esmakordselt. 28. jaanuaril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas maailmakuulsat ooperilavastust ,,Armastus kolme apelsini vastu". Absurdne lugu räägib noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Prints on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Printsi edasine elu on täis juskui pikka kannatuste teekonda, mille lõpetab surm. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama väga kaugele kodust ning otsima üles kolm võluapelsini, mille sees elavad printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada.
Ooper on kirjutatud aastal 1919 ja selle libreto põhineb Carlo Gozzi näidendil"Armastus kolme apelsini vastu". Libreto on kohandatud Prokofjevi ja Vera Janacopoulose poolt Gozzi näidendist, mille tõlkis Vsevolod Meyerhold. Absurdne, commedia dell'arte stiilis lugu jutustab noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Ta on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama kaugele maale otsima kolme võluapelsini, mille sees on printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L'amour des trois oranges". Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958).
Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus. Dominandi printsiip adaptatsioonis. Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Kiiruse elementaar- ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid – atsükliline, standardkiirendus, tsükliline, vahelduv. Reaktsioonikiiruse,
17. Signaalide avastamise teooria järgi oleneb esitatud stiimuli avastamisel õigete vastuste sagedus (a) üksnes sensoorsest tundlikkusest (b) sensoorsest tundlikkusest ja avastamisvastuse valiku kallutatusest (c) üksnes vastuse valiku kallutatusest (d) valehäirete vältimise strateegia kasutuselevõtust isiku poolt 18. Aistimistundlikkuse muutused vastusena keskkonnatingimuste muutusele ilmnevad (a) sensoorses adaptatsioonis (b) aistingulävede fikseerumises (c) kontrastiefekti kadumises (d) akommodatsiooni toime ületamises 19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt
Mutatsioonid on alati juhuslikud! Geenmutatsioonide tüübid koodi lugemise suhtes (ORF): Missense mutatsioonid - aluse asendumine viib uuele aminohappele valgus. Nonsense mutatsioon- aluse asendumine viib stopkoodonile ja sellega polüpeptiid lüheneb. Neutraalsed mutatsioonid - aluse asendumine viib küll uuele aminohappele, aga viimase keemiline struktuur on sarnane eelmisega, mistõttu valgu omadused ei muutu või osutuvad kasulikeks adaptatsioonis hiljem. Vaikivad (Silent) mutatsioomid - aluse asendumine ei muuda kodeeritavat aminohapet. Mutatsioonid raaminihkega (Frameshift): deletsioon või insertsioon muudab sellest alates a/ koostist valgus, kiirema või hilisema stop koodonini jõudmist ja sellega polüpeptiidi koostise ja pikkuse muutmist. Pöörd- ja supressormutatsioonid Muteerumine - mutatsioon muudab metsiku tüve mutandiks. Pöördmutatsioon - mutant pööratakse tagasi metsikuks. Reversioon toob tagasi algse a/h;
annaabi.ee 
