II tase psy MA002242 (0)

untitled



169 NB! NOORTE SPORDIPSÜHHOLOOGIA KAIVO THOMSON, AAVE HANNUS Nii spordijuhtide kui ka treenerite hulgas kohtab sageli seisukohta, mille järgi  on lastele spordi juures justkui kõige tähtsam võistlustel võitmine. Treeninguid  alustanud noortega  läbiviidud uuringutes on aga täheldatud, et laste eelistused  on teised. Nii poeglaste kui ka tütarlaste arvates on kõige tähtsamaks motiiviks  sportimise juures see, et treeningutes oleks lõbus/huvitav – “fun”. Loomulikult  ei tuleks laste eelistustest lähtuvalt hakata võistlemist taunima, kuid seoses  võistlemisega tuleks rangelt järgida spordipsühholoogias levinud vastavat  käsitlust (vt Treenerite tasemekoolitus, I  osa, Vajaduste saavutusteooria).  Käesoleva teema raames tutvustatakse laste sportimishuvi peamisi motiive, aga  ka spordist loobumise põhjuseid. Samuti tutvustatakse treeneri strateegiaid  seoses erinevate motiivide rakendamisega ning laste psühholoogiast lähtuvaid  nõuanded stressi all kannatavate lastega suhtlemisel. LAPSE PSÜHHOLOOGIAST LÄHTUVAD NÕUANDED  TREENERITELE Spordipsühholoogiast tulenevad nõuanded lastega töötavatele treeneritele ja keha-
lise kasvatuse õpetajatele:
•  Tunnustus, korrektsioon/selgitus ja julgustus – selline on vigade parandamine  lapse psühholoogiast lähtudes. •  Tunnustus peab olema siiras. Selle tunnustamine, mis tegelikult tunnustust ei  vääri, mõjub pigem negatiivselt. •  Seadke realistlikud väljavaated.
•  Andke hinnang vastavalt tulemusele.
•  Täiustage vanu ja otsige uusi vahendeid õpetamise ja treenimise oskuste aren- damiseks. •  Varieerige reegleid eesmärgiga tagada efektiivseim ja suurim osavõtt.
•  Hinnake ja kiitke korrektset tehnikat, tulemus pole alati oluline.
•  Osake leida võtted, mis ei too kaasa hirmu uute oskuste kasutamisel.
•  Olge entusiastlikud – see „nakatab“ ka lapsi. Kõige enam eksitakse selles loetelus esimese nõuande suhtes, mis koosneb kolmest 
osast. Vastavalt sellele tuleb igas soorituses leida (a) esmalt see, mis oli positiivne ja 
seda siiralt  tunnustada. Sellele järgneb (b) rahulik selgitus ehk korrektsioon selle 
kohta, mis jäi soorituses vajaka, ja kuidas/mida tuleb teha, et vältida esinenud 
vigu. Kolmanda komponendina on antud skeemi järgi vaja (c) julgustada last edasi 
harjutama, veendes teda, et tal on piisavalt potentsiaali kirjeldatud puuduste kõr-
valdamiseks ja oma soorituse täiustamiseks.    Noorsportlaste 
puhul tuleb 
eriti täpselt 
jälgida järgmist 
juhendamiskeemi:
(a) siiras tunnustus 
sellele, mis 
oli soorituses 
positiivne,
(b) selgitus selle 
kohta, mis jäi soo-
rituses vajaka, ja 
kuidas/mida tuleb 
teha, et vältida 
esinenud vigu,
(c) julgustus edasi 
harjutamiseks, 
veendes last, et 
tal on piisavalt 
potentsiaali kirjel-
datud puuduste 
kõrvaldamiseks 


170 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDI ÜLDAINED – II TASE NB! LIIGUTUSVILUMUSTE ARENGUT MÕJUTAVAD  SPORDIPSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Pärast väikelapse kiireimat kasvuiga, 6.–12. eluaastani stabiliseeruvad erinevad 
funktsionaalsete süsteemide koostiskomponentide kasvutempod. Funktsionaalsed süs-
teemid on organismi mingi talitluse/funktsiooni täidesaatmiseks ühinenud orga-
nid ja protsessid, mille kaudu tagatakse näiteks õige vererõhk, hingamissagedus, 
hapniku tarbimine ja kõik teised funktsioonid.  Liigutusvilumuste arengus mängib olulist rolli lapse bioloogiline vanus/küp-
susaste, mis määratakse ära integraalselt kolme süsteemi kaudu: sensoorne 
süsteem (keskkonna tajumiseks), limbiline/motivatsiooni süsteem (informatsiooni 
töötlemiseks) ja motoorne süsteem (liigutuste teostamiseks). Nimetatud süsteemide 
mitteühtlast arengut lapseeas tuleb arvestada liigutusoskuste õpetamisel ja leida 
vahendid, mis kompenseerivad ühe või teise funktsionaalse süsteemi võimaliku 
mahajäämuse mingil hetkel. Laste liigutusvilumuste arendamine on spordipsühholoogia seisukohalt vaadatu-
na oluliselt seotud  motiveeritusega (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, Motivat-
sioon). Uuringud näitavad, et suurema tõenäosusega loobuvad sportimisest need 
lapsed, kellel ei teki sportimisel nn kompetentsuse kogemust. Kompetentsuse kogemuse 
all mõistetakse antud kontekstis oskuste, kehaliste ja kognitiivsete võimete (ka 
kompenseerivat) kooslust, mida tunnetatakse terviklikult kui oskust ja suutlikkust 
mingil spordialal hästi esineda. Kompetentsuse tunde tagamisele aitab kaasa vilumuste ja oskuste õpetamise põ-
nevaks muutmine kaasaegsete metoodiliste võtetega, samuti treeneri juhtimisstiil, 
mille abil saab lastes käivitada nn sisemise dialoogi (vt ka Treenerite tasemekoolitus, 
osa I, ptk Treener kui grupi liider). Liigutusvilumuste arengut mõjutab spordipsühholoogia vaatenurga alt ka oskus endale 
eesmärke püstitada (vt Treenerite tasemekoolitus, osa II, ptk Eesmärkide struktuuri 
sünergia). Süstemaatiline esinemiseesmärkide püstitamine ja nende täitmise nimel 
harjutamine aitab motiveeritust hoida ja tõsta. Eesmärkide saavutamisega kaasneb 
omakorda sisemine motivatsioon (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, Motivatsioon).  Lapse arengule on oluliselt tähtis ka sotsiaalsete oskuste areng sportimise kaudu. 
Näiteks on võistkondlike aladega hea võimalus rikastada laste suhtlemisringi. 
Veelgi enam, spordil on oluline koht ka moraalses arengus, võimaldades lapsel 
omandada ausa mängu põhimõtted, mis on vajalikud ka väljaspool spordikesk-
konda. Seega peaksid nimetatud spordipsühholoogilised tegurid olema seotud ka 
isiksuse igakülgse harmoonilise arenguga. LASTE MOTIVEERIMISE PÕHIMÕTTED
Enamiku laste sportimise aktiivsus kasvab kuni 15. eluaastani. Peamine põhjus, 
miks hakatakse hiljem sportimisest loobuma, on seotud treenerite ja kehalise kas-
vatuse õpetajate pädevusastmega laiemas tähenduses.    Valdavalt arvatakse, et võistlemine on lastele väga vajalik ja meeldiv. Treeninguid 
alustanud noorte seas korraldatud spordipsühholoogiliste uuringutega tehti 
kindlaks, et nii see ei ole. Kõige tähtsamaks motiiviks peavad lapsed sportimisel 
seda, et treeningutel oleks lõbus/huvitav. Tütarlastel on tähtsuselt järgmine motiiv 
seotud hea välimusega ja poeglastel mingis tegevuses hea taseme saavutamisega. 
Võistlemist nähakse eraldi motiivina tütarlaste puhul tähtsuselt alles seitsmenda-
na ja poeglastel neljandana. Teine äärmuslik ja alusetu arvamus on see, et lapsed tahavad treeningul ainult män-
gida ja mürada, ega soovi osaleda eesmärgipäraselt struktureeritud harjutamises.  Kompetentsuse 
kogemuse all 
mõistetakse 
oskuste, kehaliste 
ja kognitiivsete 
võimete kooslust, 
mida tunneta-
takse terviklikult 
kui oskust ja 
suutlikkust mingil 
spordialal hästi 
esineda Kõige tähtsamaks 
motiiviks peavad 
lapsed sporti-
misel seda, et 
treeningutel oleks 
lõbus/huvitav. 
Tütarlastel on 
tähtsuselt järgmi-
ne motiiv seotud 
hea välimusega 
ja poeglastel 
mingis tegevuses 
hea taseme 
saavutamisega 


171 NB! Järgnevalt toodud poiste ja tüdrukute spordi motiivide pingereas näeme, et peami-
selt innustab lapsi spordiga tegelema tegevusest saadav rõõm ja uute oskuste kasuta-
misest saadav rahuldus (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, ptk Motivatsioon).   Motiivide pingerida noorte spordis   Poistel: Tüdrukutel:   1. Et oleks lõbus/huvitav Et oleks lõbus/huvitav   2. Saavutada milleski hea tase Hea välimus   3. Oskuste arendamine Koormustega kohanemine, harjutamine  4. Võistlused Oskuste arendamine   5. Hea välimus Saavutada milleski hea tase   6. Väljakutse, enese proovilepanek Uute oskuste õppimine  7. Koormustega kohanemine, harju-
tamine Võistlused   8. Uute oskuste õppimine Olla osa võistkonnast   9. Olla osa võistkonnast Leida uusi sõpru 10. Saavutada võistlustel kõrgem koht Väljakutse, enese proovilepanek Motiivi „et oleks lõbus/huvitav“ korral peavad lapsed sportimisel silmas peami-
selt treeningutest saadud positiivseid emotsioone, mis tekivad isiklike saavutuste 
ja uute järjest raskemate väljakutsetega hakkama saamise kaudu. Alahinnata ei 
saa ka sotsiaalseid motiive. Lapse jaoks on küllaltki oluline gruppi kuulumine ja 
sõpradega koos olemine.      Uurimused kinnitavad, et lapsi hoiavad sportimise juures sageli just sisemised 
motiivid, nagu oma oskuste parandamine, enda proovilepanek, spordist saadav 
rõõm. Sisemise motivatsiooni mehhanismide käivitumisele on suunatud kaasaeg-
se juhtimisstiili coachingu baasidee – käivitada lastes sisemine dialoog (vt treenerite 
tasemekoolitus I, ptk Juhtimisstiilid). Samal ajal ei ole välised, tulemusega seotud 
motiivid (võitmine, premeerimine jt) tähtsusetud, kuid need peaksid jääma 
tagaplaanile.  SPORDIST VÄLJALANGEMISE RISKITEGURID
Spordist väljalangemisel on oluline eristada, kas laps loobub spordist täielikult 
või ainult mingist spordialast. Kuigi enamik lõpetab treeningutes käimise seoses 
suurema huviga teiste tegevuste vastu, loobub osa lastest ka igavate treeningute, 
liigse surve või treeneriga „ühise keele“ mitteleidmise tõttu. Kui laps on otsusta-
nud treeningust loobuda, soovitatakse korraldada vestlus, et saada tagasiside selle 
kohta, kas põhjuseks oli huvide muutus, konfl iktid treeneri või kaaslastega vms, et 
edaspidi sarnaseid juhtumeid vähendada.  Siinjuures soovitatakse treeneritele ennast jälgida introspektiivsest aspektist, testi-
des enda suhtlemisoskust ja kuulamisoskust 3–4 korda aastas (vt Kuulamisoskuse 
test ja Suhtlemisoskuse test käesoleva ptk lõpus). Vastavatest uuringutest on selgunud, et peamised sportimisest loobumise põhju-
sed lastel on järgnevad:   1. On palju muid asju teha    6. Ei meeldinud pinge/surve  2. Huvide muutus    7. Igavus   3. Ma ei olnud nii hea, kui tahtnuksin olla       8. Treener ei meeldinud   4. Ei olnud piisavalt lõbus    9. Treening oli liiga raske   5. Tahtmine tegeleda muu spordialaga  10. Ei olnud piisavalt põnev Noorte spordist väljalangemise põhjusi illustreerib joonis 1.  Võistlemist nähak-
se eraldi motiivina 
tütarlaste puhul 
tähtsuselt alles 
seitsmendana 
ja poeglastel 
neljandana 


172 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDI ÜLDAINED – II TASE NB! Spordist loobumise põhjused on lastel seotud (a) madala kompetentsuse tasemega 
(mille peamiseks põhjuseks on vähesed oskused), (b) tagajärg-eesmärkidele kes-
kendumisega, (c) märkimisväärse stressi kogemisega. Loobumise vältimiseks on 
oluline õpetada lapsi hindama oma sooritust ka introspektiivsest küljest lähtudes 
(vaadeldes oma arengut ajas). Kui noorsportlane tunneb end väärtusliku ja kom-
petentsena, püsib ta tõenäolisemalt spordi juures ka hiljem ja säilitab tervislikud 
eluviisid kogu elu. Peamised nn kompetentsuse vajadust tagavad aspektid noorsport-
lastele on järgmised. 1.  Vajadus oskusi õppida ja täiustada. Olulisim on õppimisel selle rõhutamine, mida  laps teeb õigesti. Tähtis on samuti tutvustada ja õpetada spordiala kaasaegse- test tehnilistest ja strateegilistest (esinemiseesmärkide erinevad järjestused)  külgedest lähtudes.  2.  Vajadus treenimisel rõõmu/lõbu tunda. Selleks, et saada positiivseid emotsioone ja  nn „käega katsutavaid muutusi“ on oluline individuaalne lähenemine realistli- ke ootuste kaudu.  3. Coachingus kasutatavate tehnikate abil soovitatakse tekitada lastes nn „sisemi- ne dialoog“ ka enda anatoomilis-morfoloogiliste jt lihtsamate mõõtmisandme- te süstemaatiliseks jäädvustamiseks (vt ka Treenerite tasemekoolitus, I osa, ptk  Treener kui grupi liider).  4. Kuulumisvajaduse rahuldamiseks tuleks leida aega lastevahelise sõpruse tekki- miseks. Seetõttu on vajalik treeninguväliste ürituste organiseerimine ning aru- kas vaba aja sisustamine võistlustel. 5.  Põnevuse kogemise vajaduse rahuldamise nimel tuleb tegevust varieerida. Kasu- lik on treeningusse lisada rutiinsust muutvaid tegevusi (nt ujumistreeningus  mängida veepalli) ning kasutada optimaalse pikkusega ja korduste arvuga  harjutuste seeriaid. 6.  Vajadus võistluslikku väljakutset kogeda saab rahuldatud siis, kui võimaldada võist- lemist. Oluline on seejuures aidata lastel defi neerida võitmist mitte ainult võist- luste võitmisena, vaid ka omaenda eesmärkide saavutamisena – iseenda suhtes  paremaks muutumisena.  Joonis 1. Laste spordiga tegelemise motiive ja loobumise põhjuseid Kui tuntakse end 
lapseeas sportimi-
sel väärtusliku ja 
kompetentsena, 
ollakse kehaliselt 
aktiivne kogu  elu  OSALEMISE JA LOOBUMISE PÕHJUSED: • tajutud kompetentsus
• eesmärgiorientatsioon
• stressireaktsioon MIKS LAPSED OSALEVAD: •  uute oskuste omandamine
• lõbus/huvitav
• kuuluvustunne
•  erutus ja põnevus
• harjutamine ja fi tness
• võistlustik väljakutse • võidud MIKS LAPSED LOOBUVAD: •  uute oskuste õppimise ebaõnnestumine
• igav
• kuuluvustunde puudumine
•  erutuse ja põnevuse puudumine
• arengu puudumine
• väljakutse puudumine • kaotused


173 NB! SPORDIPSÜHHOLOOGILISTE OSKUSTE LASTELE  SOBIVAST ÕPETAMISEST
Spordipsühholoogilised oskused tähendavad antud kontekstis „mentaalseid 
tööriistu“, mida treener peab inimeste treenimisel oskama kasutada nii, nagu on 
tavaks kasutada „materiaalseid tööriistu“ paljudel teistel erialadel. Näiteks aitab 
spordipsühholoogiliste oskuste omandamine hiljem toime tulla võistlusärevuse 
ja stressiga. Spordipsühholoogiliste oskuste õpetamise alustamine lapseeas on 
eelkõige vajalik selleks, et hiljem on tegemata jäetut tasa teha üldjuhul võimatu 
ja seetõttu võib kannatada sportlaste vaimne tervis. Seega peab vastav treening 
kujunema sportliku treeningu üheks loomulikuks komponendiks (vt ka Treenerite 
tasemekoolitus, osa I, ptk Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus). Spordipsühholoogiliste oskuste õpetamine lastele erineb pisut täiskasvanud sport-
laste puhul kasutatavast metoodikast.
•  Laste õpetamisel on esimene tingimus täiskasvanute selliste hoiakute  nägemi- ne/tajumine, mille järgi lapsed kogevad, et nendesse usutakse.  •  Oluline tehnika on rollimudeldamine ehk n-ö mudeli vaatlemise ja jäljendamise  alusel õppimine; mudeliks on teised lapsed, treener, sportlased, lapsevanemad.  Mudeli ülesandeks on demonstreerida mitte ainult tehniliselt õigeid liigutusvi- lumusi, vaid ka näidata vigu sellisel viisil, et need, kes eksivad, ei tunne end ot- seselt puudutatuna ega solvatuna. Samuti saab mudelite kaudu näidata, kuidas  tulla toime hirmude ja stressiga.  •  Üks lastele oluline spordipsühholoogiline oskus on õige suhtumise kujundami- ne võistlemisse, mis tähendab eesmärkide struktuuri sünergia tundmist (tuleb  õpetada esikohale seadma esinemiseesmärke, mitte tagajärgeesmärke) (vt Tree- nerite tasemekoolitus, osa II, ptk Eesmärkide struktuuri sünergia). •  Üks võimalusi, õpetada lastele võistlemisega seotud ärevuse kontrollimise ku- jutlustehnikat, on lasta lapsel kujutleda enda edukat sooritust.  •  Lastele on välja pakutud ka lastepäraseid versioone lõdvestustehnikatest, mis  aitavad toime tulla võistluseelse ärevusega. •  Keskendumisoskust õpetatakse oma tähelepanu teadliku suunamise kaudu (vt  Treenerite tasemekoolitus, osa II, ptk Keskendumine).  SPORTIMISEGA SEOTUD STRESS LASTEL JA SELLE  VÄHENDAMINE
Stressitaju on väga subjektiivne – olukord, mis ühele lapsele on meeldiv, võib teise 
hirmust värisema panna. Enamik lapsi ei koge treeningut ja võistlemist ärevust teki-
tavana, kuid osa lapsi tajub väljakutsete ja võistlusega silmitsi sattudes suurt stressi.   Stressi tugevust määravad:
• sündmuse olulisus 
• spordiala 
•  kaotusega võib kaasneda stress (vältimise meetodid vt saavutusteooriat Treene- rite tasemekoolitus, I osa, Vajaduste saavutusteooria; Treenerite tasemekoolitus,  osa II, ptk-d Keskendumine ja Eesmärkide struktuuri sünergia).  Praktilised nõuanded stressis lastega töötamiseks:
•  kasutage konkreetseid ja piltlikke võtteid
•  kasutage lõbusaid võtteid
•  kasutage näidete varal õpetamist
•  varieerige ülesande lahendamist
•  lähenege individuaalselt vastavalt lapse huvidele
•  olge alati optimistlik ja positiivselt häälestatud
•  kasutage autoriteetide arvamusi.  Spordipsühholoo-
gi lised oskused 
tähendavad 
„mentaalseid 
tööriistu“, mida 
treener peab 
oma töös oskama 
kasutada inimeste 
treenimisel nii, 
nagu on tavaks 
kasutada „mate-
riaalseid tööriistu“ 
paljudel teistel 
erialadel Spordipsühholoo-
giliste oskuste 
omandamine 
aitab toime tulla 
näiteks võistlus-
ärevuse ja 
stressiga


174 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDI ÜLDAINED – II TASE NB! KUULAMISOSKUSE TEST (MARTENSI JÄRGI KOHANDANUD EESTI  SPORDIPSÜHHOLOOGIA SELTS)   1 - mitte kunagi; 2 - harva; 3 - mõnikord; 4 enamasti alati         1.  Sa  leiad  teiste  kuulamise  olevat  ebahuvitava 1 2 3 4 2. Sinu  tähelepanu  köidab  esinemine  rohkem  kui  sõnum 1 2 3 4 3. Sa  kuulad  rohkem  fakte  ja  detaile,  jättes  jutu  mõtte  tähele  panemata  1 2 3 4 4. Sind segab kuulamast teiste sosin, paberi krabin, närimiskummi närimine 
jne 1 2 3 4 5.  Sa  teeskled  kuulamist,  kuid  mõtled  teistest  asjadest 1 2 3 4 6. Sa  kuulad  ainult  seda,  mis  on  lihtsasti  arusaadav 1 2 3 4 7. Teatud  sõnade  emotsionaalne  varjund  segab  kuulamisele  keskendumist 1 2 3 4 8. Pärast mõne lause teise probleemide kuulamist hakkad kohe mõtlema selle-
le, kuidas talle nõu anda 1 2 3 4 9. Sinu  keskendumine  kuulamisele  kestab  ainult  mõne  minuti 1 2 3 4 10. Kui su arvamus on erinev, hakkad kohe küsimuse vormistamise ja esitamise 
peale mõtlema 1 2 3 4 11. Sa püüad näidata noogutamise ja ka häälega toetust tema mõtetele, kuigi 
teema sind tegelikult ei huvita 1 2 3 4 12. Sa  vahetad  teemat,  kui  hakkab  igav  või  jutt  muutub  ebameeldivaks 1 2 3 4 13. Kui  midagi  puudutab  sind  negatiivselt,  hakkad  kohe  ennast  kaitsma 1 2 3 4 14. Sa  mõtled  alati,  mida  tegelikult  taheti  öelda  1 2 3 4 Skoori leidmine:
a)   liida vastuste punktid
b)   skaala kuulamisoskuse määratlemisel on järgmine:    14–24  – ideaalne  25–34  –  hea  35–44  –  rahuldav  45–56  –  nõrk


175 NB! SUHTLEMISOSKUSE TEST (WEINBERGI JA RICHARDSONI JÄRGI KOHANDANUD EESTI  SPORDI PSÜHHOLOOGIA SELTS)   1 – ei iial; 2 – harva; 3 – tihti; 4 – alati         1. Ma kuulan teisi meeleldi 1 2 3 4 2. Ma  esitan  kõike  järjekorras  1 2 3 4 3. Ma  teesklen  tähelepanelikkust 1 2 3 4 4.  Ma olen sarkastiline 1 2 3 4 5. Ma toon eraldi välja võtmeküsimused 1 2 3 4 6. Ma respekteerin teiste õigust nende arvamuse avaldamisele 1 2 3 4 7. Ma olen teiste poolt kergesti häiritav  1 2 3 4 8. Ma  kuulan  teised  lõpuni 1 2 3 4 9. Ma  lõpetan  teiste  mõtted 1 2 3 4 10. Ma kuulan aktiivselt, noogutades pead või kinnitades häälega teiste juttu  1 2 3 4 11. Pingeolukordades ma hoian häält tõstmast  1 2 3 4 12. Mu käepigistus on tugev 1 2 3 4 13. Ma vaatan vestluskaaslasele otsa temaga rääkides 1 2 3 4 14. Rääkides ma kõnnin aeglaselt ja „kehitan õlgu“ 1 2 3 4 15. Ma kasutan käsi, rõhutamaks oma sõnu 1 2 3 4 Skoori leidmine:
a)   liida 1, 2, 5, 6, 8, 10, 11, 12, 13, 15 vastuste punktid
b)   liida 3, 4, 7, 9, 14 vastuste punktid ümberpööratud järjekorras (näit: kui kolmas vastus oli  „4“ punkti, siis tuleb liita „1“) c)   liida „a“ ja „b“ summad
d)   skaala suhtlemisoskuse määratlemisel on järgmine:   51 ja rohkem  – selge väljendusoskus   40-50    – segane väljendusoskus   39 ja vähem  – ”suu peale kukkunud” Kordamisküsimused: 1.  Nimetage tähtsuse järjekorras sportimisega seotud motiivid poeglastel ja tütarlastel.
2.  Millised on treeneri strateegiad seoses olulisimate sportimisega seotud motiividega lastele?
3.  Nimetage lapse psühholoogiast lähtuvad nõuanded treeneritele.
4.  Millised on praktilised nõuanded stressis lastega töötamiseks?


191 NB! SÖÖMISHÄIRED JA  NENDE VÄLTIMISE  SPORDIPSÜHHOLOOGILINE  ASPEKT KAIVO THOMSON, AAVE HANNUS Söömishäired on oma laastava mõjuga kehalisele ja vaimsele tervisele ohtlikud,  need on psüühikahäired, mis võivad lõppeda surmaga.  Anorexia nervosa – psühhobioloogiline haigus, mida iseloomustab hirm tüsenemise 
ees, hirm enda keha väljanägemise ees, ilmne alakaal, keeldumine normaalsest 
kehakaalust ja amenorrhea. Anorexia nervosa tunnused: •  kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit,  KMI ≤ 17,5, KMI = kehakaal (kg) / pikkus (m)²;  •  kehakaalu kaotus on esile kutsutud “paksuks tegevate toitude” vältimi- sega, tahtlikult esile kutsutud oksendamise ja kõhulahtisuse, ülemäärase 
kehalise aktiivsuse, söögiisu vähendavate preparaatide ja/või lahtistite 
kasutamise teel; •  oma keha väärtaju, ülekaalukas püsib tüsedusekartus ja oma kehakaalule  seatakse ranged piirid; •  väljendunud ekdokriinhäired: naistel amenorröa, meestel seksuaalse huvi  ja potentsi kadumine (erandi moodustavad anorektilised naised, kes saa-
vad hormonaalset asendusravi, kontratseptiive); •  kui haigus algab puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused  hilinevad või peatuvad. Bulimia – episoodiline enesekontrollile mittealluv liigsöömissööst, millele järgneb 
enda poolt esile kutsutud toidu väljaoksendamine või lahtistite võtmine. Haige 
teadvustab oma mittenormaalset käitumist, tal on hirm selle ees, et ta ei suuda 
ise ennast valitseda, kannatatakse depressiooni ja enda hukkamõistu all. Bulimia 
tunnused: •  mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu  söömishimu, tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja jooksul süüakse ära 
suur kogus toitu; •  püütakse toidu paksuks tegevale toimele vastu tegutseda: tahtlikult esile  Söömishäired  
Anorexia nervosa 
ja Bulimia on 
ohtlikud oma 
laastava mõju 
poolest kehali-
sele ja vaimsele 
tervisele


192 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDI ÜLDAINED – II TASE NB! kutsutud oksendamise, lahtistite kuritarvitamise, vahelduvate nälgimispe-
rioodide, söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetiku-
mide kasutamise abil; •  iseloomulik haiguslik tüsenemiskartus, indiviid seab endale väga ranged  kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad haiguse-eelsest kehakaa-
lust, mida võiks arsti arvates pidada tervislikuks ja optimaalseks. Sageli, 
kuid mitte alati, on eelnenud anoreksia episood. Tabel 1. Märgid, mille ilmnemisel saab kahtlustada söömishäiret Füsioloogilised ja füüsilised tunnused  Psühholoogilis-käitumuslikud tunnused Liiga madal kehakaal Äärmuslik dieedipidamine Suur kehakaalu kaotus Äärmuslik söömine ilma kaalu suurenemiseta Äärmuslik kaalu kõikumine Äärmuslik treenimine väljaspool normaalset tree-
ninguprogrammi Puhitused Süütunne söömise pärast Süljenäärmete tursed Väide, et ollakse liiga paks, hoolimata teiste vastu-
pidistest kinnitustest Amenorrhea Hõivatus toidust Carotinaemia (kollakad peopesad ja tal-
laalused) Avalikus kohas söömisest hoidumine ja nälja ei-
tamine Märgid sõrmenukkidel oksendamise 
esilekutsumisest Toidu peitmine Hypoglycemia (liiga madal veresuhkur) Pärast söögikorda kadumine/lahkumine Krambid lihastes  Sagedane kaalumine Seedetrakti häired  Söömasööstud  Peavalu, peapööritus, nõrkus elektrolüü-
tide kaotusest Tahtlikult esile kutsutud oksendamine Jäsemete tuimus, “suremine” Ravimite (dieeditablettide, lahtistite või diureeti-
kumide) kasutamine kaalu kontrollimiseks Sportlaste söömishäired on sarnased mittesportlaste omadega. Suur osa sportlasi 
on häiritud söömiskäitumisega (söömasööstud, range dieet, paastumine, oksen-
damine, diureetikumid), mistõttu tuleb sellisele käitumisele tähelepanu pöörata 
(Tabel 1). Söömishäired esinevad sagedamini nendel spordialadel, kus tulemus 
sõltub kohtuniku subjektiivsest hinnangust (võimlemine, iluuisutamine, vettehüp-
ped), kus võisteldakse kaalukategooriates (maadlus, poks) ja kus valitsevad jäigad 
uskumused kehakaalu ja soorituse vaheliste seose kohta (suusahüpped), kuid 
anoreksiat ja buliimiat esineb kõikide spordialade esindajatel. Spordikeskkonnast sõltuvad söömishäireid soodustavad tegurid:
•  Kaalupiirangud ja standardid. Püüe “kaalu mahtuda”, et võistelda nõrgema  vastasega. Teadlik või teadvustamata surve treeneri ja kaaslaste poolt. Tüüpili- semad vead on otsustamine välimuse, mitte objektiivsete näitajate (keha koos- tise näitajate) alusel; karistamine; lisatreeningud; solvavad nimetused; treenin- gugrupis teiste ees kaalumine. •  Sotsiokultuurilised tegurid, arvatakse mängivat olulisemat rolli kui geneetiline  eelsoodumus. Kuni 95% naistest hindab oma keha 25% suuremaks, kui see tege- likult on. Suur osa sportlasi 
on häiritud söömis-
käitumisega, 
mistõttu treeneril 
tuleb ennast kurssi 
viia vastavate häi-
rete iseloomulike  
sümptomitega


193 NB! • Sportliku soorituse nõuded  võivad  tekitada  põhjendamatu  mure  kehakaalu  pä- rast. Oluline on mõista, et madalam keharasva osakaal ei garanteeri paremat  sooritust ning oluline on pigem teatav optimaalne keharasva määr. •  Hindamiskriteeriumid  tekitavad  kehaga  seotud  ärevust.  Arvatakse,  et  kohtuni- kud hindavad välimust ning kui sportlane ei vasta neile ettekujutustele, satub  ta treenerite ja kaaslaste surve alla. Soovitused, mida kindlasti teha ning mida mitte teha söömishäirete vältimiseks •  Otsige abi ja nõu spetsialistilt.
•  Olge toetav ja empaatiline.
•  Väljendage muret üldise enesetunde ja tundmuste, mitte otsese käitumise  pärast. •  Andke infot eriala spetsialistide kohta, kui võimalik, organiseerige  kohtumine. •  Rõhutage pikaaegse õige toitumise olulisust.
•  Andke informatsiooni söömishäirete kohta.
•  Ärge saatke sportlast võistkonnast minema ega sundige treeningut katkes- tama, kui just seda ei soovita spetsialist. •  Ärge soovitage kaalukaotust.
•  Kehakaalu määramine ei pea toimuma pidevalt kõigi tähelepanu all.
•  Ärge isoleerige või hirmutage ülekaalulisi.
•  Ärge rääkige probleemist mittespetsialistidega. 
•  Ärge nõudke, et probleem kohe lõpeks/lõpetataks.
•  Ärge tehke teravaid märkusi ega pilgake sportlasi nende kehakaalu pärast. Kordamisküsimused:   1. Defi neerige ja iseloomustage lühidalt Anorexia nervosa ja Bulimia olemust. 
2.  Nimetage füsioloogilised ja füüsilised tunnused, mille ilmnemisel võib söömishäiret  kahtlustada.  3.  Nimetage psühholoogilis-käitumuslikud tunnused, mille ilmnemisel võib söömishäiret  kahtlustada. 4.  Nimetage spordikeskkonnast sõltuvad söömishäireid soodustavad tegurid. Söömishäired 
esinevad sage-
damini nendel 
spordialadel, 
kus tulemus 
sõltub kohtuniku 
subjektiivsest 
hinnangust, kus 
võisteldakse kaa-
lu-kategooriates 
ja kus valitsevad 
jäigad uskumused 
kehakaalu ja soo-
rituse vahelistest 
seostest 


194 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDI ÜLDAINED – II TASE NB!


195 NB! SPORDIPSÜHHOLOOGILINE  ASPEKT TREENERI ROLLIST  SÕLTUVUST TEKITAVATE JA  TERVIST KAHJUSTAVATE AINETE 
TARVITAMISE VÄLTIMISEL KAIVO THOMSON, AAVE HANNUS Keelatud ainetest sõltuvuse tekkimise põhjused sportlastel: •  Soov saada mõne grupikaaslasega sarnaseks.
•  Põnevuse otsingud või uudishimu.
•  Vajadus saavutada kiiremini edu.
•  Madal enesehinnang. Eristatakse ainete kuritarvitamist ja sõltuvust. Ainete kuritarvitamise all mõistetakse teatud ainete sellist manustamist, mille ta-
gajärjena tekivad tervisekahjustused (kehaline kahjustus – nt hepatiit, psüühiline 
kahjustus – nt episoodilised depressiivsed häired). Sõltuvus on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avalduste kompleks, mille 
korral aine või ainete tarvitamine saavutab indiviidi käitumises prioriteedi nende 
tegevuste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Olulisim tunnus on 
(sageli vastupandamatu) tung ainet tarvitada. Lisaks tekib võimetus kontrollida 
ainete tarvitamise ajal oma käitumist, tarvitamise kestust ja hulka. Tarvitamise 
lõpetamisel ja vähendamisel tekib võõrutusseisund. Samuti tekib tolerantsus: aine 
esialgse toime saavutamiseks tuleb annust tõsta. Iseloomulik on vaba aja veetmise 
teiste võimaluste ja huvide järk-järguline taandumine keelatud ainete tarvitami-
se ees. Suureneb ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest 
toibumisele. Aine tarvitamist jätkatakse hoolimata ilmsetest kahjustavatest 
tagajärgedest (maksakahjustus, depressiivsed episoodid, vaimsete funktsioonide 
häirumine).  Lühidalt – sõltuvus on seisund, kus nii tarvitamise lõpetamine kui ka tarvitami-
ne loob möödapääsmatu soovi, vajaduse ja nõudmise üha enam vastavat ainet 
tarvitada. Spordis on levinud sooritust parandavate ainete tarvitamine, kusjuures sageli kah-
justavad need ained tervist. Spordispetsiifi lised tarvitamise põhjused (Tabel 1): Keelatud ainete 
kasutamise alus-
tamise vältimiseks 
tuleb leida alter-
natiivid sõltuvuse 
tekkimist tingiva-
tele põhjustele 


196 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDI ÜLDAINED – II TASE NB! •  Psühholoogiliste ja emotsionaalsete põhjuste hulka kuuluvad soov põgeneda eba- meeldivate tunnete eest, stressiga mittetoimetulek ja enesekindluse tõstmine.  Steroidide kasutamine suurendab näiteks agressiivsust ja võib seeläbi tõsta ene- sekindlust.  •  Sotsiaalsete põhjustena on esikohal kaaslaste surve, soov olla teiste moodi. 
•  Kehalised põhjused soorituse parandamiseks. Jõu, vastupidavuse ja (kaasneva) agres- siivsuse suurendamise, väsimuse tõrjumise, reaktsiooniaja parandamise ning  ärevuse kontrolli all hoidmise ajenditel, samuti vigastusest paranemise perioo- dil valu vaigistamiseks või hirmudega toimetulekuks kasutatakse mitmeid roh- kem või vähem kahjulikke aineid. Steroide tarvitatakse ka lihtsalt atleetlikuma  välimuse saavutamiseks. Söögiisu ja kehakaalu kontrollimiseks kuritarvitatak- se amfetamiini ja diureetikume. Laskespordis kuritarvitatakse beetablokaato- reid pulsi ja vererõhu alandamiseks.  Tabel 1. Tuntumaid keelatud aineid ja nende toimed AINED DEFINITSIOON, 
KASUTAMINE TOIME KÕRVALTOIME Stimulaatorid Erinevat tüüpi ained, mis 
ergastavad, taandavad väsi-
muse ja võivad suurendada 
võistlusvalmidust.     Võtab väsimuse, suuren-
dab agressiivsust, vastu-
pidavust ja erksust. Ängistus, unetus, suurenenud südamelöögi 
sagedus ja vererõhk, ajurabandus, südame 
töö korrapäratus, psühholoogilised prob-
leemid, surm. Narkootilised 
valuvaigistid Erinevad ained, mis võtavad 
valu psühholoogilise mõju 
toimel. Valu tunde kaotamine. Ahenenud pupillid, kuivus suus, raskus 
jäsemetes, naha sügelemine, näljatunne, 
kõhukinnisus, kontsentreerumisvõime lan-
gus, unisus, hirm ja ängistus, füüsiline ja 
psühholoogiline sõltuvus.  Anaboolsed 
steroidid Meessuguhormooni testos-
teroon derivaadid. Suurendab jõudu ja 
vastupidavust, arendab 
vaimset tegevust ja 
kiirendab treenituse ja 
taastumise tekkimist. Suurenenud risk maksahaigusteks, va-
rajased südamehaigused, suurenenud 
agressiivsus, koordinatsiooni kaotamine, 
suguvõimetus meestel ja meessoo sugutun-
nused naistel. Beetablokaa-
torid Ained, mida kasutatakse 
vererõhu alandamiseks, sü-
damelöögi sageduse aeglus-
tamiseks ja stimuleerivate 
reaktsioonide blokeerimi-
seks.  Rahustab närve aladel 
nagu laskmine jt. Eriti madal südamelöögi sagedus, madal 
vererõhk, südamerikked, peapööritus, 
unetus, depressioon, nõrkus, oksendamine, 
krambid, iiveldus, kõhulahtisus, tuimus, 
kihelus, bronhiaalsed spasmid. Diureetikumid Kasutatakse vedeliku eli-
mineerimiseks kudedest 
(uriini sekretsiooni suure-
nemine). Ajutine kaalukaotus Suurenenud kolesterooli tase, kõhuvalud, 
peapööritus, verehaigused, krambid lihas-
tes, nõrkus, vähenenud aeroobne vastupi-
davus, südame-vereringe töö nõrgenemine. Kasvu-
hormoonid Keemiliselt toodetud ained, 
mille keemilisel koostisel on 
sarnane toime organismis 
toodetavatele. Suurendab jõudu, vas-
tupidavust ja lihasmassi 
kasvu. Suureneb organite kasv, südamehaigused, 
kilpnäärmehaigused, vähenenud seksuaal-
ne aktiivsus, menstruaalhäired, eluea lühe-
nemine. SÕLTUVUST TEKITAVATE JA TERVIST KAHJUSTAVATE AINETE  KASUTAMISE ENNETAMINE
•  Enesehinnangut ja enesekindlust tõstva treeningukeskkonna loomine, kus  ülemäära ei rõhutataks võitmise tähtsust.  •  Sõltuvust tekitavate ja tervist kahjustavate ainete mõjust informeerimine, mille  käigus antakse ülevaade nii ainete positiivsetest kui ka negatiivsetest toime-
test, mida võiks illustreerida näidetega sõltuvusse sattunud sportlastest. •  Treeneri isikliku positiivse eeskuju näitamine.  Sõltuvust teki-
tavate ja tervist 
kahjustavate 
ainete kasuta-
mise vältimiseks  
tuleb poolt- ja 
vastuargu-
mente arutada 
kasutamise 
tagajärgedest 
tulenevalt 


197 NB! Kordamisküsimusied: 1.  Nimeta keelatud ainetest sõltuvuse tekkimise põhjused sportlastel. 
2. Nimeta  spordispetsiifi lised keelatud ainete tarvitamise põhjused. 3.  Nimeta sõltuvust tekitavaid ja tervist kahjustavaid aineid ning iseloomusta nende toimet ja  kõrvaltoimeid.  4.  Mida teha sõltuvust tekitavate ja tervist kahjustavate ainete kasutamise ennetamiseks?