas olevat rakendatavad nii loomade kui inimeste juures. Eriti andis ta suure kaalu liigutusõppimise tulemusele. Kolm seadust: “Law of Effect ”, “Law of Exercise ”, “Law of Readness”
Õpetamise III etapil kasutavad metoodilised võtted
*Harjutuse kinnistamine ja edasine täiustamine. m.Korduv harjutuste sooritamine, algul isoleerituna ja pärast ühendites ja kombina-tsioonides.
*Harjutuse edasine tehniline täiustamine, harjutuse muutmine kergeks, liigutused vabaks.
*Vaba stabiilne harjutuse sooritamine ühendites ja kombinatsioonides.
*Sooritamise kvaliteet ei muutu uute tingimuste ja olukordade muutumisel.
Skinneri etapid?
Seose teooria järgi on õppimine suuresti määratud õppijale antava stiimuliga ja sellele vastava tegevusega. Stiimuli ja tegevuse vahel tekib seos. Nende kordamisel seos tugevneb. Klassikaline näide on tingitud refleksi kujunemine: koer ->toidu nägemine ->sülje eristumine
Spordimission?
*Sport õpetab ausalt mängima
*Sport ühendab, soodustab inimeste vahelisi suhteid
*Sport süvendab tervislikke eluviise
*Sport teeb riigi , rahva tuntuks
*Sport mõjub esteetikale / ilu, vaim jne/
*Sport teeb vabaks, rõõmsaks, seksikaks
*Sport meelelahutusena
Thorndike seadused?
Esimene seadus "LAW of EFFECT" Efekti ehk toime seadus
Samuti rõhutas ta harjutamist ja kordamist ja siit teine seadus "LAW oF EXERCISE".
Kolmas seadus "LAW of READNESS" on seotud närvisüsteemi arenguga. ja õppimine leiab aset siis, kui närvisüsteemi areng on piisavalt küps vastava liigutuse omandamiseks.