Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi (0)

Tallinna Ülikool
Kommunikatsiooniteooria
Grupimõtlemine
Irving Jarvis ´e järgi
Tallinn 2011

Sissejuhatus

“Grupimõtlemise” termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971 .
Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl -Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest. Peale selle, hiljutises USA ajaloos oli ka sõja eskalatsioon Vietnamis. Tulemuseks oli see, et sõjas hukkus 46 500 ameeriklast ja rohkem kui 1 miljoni vietnamlase elu sai otsa. Selle tagajärjel kaotas president oma koha Valges Majas ja suur raha puudus süvendas 1970-ndate aastate inflatsiooni. Neid Ameerika ajaloo episoode ühendas üks – need olid ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt. Ühe sõnaga, kõik need olid kollektiivse vastuvõetud otsuste tagajärjed. Sellest saab järeldada, et grupi mõtlemine ei too alati endaga kaasa positiivsed tulemusi.
Analüüsides neid ebaõigete otsuseid, mis tekitasid kriise ja raskeid tagajärgi, lõi Irving Janis selle pinnalt järelduse, et nende otsuste põhjuseks on nii hetke situatsioon kui ka atmosfäär, mis oli sel hetkel võimukastes gruppides ja mis aitas kõrget poliitilist eliiti mõtlemisse kaasa haarata. Esialgselt Janis täheldas, et selle atmosfääri põhiliseks iseloomujooneks on gruppide kitsas ühtekoondatus ja tahe säilitada üksmeelsus.

Mis on grupimõtlemine, selle eeldused ja tagajärjed

Grupimõtlemine - inimeste mõtlemise formaat , kus nad on sügavalt huvitatud grupi tegevusega . Olukord, kus liikmete püüdmine üksmeelsusele ületab nende isikliku motivatsiooni realistlikult hinnata alternatiivseid lahendusi.

Kindlad tingimused, mis aitavad kaasa grupimõtlemisele

• Grupp on tugevalt tihenenud.
  
• Grupp on isoleeritud vastaspoolsetest arvamustest.
  
• Gruppi juhatab direktiivne liider, kes on pealetükkiv oma arvamusega.
  

Negatiivsed tagajärjed grupimõtlemise juures

• Grupp kitsendab oma arutamist ainult mõne alternatiiviga.
  
• Heaks kiidetud esialgne otsus suurema osa liikmete poolest, kunagi ei ole vaadeldud üle eesmärgiga kindlaks määrata vähem nähtavad raskused.
  
• Grupp ei ole suuteline mõtlema ümber neid alternatiive, mis olid esialgselt vastuvõetud suurema osa poolt.
  
• Puudub eksperdi arvamus.
  
• Grupp on üsna valiv olemasolevate andmete kogumises ja kasutamises.
  
• Grupp on nii kindel oma ideedes, et nad ei vaatle tegevuse plaane erakorralistes olukordades .
  

Tüüpilised sümptomid gruppi mõtlemises

Jani loendas 8 sümptomit, mis viivad grupi vales suunas. Esimesed kaks pärinevad enesekindluse võimalustest grupis. Järgmised kaks peegeldavad grupi piiratud nägemuse kasutamist. Viimased neli – märk tugevast kohanemise survest grupi sees.
1971. aastal võtab Janis kasutusele mõiste „grupimõtlemine“. Oma töös „Esimene pilk kommunikatsiooni teooriale“ toob Em Griffin välja Janise joonise, kus kujutatud skemaatiliselt laiendatud grupimõtlemise teooriat. Ta kirjeldab grupimõtlemise formeerimise kolme tingimust:
1. Rühma suur ühtekoondatus
2. Struktuurilised puudused:

• Rühma isolatsioon
  
• Erapooletu juhtimise puudumine
  
• Metoodilisi protseduure nõudvate normide puudumine
  
• Erinevate sotsiaalkihtide liikmete ning ideoloogiate samasus
  

3. Situatsiooniline kontekst:

• Välisohtudest tulenev kõrge pingutus ning lootusetus , et tehakse õige otsus
  
• Hiljutised ebaõnnestumised
  
• Liigsed raskused otsuste vastuvõtmisel
  
• Moraalsed dilemmad
  

Tema teooria seisneb selles, et rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise režiimis. Ülalnimetatud sümptomite ilmnemine viib lõppude lõpuks grupimõtlemise tendentside ilmnemiseni. Selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid, mis viitavad grupimõtlemisele:
Tüüp I: Rühma ümberhindamine

Illusions of invulnerability creating excessive optimism and encouraging risk taking. Tabamatuse illusioon

Unquestioned belief in the morality of the group, causing members to ignore the consequences of their actions. Usk rühmale omasesse eetikasse
Type II: Closed-mindedness Tüüp II: Kinnine mõtlemine

Rationalizing warnings that might challenge the group's assumptions. Kollektiivne ratsionaliseerimine

Rühmavälised stereotüübid
Type III: Pressures toward uniformity Tüüp III: Ühtsuse rõhutamine

EnesetsensuurSelf-censorship of ideas that deviate from the apparent group consensus.

Illusions of unanimity among group members, silence is viewed as agreement. Üksmeelsuse illusioon

Direct pressure to conform placed on any member who questions the group, couched in terms of "disloyalty" Surve osutamine teisitimõtlejatele

Mind guards — self-appointed members who shield the group from dissenting information. Määratud hoidjad
Ülаltооdud grupimõtlemise sümptomid viivad valeotsuste tegemiseni ja selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid:

Alternatiiv Groupthink, resulting from the symptoms listed above, results in defective decision- making .ide mittetäielik ülevaade

Incomplete survey of alternatives Eesmärkide mittetäielik ülevaade

Incomplete survey of objectives Eelistatava valikuga seotud riskide vaatlemisest loobumine

Failure to examine risks of preferred choice Võimetus kaaluda varem tagasilükatuid alternatiive

Failure to reevaluate previously rejected alternatives Vilets informatsiooni otsing

Poor information searchTeisaldamise valik informatsiooni kogumisel

Selection bias in collecting informationVõimetus töötada välja plaaniFailure to work out contingency plans .
Lõpuks rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest gruppidest selle poolest, et neil on väga väke tõenäosus teha õige otsus.
Grupimõtlemise puhul on Janis paika pannud küllaltki konkreetse sisumudeli, kuid alati ei pruugi koknreetne otsustamine lähtuda kõigist neist komponentidest. Siiski võib pidada grupis vastu võtetud otuseid ja hilisemaid negatiivseid tagajärgi just selle arusaama süüks, et see oli grupimõtlemine. Ka Griffini isikliku näite põhjal New Eraga võib tuua välja teatud erinevused tingimustest ja motiivides, mis Janise skeemis on välja toodud. Tihtipeale võib olla grupis eksperte ja võib olla ka väga põhjalik infootsing.
Peamisteks protsessideks gupimõtlemises saab välja tuua atmosfääri või keskkonna tekkimise, teemade esitlus, info hankimine ja esitamine, arutelu ning otsutamine. Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega, siis on suurem tõenäosus, et esitatakse suuremas skaalas arvamusi ning lahendusi. Kui tegemist on omavahel tuttavate ja koostöötavate inimestega on lihtsam kalduda teemas ühte kindlasse punkti ning ning minna kaasa kitsa teemakäsitusega. See omakorda võib mõjutada ka info otsimist, kus seljuhul keskendutakse vaid konkreetsele väljapakutud lahendusele ning kogu tää käib selleks, et seda tõestada või ümberlükata. Järgnev arutelu uue info põhjal võib, aga ei pruugi tuua guppi uut kõneainet ning otsuse tegemisel lähtutakse eelkõige isiklikust vähesest vastutuse puudumisest, kuna otsus võetakse vastu mitmete inimeste poolt, mitte ainuisikuliselt.
Ka Griffin küsib oma teoses, mis maani võib vastuseks pidada grupimõtlemist, kui tekib küsimus, kuidas saadi vastu võtta niivõrd puudulik otsus. Võiks ju väita, et grupimõtlemine ilmneb igal pool, kus inimene grupis mõtleb teisiti, kui üksi olles. Vastupidiselt toob Griffin ka näiteid üksikisikute samasugustest otsustest, mis polnud kuidagi seotud grupiga. Väga huvitava faktina on välja toodud ka tõsiasi, et ka Janis pole kunagi väitnud, et grupimõtlemine on massi fenomen. Kas siinkohal võiks väita, et grupimõtlemine toimub nende ostuste puhul, kus inimene arvestab ümbruskonda, keskkonda ja ühiskonna kindlaks kujunenud arvamusi rohkem, kui oma isiklikku sisehäält ja kriitilist meelt , ning ta ei tunne isiklikku vastutust?

Kasutatud allikad:

1. Griffin, E. (2011). A First Look. Allikas: Groupthink: http://www.afirstlook.com/docs/groupthink.pdf
2. Wikipedia. (20. Oktoober 2011. a.). Wikipedia. Kasutamise kuupäev: 20. Oktoober 2011. a., allikas Groupthink: http://en.wikipedia.org/wiki/Groupthink

Janis, I. L. & Mann, L. (1977). Decision making: A psychological analysis of conflict, choice, and commitment . New York : Free Press.
7