Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja m...
ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009)
Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine
kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78). Teiseks on esitatud neli või kuus juhtimiskoolkonda: 1) klassikaline, käitumislik, kvantitatiivne koolkond ja põhiliste lähenemisviiside sünteesid ning nende poolt hõlmatavad teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline (administratiivne), inimsuhete ja käitumisteaduste, matemaatiline koolkond, süsteemne ja situatsiooniline lähenemisviis (Lukjanov, 2000) ja iga koolkonna panus juhtimise arengusse. Autori arvates on põhjendatud viimane lähenemine; enne koolkond ja siis teooriad, esindajad või panus, kuivõrd koolkond (management perspectives) asub üldistusastmelt juhtimis- teaduses teooriatest ja kontseptsioonidest kõrgemal. Ajalooline lähenemine sobib siiski vaid teooriate jaoks, mis on formuleeritud ca 50 aastat tagasi tagamaks ajalist distantsi (Siimon, Vadi, 1995)
Palk Kindlustunne tööl Töötingimused Kontrolli tihedus, ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet 7. Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel (Alas 2008; loengu slaidid Northouse 2015 järgi)? Liidri isiksuseomaduste teooria - keskendub liidri isiksuseomadustele Käitumisteooria - keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria - keskendub liidri käitumisele ja olukorra vahelistele seostele. Northouse järgi 5 olulist liidri isikuomadust: intelligentsus; enesekindlus; otsustavus; ausus (integrity); sotsiaalsus. 8. Millised on Maslow´ poolt defineeritud vajadused? Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadus Kuulumise vajadus Tunnetuse vajadus Eneseaktualiseerimise vajadus
etteantud eesmärkide täitmist, ebaõnnestuvad. Seega, Follett mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine. Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid. Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu „win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Folletti seisukohti. Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo - psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Mayo järgi mõjutavad indiviidi tegevust järgmised tegurid : grupiprotsessid; töötajate individuaalsed omadused; erinevad juhtimisstiilid; juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted
23. Kirjeldage personali valiku protsessi? Eelintervjuu -> ankeet -> soovituskiri ja tausta uuring -> test -> töölevõtu intervjuu -> käitumisülesanne -> valiku tegemine. 24. Kirjeldage töövõtuintervjuu liike? TÖÖINTRVJUU nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivsed vastused. STRUKTUREERITUD INTERVJUUS kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. SITUATSIOONILINE INTERVJUU on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. STRUKTUREERIMATA INTERVJUUS kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. KÄITUMIST KIRJELDAVAS INTERVJUUS palutakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta mingit probleemi on varem lahendanud. STRESSIINTERVJUUS püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis.
kommunikatsiooni teooriale" toob Em Griffin välja Janise joonise, kus kujutatud skemaatiliselt laiendatud grupimõtlemise teooriat. Ta kirjeldab grupimõtlemise formeerimise kolme tingimust: 1. Rühma suur ühtekoondatus 2. Struktuurilised puudused: o Rühma isolatsioon o Erapooletu juhtimise puudumine o Metoodilisi protseduure nõudvate normide puudumine o Erinevate sotsiaalkihtide liikmete ning ideoloogiate samasus 3. Situatsiooniline kontekst: o Välisohtudest tulenev kõrge pingutus ning lootusetus, et tehakse õige otsus o Hiljutised ebaõnnestumised o Liigsed raskused otsuste vastuvõtmisel o Moraalsed dilemmad Tema teooria seisneb selles, et rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise reziimis
Üleviimine on teisele ametikohale viimine, ilma et sellega kaasneks suurem vastutus ja kõrgem palk. Rotatsioon on töötaja ajutine üleviimine ühelt ametikohalt teisele. INTERVJUUDE LIIGID: 1. Struktureeritud · Mida te meie firmast teate? · Miks te just meile soovite tööle tulla? · Mida te teate sellest tööst? · Miks me peaksime just teid valima? 2. Situatsiooniline · hüpoteetilised küsimused, näiteks ,,Mida teeksite selles olukorras? · teadmistega seotud, kus tuleb selgitada mingit meetodit või demonstreerida oskusi · nõudmistega seotud 3. Käitumist kirjeldav (nt kuidas kandidaat on minevikus mingit probleemi lahendanud) 4. Juhisteta 5. Stressiintervjuu 6. Paneelintervjuu (kandidaati intervjueerib mitu inimest) 7. Fookusgrupiintervjuu (kandidaatideks on mitu inimest) MEESKOND
Lähenemised eestvedamise uurimisele: KOOLKOND LÄHENEMINE Isiksuseomaduste teooria Juhiks sünnitakse, neli eduka liidri omadust: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine Karismaatiline lähenemine Liidri sünnipärane autoriteet Erinevad juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev
Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja ettemääratletud eesmärgini. Eestvedamisel on olemas liider, kes tegeleb eelkõige inimestega (on pigem emotsionaalne tegevus) 21) Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel? Eestvedamise uurimise teaduslikud lähenemised on: 1. Liidri isikuomaduste teooria, mis keskendub liidri isikuomadustele 2. Käitumisteooria, mis keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes 3. Situatsiooniline teooria, mis keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele. 22) Millised on peamised võimu allikad? Võimu allikateks on: 1. Tasul põhinev võim – kus juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos 2. Karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi 3. Positsioonil põhinev võim – liider on teistest kõrgemal positsioonil. 4
Etic- vaade väljast, ehk lähtudes uurijast ja sellest mida ta oluliseks peab. (Kumbagi aga ei saa 100 % protsenti rakendada, enamasti jääb kuskile vahepeale.) Võtmesümbolid e. baasväärtused e. kultuurifookus idee et igas kultuuris on kesksed elemendid, mis määravad kogu kultuuri olemuse, avavad suure pildi.. Enkulturatsioon kultuuri õppimine kultuuri sisestamise läbi. Kolm etappi (üle kantavad ka inimeste arengusse: 1väikelaps, 2laps, 3täiskasvanu) 1) individuaalne situatsiooniline õppimine (nägemine) 2)sotsiaalne s-õ e. (näidatakse, õpetatakse) 3) kultuuriline s-õ (selgitatakse). Järgnevad 2 lähtuvad uurijast: Reaalne kultuur-uuritud ja kogutud (kogetu) kultuur (ise anname väärtuse..) Ideaalne kultuur- elanike jutul põhinev, räägib tavadest jne (ei pruugi tõele vastata, nt rääkija tahab mingis valguses näidata, või seda ootavad sots. normid. Tava ei luba loomade arvust rääkimine rikub jahiõnne). Kultuurne vs mittekultuurne oleneb seisukohast
Nende sõprade ring on üpris väike. Neid, keda nad sügavalt armastavad, on arvuliselt vähe. Väga tõelises, kuigi erilises mõttes nad armastavad või pigem tunnevad kaasa tervele inimkonnale. Vast kõige lühem võimalik kirjeldus on öelda, et ennast teostavate inimeste vaenulikud reaktsioonid teiste suhtes on ärateenitud ja rünnatava inimese hüvanguks või kellegi teise hüvanguks. See tähendab, et nende vaenulikkus ei põhine iseloomul, vaid on reaktiivne või situatsiooniline. Ennast teostavad inimesed pole hästi kohanenud. Nad saavad kultuuriga mitmel viisil hakkama, aga nende kõikide kohta võib öelda, et teatud sügavas ja tähenduslikus mõttes osutavad nad kultuuristumisele vastupanu ja säilitavad teatud seesmise eraldatuse kultuurist, milles nad ulbivad. Nad näivad väga tihti suutvat sellest eemal seista nagu nad ei kuulukski selle juurde. Nad valivad kultuurist selle, mis on nende arvates hea ning lükkavad tagasi selle, mida peavad halvaks
3. 00-ndatel äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ja koos organisatsiooni liikmetega. 4. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. 5. Muutused (juhtimis)arvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. Juhtimisarvestus ja monitooring … … on läbi kommunikatsiooni toimuv sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline, (dünaamiline) protsess eesmärgiga tekitada organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need viiksid kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. • muutuvkulud (variable cost) on kulud, mis olulisuse vahemiku piires kasvavad või kahanevad proportsionaalselt koos toodangu mahu muutumisega.
protsessile ning indiviidilt meeskonnale. (Lipe, 2000: 2) 2.5 Olukorrateooria Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet väliskeskkonna muutuvatele tingimustele kiiresti kohandama. 9 Z TEOORIA KOKKUVÕTE Uue teooria võib luua mitme erineva teooria kokkusobitamisel - nii loodi Jaapani
•Seosed organisatsiooni elementide ning organisatsiooni ja keskkonna elementide vahel •Sisend keskkonnast: materjalid, inimressurss, finants, informatsioon •Juhid kombineerivad ja kasutavad sisendeid •Muundatud sisendid tagasi keskkond järgmisel kujul: tooted/teenused; töötajate käitumisviisid; finantstulemus; täiendav info •Süsteem saab väljundile keskkonnast tagasisidet •Kui juht ei mõista vastastikuseid seoseid, siis võib jätta mõne olulise teguri arvestamata. Situatsiooniline perspektiiv organisatsioonikäitumisele •Lihtsustatud arusaam: eksisteerib „üks parim viis“, mis töötab igas olukorras. Nt palgatõus viib... •Situatsiooniline perspektiiv: seosed kahe muutuja vahel on situatiivsed. Üks tegur sõltub teisest. •Inimkäitumisekomplekssus, organisatsioonide keerukus –universaalseid lahendusi pole. •1950/60ndad –suund universaalselt lähenemiselt situatsioonilisele. Interaktsioonilinevaatenurk
o Organisatsiooni kui süsteemi olulisemad komponendid: Sisend (ressursid) materjalid, seadmed, info Töötlemisprotsessid tehnoloogilised protsessid: tootmine ja selle korraldus, juhtimisprotsessid: personali juhtimine Väljund (tulem) toode ja teenus, kasum ja kahjum, töötajate areng ja nende rahulolu Tagasiside info tulemuste ja organisatsiooni kohta Situatsiooniline (olukorraline) koolkond (Draft): o Kõige tähtsam on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut: Juhile püütakse näidata võimalusi, kuidas olla oma igapäeva töös paindlik. Sjuhtimisstiili määrab sise- ja välikeskkond o Teooria plussid: avaneb võimalu ühitada eelnevad teooriad. o Teooria miinused: liigselt tuuakse välja rõhuasetust keskkonnale,
Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see
viga: 1) arvatakse, et igal distantsinähtusel on ainult üks kindel põhjus, 2) ollakse seisukohal, et inimese piir algab ja lõpeb tema nahaga. Inimese käitumise puhul peame arvestama aga ka tema ümbruskonna ja isikupäraga. Samas, kuigi me võime inimesi liigitada intra- ja ekstravertideks, autoritaarseteks ja egalitaarseteks, apollonlikeks ja dionüüsilikeks tüüpideks, on igaühel meist olemas hulk õpitud käitumisnorme, muuhulgas ka situatsioonilisi. Situatsiooniline isikupära tuleb välja sellest, kuidas me reageerime intiimsetele, isiklikele, sotsiaalsetele või ühiskondlikele toimingutele. Näiteks on mõned inimesed väga kohmakad sotsiaalses suhtluses, nad rikuvad sageli sotsiaalsele suhtlusele vajalikke distantsinorme, põhjustades nii ebamugavustunnet suhtluskaaslases. Teistel jällegi on probleeme käitumisega intiimsetes ja personaalsetes tsoonides, kuna nende nö. “isiklik mull” on tavapärasest suurem
Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika, intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho").
Kogu energia suunanud töösse või näiliselt töösse.eelistavad tööd puhkusele, alati valmis töötama. Sageli pole endas kindlad, vb peaks veel rohkem töötama. Töödiku tüübid W.Oates: · pesuehtne läbi ja lõhki töödik. Kõrged nõuded tööle, peab olema hästi tehtud. Lollisust, lohakust ei salli. Ülekohustunud. Ise head tegijad. Teevad ise palju ja teevad ise ka. · pööratav siis, kui saab kasu (raha, prestiiz) · situatsiooniline pingutus sõltub, kas organisatsioonile on vaja. Kui kriitiline aeg. · Pseudo paistab töödikuna, tegelikult ei hooli väärtustest, mis on omane töödikule. Emotsionaalselt pole oluline. · Põgenev põgeneb töösse mingite muude kohustuste eest. (kodused kohustused) M.Machlowitz: · Pühendunud kirglik töötegija. Võtab tõsiselt, huumorimeelt pole. · Ühendav ühendab kõik tegevused töösse kuuluvateks. Vahepeal tulevad välja
juhtimisfunktsioonid. 6. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1.Mis on eestvedamine? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 2. Millised on põhilised 3 eestvedamiseteooriate gruppi? 1) Liidri isikuomaduste teooria - keskendub liidri isikuomadustele 2) Käitumuslik teooria - keskendub liidrite käitumisele alluvate suhtes 3) Situatsiooniline teooria keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele 3. Mis on erilise isiksuse teooria? 4. Kirjeldage lühidalt Hershey Blanchardi mudelit Antud maatriks kajastab 4 juhtimisstiili vasatavalt suhetele ja tegevusele orienteeritusele. See näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, et kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi
pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent, vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me korduvalt teeme või toodame (West & Zimmerman, 1987; Kimmel, 2004). Seega ei ole lapsed vaid passiivsed sotsialisatsiooniprotsessi osalejad, vaid neil on oluline osa soo konstrueerimisel igapäevastes situatsioonides.
Meeskonna tahtejõud suutlikkus jääda püsima stressi tekitavates olukordades. Turvalisus meeskonnas hea grupp ei tohiks laguneda ka ekstreemsetes olukordades. 27. Lähenemised eestvedamise uurimisele Koolkond lähenemine Isiksuseomaduste teooria Keskendub juhi isikuomadustele Käitumuslik teooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele Karismaatiline lähenemine Keskendub liidri sünnipärasele autoriteedile 28. Eduka liidri omadused Aitab leida koostööd ja toetust. Kindlustab iga rühma liikme tulemuste saavutamiseks vajaliku ressursiga. Jälgib töö käiku. Sekkub ja abistab probleemide korral. Hoolitseb, et sihid muudetaks, kui olukord nõuab. 29
inimesi väärtushinnangute järgi. Kui valime ainult kompetentsi, siis võime minna lahku, sest väärtushinnangud ei sobi. Suurema tulemuslikkuse allikad: hoiakud, tarkus, töökus. TÖÖINTERVJUU LIIGID: Tööintervjuu nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivseid vastuseid. Struktureeritud intervjuus kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. Struktureerimata (juhisteta) intervjuus kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. Käitumist kirjeldavas intervjuus palutatakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta on mingit probleemi varem lahendanud. Stressiintervjuus püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. Järjestikune e
Ajadeiksis lähtub kõnelemisehetkest, nt siin, praegu, täna, homme, täisminevik, tulevik jms. Keele varieerumine Sotsiolingvistika - Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas - Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus) Suuline ja kirjalik keelekasutus Suuline kõne: 1) Ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline(oluline kellega räägitakse), deiktilisem 2) Intonatsioon ja pausid(mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem 3) Grammatika osas ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne 4) Tavaliselt vähem formaalne Laias mõttes Suuline kõne: · Kõneetnograafia ja vestluse struktuur
Mõistlik omahind Suunatus olulisele Kontrollsüsteem peab olema vähe mõjutatav Loeng 5. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine Ideede müük, mõjutamine Panna tegevus meeldima Lähenemised eestvedamisele Koolkond Lähenemine Isiksuseomaduste teooria Edu on kinni liidri isiksuseomadustes Käitumisteooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Kõik on kinni konkreetses olukorras Eestvedamine- protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel Isiksuseomaduste teooria Teooria kese isikuomadustel Püsivad käitumis- ja reageerimisviisid Costa ja McCrae NEO-PIR- isiksuse test In võime kogeda negatiivseid emotsioone- neurootilisus Inimese võime kogeda positiivseid emotsioone- ekstravertsus Karismaatiline liider Enesekindel Domineeriv
keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm.
Näide: te palute oma uuel ülemusel väga olulise aruande jaoks päeva lõpuks andmed saata. Õhtul tema poole pöördudes, selgun, et ta on selle tegemata unustanud. Me võime olukorda tõlgendada näiteks nii, et juht ei pidanud teid või teie palvet piisavalt tähtsaks. Arvame, et ta on enesekeskne egoist, kes 5 Isiksus_majanduskool tegelikult tahabki teist varjatul moel lahti saada (tahtlik tegu!) . Aga inimene võib olla lihtsalt väga väsinud ja seepärast hajameelne (situatsiooniline omistus) · NB! Inimestel on tendents teha omistusi isiksuse, kavatsuse baasil ja ignoreerida situatsioonilist infot · NB! Fundamentaalne atributsiooniviga - tõlgendame teiste käitumist erapoolikult. isegi siis, kui me püüame seletada täpselt samu asju kipume enese käitumise kohta tegema situatsioonilisi omistusi, teiste puhul kipume eeldama, et nende käitumise põhjused tulenevad inimese isiksusest, mitte keskkonnast
väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda. · Enkulturatsioon (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutustega sotsiaalse grupi poolt tunnustatud uskumuste, väärtuste, pärimuse, reeglitega. See aitab ületada erinevusi inimeste vahel ning seob nad ühtseks kogukonnaks, kultuuriks. Enkulturatsiooni 3 tasandit: 1) Individuaalne situatsiooniline õppimine kõige varasemas lapsepõlves. Laps õpib spontaanselt tundma iseennast ja ümbritsevat. 2) Sotsiaalne situatsiooniline õppimine inimene õpib sotsiaalse toimimise kaudu spontaanselt 3) Kultuuriline õppimine inimene räägib teistele, kuidas asjad on. · Reaalne/ideaalne kultuur Mõisted iseloomustavad olukorda, kuidas inimesed manipuleerivad ühiskonnas seaduste ja reeglitega
Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline, tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu, situatsioone, inimeste käitumist ja seisundeid.. Reprodutseeriva kujutluse alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov on uute originaalsete lahenduste aluseks. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Seega mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsele intuitsioonile.
Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline, tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu, situatsioone, inimeste käitumist ja seisundeid.. Reprodutseeriva kujutluse alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov on uute originaalsete lahenduste aluseks. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Seega mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsele intuitsioonile.
Inimsuhete koolikond: 1) kõige oluline: inimene ja tema vajadus. Süsteemi koolkond: 1) entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu, 2) avatud ja suletud süsteemid (avatud - sõltub väliskeskkona mõjutustest). - Süsteem - koos toimivatest osadest tervik, mille iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. - Entroopia - info määramatuse hulk. - Sünergia - tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. 4 Situatsiooniline koolkond: 1) juhuslik koolkond. 2) ühendada olemasolev, mitte Luca madig uut. 3) juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjusi. 4) juht peab valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja -meetodeid. - Ümberkorraldus - organisatsiooni kõigi aspektide radikaalne ümberkorraldamine, saavutamaks peamisi eesmärke omahinna, teeninduse või ajafaktori osas.
fundamentaalseks omistusveaks. Kui fundamentaalne on fundamentaalne omistusviga? Clifford Geertz’i (1975) andmete kohaselt ei ole see nii fundamentaalne, kui meile meeldiks mõelda. Bali inimesed nt vaatlevad inimese käitumist tulenevalt tema rollidest. Indialaste ja ameeriklaste võrdlus. SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |9 - indialased: ta toob pidupäevaks kooki (situatsiooniline); - ameeriklased: ta on sõbralik (dispositisooniline). Sama võrdlus, üritati teada saada, millal (ealiselt) erinevad arusaamad inimkäitumisest tekivad -> 8- aastased andsid vrld sarnaseid (klt üleseid) kirjeldusi, edasi mida vanemaks seda erinevamaks (11, 15, täiskasvanud). India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga, pigem võib väita, et neil on vastupidine fundamentaalne atributsiooniviga (reverse fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju
Vabatahtlik või sunnitud. Eesmärgi saavutamine praktiliselt võimatu selle algsel kujul või vastuseis kavandatud tegevustele/hoiakutele. 34. Mis tähendab FBI käsitluses organiseeritud ja organiseerimata kurjategijad / kuriteopaigad? Kurjategijad: Organiseeritud - hea intelligentsus, sotsiaalselt kompetentne, korralik töökoht, seksuaalselt kompetentne, isal kindel töökoht, lapsepõlves mittekindlad reeglid, kontrollib emotsioone, kasutab alkoholi, situatsiooniline stress, elab partneriga, liigub autoga, jälgib meediat seoses kuriteoga, vahetab töökohti või kolib. Organiseerimata - keskmine intelligentsus, pole sotsiaalselt kompetentne, segased töökohad, pole seksuaalselt kompetentne, isal juhutööd, karm lapsepõlv, ärev, ei kasuta alkoholi, minimaalne stress, üksi, paiga lähedal, ei huvita meedia, vähe muutusi elus. Kuriteopaigad:
Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis seovad selle ühiskonna ühtseks väärtuseks. Ühiskonda saabki ainult selle abil tuvastada. Enkulturatsioon protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutuste, kogemustega. See on kui inimese kultuuri sisestamine: I Individuaalne situatsiooniline õppimine laps ise vaatleb II Sotsiaalne situatsiooniline õppimine lapsele näidatakse ette, kuidas peab midagi tegema III Kultuuriline õppimine keegi sõna otseses mõttes õpetab Reaalne kultuur / ideaalne kultuur ideaalse kultuuri puhul inimesed räägivad, kuidas peaks olema. II pool lähme kultuuri kuhugi uurima (inimesed räägivad, kuidas on see on ka ideaalne). Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU
Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika, intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho").
Kujutluse liigid Aktiivne - tahteline, sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tahtmatu , tekib tunnetuse käigus ilma sihipärase kavatsuseta. Unistused jne Perseveratsioon - passiivse kujutluse alaliik ( ntx seente tahtmatu, korduv silme ette tulek pärast metsas veedetud aega) Reprodutseeriv - aktiivse kujutluse alaliik, kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline,tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu,situatsioone , inimeste käitumist ja seisundeid. Selle alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov aktiivse kujutluse alaliik, see on uute originaalsete lahenduste aluseks. Loovuse kui isiksuse omaduse taseme väljaselgitamine põhineb tegelikult paljuski tulemusliku ja elava kujutlusvõime testimisel. Ntx ühele asjale on vaja leida võimalikult palju erinevaid kasutusalasid
Õpetajatel on kohustus teavitada hädasolevast lapsest, kui ei teavita, on õpetaja ise seaduserikkuja. Vigastused tuleb fikseerida, muidu pole mingit tõendusmaterjali. Siiski ühiskond ei taha sekkuda. Peretüli varjatakse, sest ,,see pole teiste asi". Lähisuhte vägivald peegeldab, mis ühiskonnas toimub. Lähisuhte vägivald jagatakse kaheks: Lähisuhte vägivald füüsiline vägivald seksuaalne vägivald (situatsiooniline ja sunniviisiline (survestamine ja kuritarvitamine) ehk koduvägivald) Füüsiline lähisuhte vägivald- situatsiooniline suhtevägivald- situational couple violence Tekib tavapäraselt interpersonaalse konflikti käigus (Nt mees läks korra nörvi ja virutas, see oli ka kõik) Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus.
selgitavad vestluse teel välja kandidaadid lõpliku sobivuse pakutavale ametikohale (Kihuoja 2007: 27). Stressiintervjuu käigus viiakse kandidaat stressi, mis on vajalike, et kindlaks määrata tema sobivus töötamiseks keerulistes ja stressirohketes töösituatsioonides (Kihuoja 2007: 27). Töö autori arvates võiksid stressiintervjuusid teha oma ala professionaalid, kes suudaksid vältida kandidaadi ärritumist. Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. Kasutatakse ainult nende kandidaatide puhul, kellel on Personali värbamine ja valik 16 selle töö kogemus. Intervjuu küsimused põhinevad töö analüüsi tulemusel ja intervjuud viivad läbi konkreetse töö eksperdid. (Toomenurm 2007: 41) Käitumist kirjeldava intervjuu puhul palutakse kandidaatidel kirjeldada,
kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitumuslik lähenemisviis 3 Juhtimisviisi eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksiktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline lähenemisviis Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes konkreetsest olukorrast. Olukorrad erinevad: sisu poolest (tehnilised, majanduslikud, poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest (strateegilised, taktikalised, operatiivsed), Ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise meetodite poolest. Probleemide modelleerimise üldpõhimõtted. Probleemi identifitseerimine Sobiva mudeli valik Mudeli analüüs
Suuline kõne on võrreldes kirjalikuga palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. - kirjalik kõne – on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine kirjalikus kõnes pole sugugi lihtne. - afektiivne kõne – on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. Asjaoludele, et kõne on afektiivne, et temas kajastuvad emotsioonid, et ta pole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav. Kõne paraverbaalsed tunnused Helilised tunnused: - tämber – hääle helivõnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodab karakteristik. - intonatsioon – situatsiooniline, sõltub psüühilisest seisundist kõne ajal. Võib peegelduda
3) kui järgmist kõnelejat pole määratud ja keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja järkata, kuni esile astub mõni muu kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata esimest ega teist reeglit, vaid kolmandat, hakkab reeglistik uuesti ringlema. Naaberpaarid küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus, ettepanek-nõustumine/mittenõustumine Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi.
standardiseeritud: - Personali valik. - Rollide määratlemine. - Õpetamine. - Rituaalid - tegevused, mi teatud ajal ja situatsioonis mõjutavad organisatsiooniliikmete käitumist ja organisatsioonist arusaamist (teadvust). Organisatsiooni tsentraliseeritus - kuidas on jaotunud võim otsustaiseks organisatsiooni hierarhias. - Organisatsiooni strateegia - protsess, milles tagataske organisatsiooni positsioon konkureerivas keskkonnas ja edu saavutamiseks vajalikud tegevused. - Taktika - situatsiooniline tegutsemine strateegia elluviimisel. - Sümbolid - nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annava edasi selle tähendust. - Keel - ühiselt, mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Jutud ja jutustused - hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni liikmete kogemusi ja tundeid.
kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine. Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et tööstuslikes organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid. Mary Parker Follett ideed leiavad tänapäeval üha enam tunnustamist organisatsiooniteoorias. Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu ,,win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Follett seisukohti. Paraku olid tema ideed oma ajast ees ja jäid seetõttu sel ajal ebareaalseteks. Tihti mõistetakse neid alles tänasel päeval, 21. saj. alguses. Näiteks juhtimisteadlane Peter Drucker on nimetanud M. P. Follett ,,juhtimise prohvetiks" (prohpet of management) ja oma ,, guruks" 2.3.George Elton Mayo (1880-1949) sotsiaalpsühholoogia rajaja, kelle uurimustest sai alguse inimsuhete koolkond
uhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjaliku kõnega võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. Kirjalik- on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagaside ning situatsuioonikontekst puuduvad. Oma mõtete napp, selge, arusaadav väljendamine pole kirjalikus kõnes sugugi lihtne. afektiivne-impulsiivne, situatsiooniline, suhtumist väljendav reaktsioon ( ah, oot-oot, ai-ai...). Temas kajastuvad emotsioonid , ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav dialoog - kahekõne monoloog- ainukõne ehk ühekõne Kõne funktsioonid: Suhtlemiseks: 1) kommunikatsioon 2) ekspressioon Mõtlemiseks: 1) signalisatsioon 2) üldistamine Assotsiatiivne eksperiment-idee lähtub sellest, et iga sõna kutsub esile teatud asssotsiatsiooni, mida
loominguline stimulatsioon. 3) Sisekõneks - Midagi kavatsedes, otsust kaaludes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusesse. Keele ja mõtlemise uuringud on näidanud et sisekõne toimub mingeis universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame ennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemülesandega. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võib hoomata vaevumärgatavaid artikulatsioonielundite )huuled, keel) liigutusi. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel. 4) Kirjalikuks kõneeks - Kirjaliku teksti loomes on ühist nii monoloogilise kui sisekõnega.
huvigruppide ja ühiskonna käekäik. Seetõttu võimaldab omanike uurimine teha järeldusi, majanduse arengu üldiste tendentside kohta. Nimetage äriühingute valitsemise põhilised süsteemid, tooge välja nende põhimõtted. Anglo -ameerika - põhieesmärk omanike tulu maksimeerimine kontinentiaal-euroopa, integreeritud äriühingute valitsemise süsteem. Milles seisneb Integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? On KISSi ideele vastupidine teooria: äriühing tuleb hoida situatsiooniline, strateegiline, integreeritud ja kontrollitud, andes lisandväärtust nii aktsionäridele, töötajatele, klientidele kui ka ühiskonnale. Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee? Äriühingute valitsemise alusteooria, mis käsitleb äriühingu omaniku ja agendi ehk professionaalse juhi (juhatuse) vahelisi suhteid ning analüüsib, kuidas pooled täidavad lepingut. Ta osutab lepingu täitmisel tekkida võivatele probleemidele ja annab soovitusi,
Laovarude tase on õige, optimaalne, kui nimetatud kolme käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse Haarde ulatuse järgi:*globaalne, *lokaalne Valdkonna prognoosid Ettevõtte kululiigi summa on minimaalne. Laovarusid mõjutavad: *tootmismaht, *toodangu õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksoktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline prognoosid(majandus prognoosid, tehnoloogilised, ökoloogilised, nõudluse) materjalimahukus(materjali kulud toodangu ühiku kohta), *varustamistingimused, lähenemisviis- Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes 3.2.Prognoosimise meetodid Kvantitatiivsed: Faktijärgsed meetodid: *statistilised: - *hindade tase, hinnad.
Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on
annaabi.ee 
