Sootundlik pedagoogika (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis
Referaat
Tartu 2010
Sissejuhatus
Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted – „sex“ ja „ gender “. Eesti keeles saame vastavalt rääkida bioloogilisest soost, mis on seotud kehalise arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab nii rolle, tegevusi, eelistusi ja teisi tunnuseid, mis on või mida ühiskond eeldab olevat tüüpilised meestele või naistele.
Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon , naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas , ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat , tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.
West ’i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent , vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me korduvalt teeme või toodame (West & Zimmerman , 1987; Kimmel, 2004). Seega ei ole lapsed vaid passiivsed sotsialisatsiooniprotsessi osalejad, vaid neil on oluline osa soo konstrueerimisel igapäevastes situatsioonides.
Järgnevalt vaadeldaksegi sootundliku pedagoogika kujunemist ja rakendamist koolis.
Soolised erinevused
Juba väga varakult teadvustavad lapsed, et täiskasvanud jagunevad meesteks ja naisteks ning umbes 3-aastaselt hakkavad lapsed mõistma, et nad jagunevad tüdrukuteks ja poisteks. Selles vanuses märkavad lapsed ühtlasi, et kummalegi soole omistatakse erinevaid omadusi ja hoiakuid. Kuid praktiliste igapäevaste tegevuste käigus tuleb esile, et tihti ei pruugi need sugudele omistatud iseloomujooned ja käitumismustrid paika pidada. Sellistel juhtudel ei ole lastel lihtne endid sellesse kahesoolisesse süsteemi paigutada. Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008).
Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad poisid mängida mehaaniliste ja struktureeritud mänguasjadega, seevastu tüdrukud mängivad meelsamini pehmete mänguasjadega. Poisid vaatavad objekte lühema perioodi vältel, kuid teevad seda aktiivsemalt, tüdrukud teevad seda pikema perioodi vältel, kuid vähem aktiivselt. Samuti on leitud, et tüdrukud hakkavad varem rääkima ning neil on suurem sõnavara. See on ilmselt selle tõttu, et emad tegelevad tüdrukutega aktiivsemalt ja räägivad nendega rohkem. Lasteaias võtavad poisid endale suurema pinna mänguväljakul, samas tüdrukud hõivavad väiksema ruumi ning tihtipeale on tihedalt üksteise vastas. Uued lapsed võetakse tüdrukute poolt soojalt vastu, poisid ei võta tihtipeale uustulnukat vastu seni, kuni ta on end tõestanud. Tüdrukud väljendavad emotsioone sõnade kaudu, kuid poisid teevad seda tegude kaudu. Samuti lahendavad poisid konflikte füüsiliselt - võideldes ja vastu hakates. Tüdrukud lahendavad konfliktid verbaalselt - veenmise ja järeleandmise teel.
Algkoolis õpivad tüdrukud kiiremini lugema, poistel läheb sellega kauem aega. Sealt edasi selgub , et poisid on paremad füüsikas, matemaatikas ja ajaloos, tüdrukud seevastu keelte õppimisel. Poisid on laisemad, lärmakamad ja nende käitumine on loomupäraselt impulsiivne , selle tõttu peavad õpetajad neile ka rohkem tähelepanu pöörama. Tüdrukud on seevastu tähelepanelikumad kui poisid ning nad ei vaja nii sageli ühelt ülesandelt teisele üle minnes tähelepanu suunamist.
Murdeeas tulevad mängu kehalised muutused ning soolised erinevused on märgatavamad. Tüdrukute enesehinnang on palju rohkem välimusest sõltuv, poiste puhul on see väiksem. Võib öelda, et sellega seoses esineb tüdrukutel enam depressiooni [kuid paradoksaalselt teevad rohkem enesetappe poisid (Tervise Arengu Instituut, 2009)]. Kui tüdrukud on huvitatud romantikast, siis poistel on huvi seksuaalanatoomia vastu. Tulenevalt soostereotüüpidest osutatakse koolis poistele vähem tähelepanu, sest oodatakse , et nad saavad ise hakkama, tüdrukutele seevastu osutatakse abi ja toestust. Sotsiaalne hierarhia poistel tundub olevat suhteliselt paigas, sest „poisid teavad oma kohta“, seevastu tüdrukutel on see rohkem liikuv (Gurian, Henley, Trueman, 2001).
Sooliste erinevuste kujunemine
Miks siis on tüdrukud ja poisid erinevad? Arvesse tuleb võtta väga erinevaid aspekte, kuid raamatu „ Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents “ autorid toovad välja aju erinevused. Imiku aju puhul areneb esialgu parem poolkera ja seejärel vasak, tüdrukute puhul toimub see varem. Seetõttu omandavad tüdrukud keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piikonnad. Selle tõttu on poistel parem ruumitaju , sealhulgas võimed mõõtmise, mehhaanika , geograafia ja orienteerumise vallas. Tüdrukute prefrontaalsed- ja kuklasagarad arenevad rohkem ja kiiremini kui poistel. Prefrontaalsetes sagarates viib emotsioonide reguleerimine otsuste tegemiseni. Sellest tulenevalt kontrollivad tüdrukud poistest paremini oma impulsiivset käitumist; hindavad õigemini riske ja ebamoraalset käitumist. Poisid kalduvad olema füüsiliselt agressiivsemad ja suhtlevad mitteverbaalselt. Kuklasagarates toimub ka aistingute töötlemine. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad tüdrukud paremini kui poisid; samuti tunnevad paremini lõhna ning on taktiliselt tundlikumad.
Tüdrukute aju kasutab oma ressursse kiiremini, sagedamini ja rohkemates aju piirkondades, nende reaktsioon on keerulisem. Tüdrukute aju on puhkeseisundis sama aktiivne kui poiste aju aktiivses seisundis. Seega on tüdrukutel teatud eeliseid õppimisel. Poiste aju ei ole piirkonniti sama aktiivne, mille tõttu aju saab kohati liigset stimulatsiooni. Ta on sunnitud otsustama, milline stimulaatoritest on oluline ja millele tuleb reageerida. Toimub stimulaatorite töötlemine viisil, mida nimetatakse ”ülesandele keskendumiseks”. Sellise käitumise eeliseks on kiire tee eesmärgile, kuid probleemiks paindumatus.
Sootundlik pedagoogika
Sootundliku pedagoogika mõiste on tihedalt seotud soolise võrdõiguslikkuse mõistega. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena (Sotsiaalministeerium. Sooline võrdõiguslikkus). Sootundlik pedagoogika järgib neid põhimõtteid haridusasutustes.
Sootundlik lähenemine hariduses aitab haridustöötajatel tuvastada ühiskondlikke struktuure, süsteeme ja praktikaid , mis toodavad ja hoiavad alal soolist ebavõrdsust, ning vastavalt sellele kohandada õppetööd; kuid selle juures siiski arvesse võttes soorolle ja soostereotüüpe, mis on õpitud konkreetses kultuurikeskkonnas keele, kogemuse või meedia kaudu (Papp, 2009).
Sootundlik pedagoogika baseerub arusaamal, et on oluline aidata kaasa lapse iseseisvusele, toetada teda erinevate arenguprotsesside juures, mis on tähtsad tema tulevikku silmas pidades, seejuures arvestades, et sooline võrdõiguslikkus oleks igas kasvatus- ja õppeprotsessis tagatud kui läbiv põhimõte, väärtus ja eesmärk. Samuti peetakse oluliseks lapse soole „ebatüüpiliste“ tegevuste õppimist ning erinevates valdkondades teadmiste ja oskuste omandamist. Neile õpetatakse ka avatust ning eelarvamuste vältimist sõltuvalt nahavärvist, kultuurist või elustiilist. Sootundlik pedagoogika aitab avardada tüdrukute ja poiste mänguruumi, mitmekesistada õpitavaid oskusi ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa võrdsete võimaluste loomisele.
Kahe aasta jooksul 5 riigis läbi viidud uurimuse „Gender Loops“ järgi aitab sootundlik pedagoogika parandada laste haridusvõimalusi ning toetada tüdrukuid ja poisse võimalikult erinevate maailmapiltide ja kogemuste teadvustamise protsessis. Sootundliku pedagoogika üks eesmärkidest on motiveerida lapsi katsetama ning proovima erinevaid mänge ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa nn soopiiride ja –stereotüüpide ületamisele. Lähtutakse arusaamast, et soostereotüübid ja eelarvamused kitsendavad meie maailmavaadet ja mõjuvad pidurdavalt laste valikutele ning huvile võimalikult erinevate valdkondade vastu.
Sootundliku pedagoogika rakendamine koolides
Kuidas saab siis sootundlikku pedagoogikat rakendada koolis? Seda saab teha nii õppematerjalide ja personali valiku kui ka ebatavaliste tegevustega. Järgnevalt vaatleme lähemalt.
Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus „ Soorollid õppekirjanduses“ ( Mikk , 2002) tuuakse välja asjaolu, et õpikutes on rohkem esindatud ja välja toodud meessugupool. „Eesti ajalugu gümnaasiumile“ (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa, 2001) analüüsinud Riin Hiieväli leiab, et õpik on meestekeskne ning normatiivne : naiste elu ja tegevusalade kujutamine on jäänud tagaplaanile nii muinasaega kui ka keskaega käsitlevates peatükkides, kuid suureneb veidi uusaega puudutavates osades, kus pööratakse rohkem tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid alati päästjad ja printsessid vajavad päästmist, st õpikud peaksid olema valitud sellised, mis annaksid nii tüdrukutele kui ka poistele edasi aine, ilma laskumata soostereotüüpidesse.
Ruumiline paigutus : Viinis, Austrias 1999. aastal avatud lasteaed kasutab väga edukalt uut moodi siseruumide paigutust: tüüpiliste nuku- ja ehitusnurkade asemel on loodud avatud mänguruumid, et vältida mängulise tegevuse etteantust ja raamistamist. Näiteks võib mänguruumiks olla kodu, haigla , kool või kauplus. Ruumis on ka erinevad mängud, mida on võimalik omavahel kombineerida.
Personal: Ka personali valik lähtub Viini lasteaias soolisest tasakaalustatusest – igas lasteaiarühmas töötab õpetajana üks mees ja üks naine. Nii näevad lapsed, et mehed ei ole kõik ühesugused ning naised on samuti erinevad. Tähtis on, et lapsed kogeksid, et ka mehed tegutsevad meelsasti väikeste laste õpetajatena ja laste eest hoolitsejana ning on seeläbi lastele eeskujuks. Eestis on siiski peamisteks kasvatajateks lasteaedades ja õpetajateks koolides naised. 2008. aasta andmete kohaselt oli vaid 1 protsent mehi koolis tööl õpetajana (Kuurme, 2008). Rootsi Ormkärrskolan’i lasteaias kasutati filmimist . Filmiti korduvalt igapäeva tavasituatsioonides ettetulevaid olukordi , laste ja kasvatajate käitumist rühmaruumides ja õues. Seejärel analüüsiti filme koos soolise võrdõiguslikkuse konsultandiga. Analüüsiti ka mänguvahendeid. Tuli välja, et poisid olid tähelepanu keskpunktis, nad võistlesid ja konkureerisid; samal ajal koheldi tüdrukuid kui abivajajaid, keda tuli pidevalt aidata.
Lapsevanemad: Samuti on oluline kaasata lapsevanemaid tegevustesse, pakkuda välja erinevaid ühisüritusi, kus nad saavad oma lapse/lastega osaleda. Näiteks korralda elukutse tutvustamise kuu (ühe kuu jooksul paluge mõnel vanemal ja/või vanavanemal tulla rühmale tutvustama oma elukutset). Oluline on siinjuures tutvustada naisi ja mehi võimalikult erinevatest ja mitmekesistest ametivaldkondadest, jälgides, et ametite tutvustamisel ei kaldutaks soostereotüüpsusesse.
Ebatavalised tegevused: Väga teistsugune on mõte „Punamütsike ja kuri hunt“ näidendist, kus poiss mängib Punamütsikest ja tüdruk siis Kurja Hunti. See laseks lastel katsetada teistsuguseid piire , looks teise maailmapildi, mis võib olla väga tore ja mänguline. Veel võib tüdrukud panna puutööd tegema ja poisid küpsetama või õmblema.
Tüdrukuid toetatakse eelkõige:

• oma soovide ja vajaduste kindlameelses ja oskuslikus väljaütlemises („ei, ma ei taha“, „ma oskan ise“ )
  
• liikuvate, füüsiliste ja loovate tegevuste tegemisel (nt. jalgpallimäng, torni ehitamine)
  
• enese kaitsmisel (nt oma koha eest seismine , enda käest mänguasja äravõtmisele reageerimine)
  
• arvutite ja muude tehniliste vahendite kasutamisel
  

Poiste puhul rõhutatakse:

• nende osalemist hoolitsevates tegevustes ja julgustatakse neid teistesse lastesse hoolivalt suhtuma
  
• abivalmidust
  
• nendepoolset kaasaaitamist konfliktide lahendamisele, kasutades alternatiivseid käitumisi karjumisele, kisamisele ja löömisele
  
• nende õppimist nukkudega ümber käima (positiivne mõiste: „nukuisa“)
  

Kokkuvõte
Sootundlik pedagoogika on arusaam, et poistel ja tüdrukutel on vabadus olla vaba soolistest stereotüüpidest ja peaksid proovima uudseid ja isegi „vastukäivaid“ asju, et uurida maailma ja piire. Sootundlik pedagoogika edendab võrdsust, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused. Sellest tulenevalt suunatakse õpilasi arendama oma võimeid, sõltumata sellest, kummast soost nad on. Kindlasti pole eesmärk teha poistest tüdrukuid või vastupidi, vaid kasvatada tööturul oma andeid kõige paremini kasutavaid, töö- ja pereelu tasakaalustada oskavaid, oma laste eest võrdselt vastutavaid lapsevanemaid ning aktiivseid kodanikke.
Mida rohkem ma tegelesin selle referaadiga , seda raskem on mul formuleerida üht kindlat seisukohta laste õpetamisel. Ühelt poolt olen täiesti nõus sootundliku pedagoogikaga, et soostereotüübid on vananenud ning et lastele tuleb anda võrdsed võimalused ja lasta neil proovida erinevaid asju, näiteks poisid küpsetavad köögis ja tüdrukud teevad puutööd; samas olen ma ka sellega nõus, et poisid ja tüdrukud on niivõrd erinevad, seda alates aju ehituse, käitumise, mõtlemise ja ka füüsise poolest. Kuid siiski leian, et kui mul avaneb võimalus minna kooli kasvatajaks või õpetajaks, siis kasutaksin kindlasti sootundliku pedagoogika põhimõtteid, et näidata lastele, et nad võivad erinevate asjadega tegeleda ja piire tunnetada ning keegi ei pane neile kätt ette.
Kasutatud kirjandus

Aavik, K., Kajak , K. (2009) Lasteaed kaasaegseks: sooliselt tasakaalustatud õppe- ja kasvatustöö poole. Metoodiline juhendmaterjal alushariduse õpetajatel
http://enut.ee/lisa/metoodiline_juhendmaterjal.pdf 8. detsembril, 2010. aastal

Gurian, M., Henley, P., Trueman, T. (2001) Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents
http://books.google.ee/books?id=HZM1lZXfc8cC&printsec=frontcover&dq =(Gurian,+Henley,+Trueman,+2001).&source=bl&ots=afry4aZr3-&sig=akQ6QIQjFQfglPvFy7pmfaEl0ls&hl=et&ei=arr_TKGDOISbOveu9aUM&sa=X&oi=book_result&ct= result &resnum=1&ved=0CBQQ6AEwAA#v=onepage&q=(Gurian%2C%20Henley%2C%20Trueman%2C%202001).&f= false
8. detsembril, 2010. aastal

J. Mikk. Soorollid õppekirjanduses. Õpetajate Leht, 2. november 2001
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.11.01/aine/1.shtml 8. detsembril, 2010. aastal

Krabel, J., Cremers, M (toim.) (2008). Gender Loops: Toolbox for gender-conscious and equitable early childhood centres.
http://genderloops.eu/docs/toolbox.pdf 8. detsembril, 2010. aastal

Kuurme, Tiiu . Miks kool poistele ei meeldi? Eesti Päevaleht, 19. september 2008
http://www.epl.ee/artikkel/442130 8. detsembril, 2010. aastal

West, C., Zimmerman, D. (1987). Doing Gender. "Small insults: a study of interruptions in cross -sex conversations between unacquainted persons" In: Gender & Society
http://www.sagepub.com/upm-data/13287_Chapter_3_Web_Byte__Candace_West_and_Don_H_Zimmerman.pdf
8. detsembril, 2010. aastal