Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Personali värbamine ja valik (5)

3 KEHV
Punktid
Personali värbamine ja valik 2
MAINORI KÕRGKOOL
Juhtimise Instituut
Personalijuhtimise eriala
PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK
Ainetöö
Juhendaja : Anita Agabuš
Pärnu 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. PERSONALI VÄRBAMINE 4
1.1. Personali värbamise käik 4
1.2. Tööpakkumise koostamine 7
1.3. Värbamise allikad 8
1.3.1. Organisatsioonisisene värbamine 8
1.3.2. Organisatsiooniväline värbamine 10
3.1.3. Personali alternatiivne värbamine 11
2. PERSONALI VALIK 12
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 18

SISSEJUHATUS


Majandus areneb tsüklitena, tööturg võib muutuda mõne kuuga ja ka inimeste suhtumine muutub ajaga . Sellepärast ei olegi ühte kindlat ja püsivat reeglit tõhusa värbamise tagamiseks. Küll on aga võimalik luua eeldused selleks, et organisatsioon oleks võimeline kohanema ja igal vajalikul hetkel sobiliku värbamiselahenduse valima .
Personali värbamis- ja valikuprotsessi konseptsioon on viimastel aastakümnetel arenenud ning majanduskeskkondades muutunud läbivaks teemaks. Kuna Eestis on hetkel majandusraskuste tõttu vaba personali valik suurenenud, siis on antud uurimisteema käesoleva ainetöö raames igati aktuaalne.
Töö autori eesmärgiks on kirjeldada personali värbamist ja valikut. Töös käsitletakse põhjalikumalt erinevaid personali värbamise allikaid ja vahendeid ning personalivaliku meetodeid .
Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded:
  • kuidas toimub personali värbamine;
  • tutvuda värbamisallikatega;
  • kuidas toimub personali valik.

Ainetöö koosneb kahest peatükist: personali värbamine ja personali valik. Esimeses peatükis käsitletakse personali värbamise käiku ning värbamise allikaid. Teises peatükis kirjeldatakse personali valikut.
Kuivõrd ettevõtte personali teematika on läbi aastate, eriti viimaste kuudega järjest aktuaalsemaks muutunud, siis on erialase kirjanduse valik väga lai ja mitmekesine . Käesolevas ainetöös on aluseks võetud vaid väike osa sellest, kasutatud on nii eestikeelset kui ka võõrkeelset kirjandust. Ainetöö teoreetilistes aspektides toetutakse peamiselt järgmiste autoritele: Alas , Pedras, Liivamägi, Varts jpt.
Organisatsiooni edukus sõltub sellest, millised on tema töötajad. Kui ettevõte suudab ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, on tal lihtsam saavutada oma eesmärke.

1. PERSONALI VÄRBAMINE


Värbamine on tegevus, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on organisatsiooni eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud (Ivanchevich 1992: 25). Kaasaegsemalt on värbamist defineeritud ka järgmiselt: personali värbamine on vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamine (Gomez-Mejia, Balkin & Cardy 2004: 159).
Värbamise tulemustest sõltuvad otseselt personali valiku tulemused: kui värbamine ei ole olnud edukas, ei ole kandidaate, kelle hulgast vajalikku töötajat valida. Personali värbamine on tihedalt seotud ka teiste personalijuhtimise töövaldkondadega, eriti tulemuste hindamise, kompenseerimise, treeningu ja arendamisega. Lisa ühes on antud ülevaade kuidas värbamine mõjutab teisi personalijuhtimise valdkondi ja kuidas nad omavahel mõjutavad värbamist. (Alas 2001: 59)
Enne kui alustada värbamisprotsessi, tuleb alati üle kontrollida olukord oma osakonnas , mis on suurepärane võimalus parandada oma ettevõtte tööd. Seda võimalust võib kasutada mitmel moel. Näiteks kui ettevõttel läheb hästi ning on vaja suurendada töötajate hulka, või kui keegi on lõpuks andnud hea põhjuse tema vallandamiseks, või kui keegi on lahkunud omal vabal soovil. Mis iganes ka põhjuseks on, te võite tühimiku täita ja korrata jälle neid samu vanu vigu või õppida oma vigadest ja luua edukas meeskond (Yate 2001: 15).
  • Personali värbamise käik


    Värbamise plaanide koostamisel võetakse aluseks personali planeerimise, töö analüüsi ja töökohtade hindamise tulemused. Tavaliselt on ettevõtte personalipoliitikas fikseeritud põhimõtted, kuidas värbamistegevust korraldada. Lisa kahes on kirjeldatud personali värbamise käik. (Alas 2001: 60)
    Personali värbamise käik koosneb neljast etapist (Alas 2001: 60):
  • värbamisstrateegia väljatöötamine;
  • kandidaatide otsimine;
  • kandidaatide sõelumine;
  • kandidaatide hulga säilitamine.
    Värbamisstrateegia väljatöötamise käigus tuleb otsustada värbamisallikas ja kui palju kandidaate on tarvis. Värbamisallikateks on organisatsioonisisesed ja –välised alikad ning alternatiivid. Kandidaatide arvu määramisel kasutatakse suhtarvu, mis väljendavad suhet igasse värbamisprotsessi etappi sisenevate ja sealt järgmisse pääsevate kandidaatide arvu vahel. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3x2) inimesele ja intervjueerida 36 (6x6) inimest. (Alas 2001: 61)
    Järgnevalt tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon organisatsiooni. Ühe võimalusena alustab uus juhtivtöötaja asutuse kõige madalamast juhtimistasandist ning liigub vastavalt töö tulemustele edasi juba värbamise käigus koostatud karjääriredelit mööda. Teise võimaluse korral alustab uus juhtivtöötaja kõrgelt positsioonilt ja saab info asutuses toimuvast temast madalamal asuvatelt juhtimistasandil olijatelt. (Alas 2001: 61)
    Värbamise käigus on oluline rõhutada, et tahetakse meelitada ligi just võimekaid ja nõutava kvalifikatsiooniga kanditaate, mis peaks hõlbustama edaspidist protsessi, näiteks esmast sõelumist. Värbamise eesmärgiks on leida sobivad kandidaadid, mitte aga maksimeerida kandidaatide arvu. Piisava info andmine organisatsiooni ja pakutava töö kohta võimaldab käivitada eneseselektsiooni protsessi, millega välditakse mittesobivate ja ebapiisava kvalifikatsiooniga isikute sattumist kandidaatide hulka. (Carrell, Elbert & Hatfield 2000:154)
    Eetika headele tavadele ning kehtivale seadusandlusele üldises käitumises tuleb valiku- ja värbamisprotsessi käigus arvestada tugevalt konfidentsiaalsuse nõuete ja andmete kaitstusega. Personaliotsingu käigus puutuvad nii töökoha taotlejad kui ettevõtte esindajad kokku väga detailse informatsiooniga, mille levimine rikub usaldussuhted ning võib tekitada korvamatut kahju mõlemale osapoolele. Hea koostöö eelduseks on avatud ja turvaline suhtlemine , omavahelise konfidentsiaalse kokkuleppe sõlmimine ning kokkulepetest kinnipidamine. Vaikimisi kogutakse kandidaatide kohta vaid andmeid, mis on seadusega lubatud. Vajadusel koguda lisainformatsiooni küsitakse kandidaadilt nõusolekut. Konkursi käigus kogutud informatsiooni kolmandatele osapooltele ilma eelneva kokkuleppeta ei jagata. (Pedras, Liivamägi & Varts 2007: 88)
    Üksvärav (2004: 137) leiab personali leidmise lahenduseks olevat mehitamise – tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine keskendub ettevõtte inimkapitalile ning selle eesmärk on tagada organisatsioonis võimekad ja oskuslikud inimesed nii, et oleks tagatud nii personali kui ka organisatsiooni edukas tegevus pikemas perspektiivis. Samuti peaks mehitamise otsused tagama, et võetaks tööle ning säilitataks õige isikkoosseis.
    Värbamisprotsessi ülesehitus ning värbamiseelarve sõltuvad tugevalt kasutada olevatest ressurssidest ja värbamisvajadusest, mistõttu optimaalne viis tuleb leida lähtuvalt organisatsiooni prioriteetidest ning oma professionaalsuse arendamisest. Eduka värbamisprotsessi võtmeteguriteks on (Pedras etc 2007: 94-95):
    • Vakantse ametikoha täitmise analüüs ja õiged valikukriteeriumid:
      • töö kirjeldus: millist ametikohta milliste eesmärkide ja ootustega täidetakse;
      • kandidaadi kirjeldus: nõudmised teadmistele , oskustele, hoiakutele, käitumisele ja isiksusele tulemuste saavutamiseks, töö edukaks täitmiseks;
      • atraktiivse pakkumise koostamine, mis meelitab ettevõttesse kandideerima.
    • Värbamise ja valikuprotsessi planeerimine :
      • piisav aeg ja rahaline kulu värbamiseks;
      • õige allikas/ otsingukanal ja värbamismeetod sihtgrupini jõudmiseks;
      • valmisolek põhjalikuks valiku- ja hindamiseprotsessiks;
      • valmisolek töötaja sisseelamisperioodiks.
    • Värbamiskvaliteet ehk hindamise professionaalsus:
      • kommunikatsioonioskus, efektiivsed hindamismeetodid ;
      • teadmised ja oskused hindamiste korraldamisel ja tulemuste analüüsimisel;
      • tehniline tugi värbamisinfo andmehalduses ja –analüüsis;
      • tagasiside värbamisele ning pidev protsessi ja professionaalsuse arendus.

  • Tööpakkumise koostamine


    Tööpakkumiskuulutusele kehtivad samad nõudmised, mis iga teise reklaami puhul: see peab olema täpselt sihtgrupile suunatud, haarama kohe tähelepanu ning eristuma teistest samalaadsetest ( Vahur 2007: 41).
    Suures plaanis võib töötajad jagada kaheks: ühed otsivad töökohalt mõttekust ja sisu, teised aga vahetavad oma aega raha vastu. Üldine reegel on selline: mida põhjalikumat haridust töö nõuab seda olulisem on töö sisu ja väheneb rahapakkumise mõju. (Vahur 2007: 41)
    Lihttööliste värbamiskuulutuses ei ole vaja pikalt kirjeldada eneseteostusest ja loetleda töö sisu. Pigem pakkuda väga praktilist infot: palk, tööaeg, töökoht, tööandja poolt pakutav transport tööle jne. Tööpakkumiskuulutust võib jagada igas kanalis: internet , ajalehed jne. Kandideerimine peab olema väga lihtne. Kõige parem on kohaletulek kindlasse kohta kandidaadi poolt vabalt valitud kellaajal , kindlasti peaks olema ka telefoninumber lisainformatsiooni küsimiseks. Selle grupi puhul on oluline ka kohene reageerimine kandideerimisavaldusele: nädala pärast võib see inimene juba mujal hõivatud olla. (Vahur 2007: 42)
    Töötajad, kes ei hinda tööl käimist rahasse vaid pigem eneseteostusse neile on mõeldud tööpakkumised mis sisaldavad vajalikku harmooniat: sõnum, kanal ja pakkumise vorm peavad vastama sihtgrupi ootustele. Määravaks saab töö sisu ja väärtust lisava rolli esitlus. Töö sisu ja ettevõtte missiooni kirjelduse kaudu loob potentsiaalne kanditaat endale kujutluse oma isiklikust järgmisest arenguetapist. See annab talle põhjuse tööpakkumiskuulutuse avaldanud ettevõtte ja töökoha kohta lisainformatsiooni hankida ja on võimalus, et ta ka sellele tööpakkumiskuulutusele vastab. (Vahur 2007: 43)
    Teine võimalus on mõtteotsijate puhul rõhuda meeskonnale: kes on need inimesed, kelle keskel see töö toimub, ja kuidas koostöö nende inimestega võiks edasist arengut stimuleerida. Tööpakkumises peaks olema selgelt välja toodud töö sotsiaalne iseloom ehk siis professionaalsete arenguvõimaluste kõrval ka emotsionaalsed väärtused ja grupikuuluvus. (Vahur 2007: 41)
    Nii tööpakkumise sõnumi kui selle avalikustamise kanali valikutes on edukamad need, kes lähenevad küsimustele loovalt ning on mõelnud oma sihtgrupi vajaduste ja harjumuste peale (Pedras etc 2007: 98).
  • Värbamise allikad


    Kavandades värbamist, peab ettevõtte juhtkond otsustama, milliseid allikaid kasutada ja kui palju võib kulutada (Alas 2001: 62). Sõltuvalt ettevõtte strateegiast, ametikohtade spetsiifikast ja värbamispoliitikast otsitakse sobivaid kandidaate tööjõuturult organisatsiooni seest ja/või väljast (Pedras etc 2007: 104).
    Värbamisprotsessis kasutatakse organisatsioonisiseseid- ja väliseid allikaid ja vahendeid ning värbamise alternatiive sh. ületunnitööd, allhankeid ja töötajate rentimist.
  • Organisatsioonisisene värbamine


    Üheks võimaluseks leida vabale ametikohale sobilikke inimesi on organisatsioonisisene värbamine ehk personalivajaduse rahuldamine oma asutuse inimeste ümberpaigutamise ja nende kompetentsi tõstmise kaudu (Pedras etc 2007: 104).
    Organisatsioonisisese värbamise võimalused on järgmised (Alas 2001: 63):

    Edutamine on töötaja viimine kõrgemale ametikohale, millega kaasnevad ka suuremad kohustused ja võimalused ning parem töötasu. Üleviimine tähendab tavaliselt organisatsioonisisest liikumist, kus töötaja viiakse üle ühelt ametikohalt teisele. Üleviimisega ei kaasne tavaliselt mingeid erilisi muudatusi töötaja vastutuses, õigustes ja palgas. Rotatsioon on ajutine lahendus. Rotatsiooni käigus viiakse inimene ühelt ametikohalt teisele, sarnaselt üleviimisega, kuid rotatsiooni kasutatakse enamasti juhtide treenimiseks. Samas on ka tavatöötajaid hakatud üha rohkem rotatsioonile saatma , et nad saaksid samuti vabal ametikohal (töötaja sellel ametikohal võib olla puhkusel) uusi kogemusi ja teadmisi. Töötajate tagasikutsumist esineb suhteliselt harva ning selle käigus kutsutakse tööle näiteks penisonile läinud töötaja. Tavaliselt kasutatakse seda allikat ajutise lahendusena. (Alas 2001: 63-64)
    Organisatsioonisisene värbamisprotsess nõuab vähem rahalisi kulutusi, kuna pole vaja tegeleda töökuulutuse avaldamisega ajalehes , CV-Keskuses või mujal ning palgatud inimene on juba vajaminevate oskuste ja teadmistega, mis tähendab, et koolituskulud on minimaalsed või olematud. Üldjuhul, kui on otsustatud värvata organisatsiooni seest, teavitatakse vabast ametikohast suusõnaliselt või intranetis. Organisatsioonisisene värbamine võtab ka vähem aega, kuna ettevõte teab juba seal töötavate inimeste võimeid ja omadusi ning on võimalik, et vaba ametikohta pakutakse juba kindlale inimesele. ( Tamberg 2000: 33-34)
    Organisatsioonisisese värbamise eelisteks on (Pedras etc 2007: 105):
    • kuigi uus töö ei pruugi olla sarnane inimese senise tööga, tunneb oma töötaja selle allüksuse tööd paremini kui väljaspool tulevad inimesed;
    • töötajad tunnevad ennast turvaliselt, kauaaegsed ja kogenud töötajad jäävad ettevõttesse;
    • töötajate motiveeritus tõuseb ning neil on võimalus leida endale ettevõttesiseselt uusi väljakutseid; värbamise ja koolituskulud on väiksemad;
    • ettevõttesisene värbamine tagab juhtimise järjepidevuse.

    Organisatsioonisisese värbamise puudusteks on (Pedras etc 2007: 105):
    • motivatsiooni langus töötajate hulgas, kes on vabale ametikohale kandideerinud ja ei osutu valituks. Lahenduseks on tagasiside andmise valituks mitte osutunud kanditaatidele ning nende julgustamine;
    • kui vaba ametikoht täidetakse ettevõte oma töötajaga, siis tekib vaba ametikoht teises osakonnas ning värbamisprotsessiga tuleb jätkata;
    • segavaks võivad osutuda sisemised intriigid ja hõõrumised. Isiklikud suhted võivad hakata valikuid mõjutama;
    • suletud ring oskusteabe, ideede ja kogemuste vahetamisele ametikohtade sees.

    Organisatsioonisisese värbamise paremaks planeerimiseks, selgitatakse süstemaatiliselt töötajate oskused ja teadmised, karjäärisoovid ning arenguplaanid. Nende võimaluste ja soovidekaudu on võimalik personalitöötajatel ja juhtidel teha personaalseid pakkumisi vabadele ametikohtadele tööle asumiseks või neile kandideerimiseks. (Pedras etc 2007: 107)
    Töö autori arvates organisatsioonisisene värbamine tekitab inimestele kindlustunde, kuna neid vajatakse ja nad saavad antud asutuses edasi töötada.
  • Organisatsiooniväline värbamine


    Kiiresti arenevad ja laienevad ettevõtted vajavad professionaalsete oskustega töötajaid ja juhte. Sel juhul on otstarbekas kasutada väliseid värbamisallikaid, nende suurimaks eeliseks on saada töötajaid, kes toovad ettevõttesse uusi ideid. Välised allikad on ka sobivad ajutise tööjõu palkamiseks. (Alas 2001: 65)
    Enimlevinud organisatsioonivälise värbamise vahendid on (Alas 2001: 65–66):
    • reklaam ajalehtedes ja ajakirjades;
    • reklaam raadios ja televisioonis;
    • personaliotsingu firmad;
    • elektrooniline ehk interneti vahendusel värbamine;
    • messid;
    • tööturuamet;
    • töötajate liidud ja ühendused;
    • töötajate soovitused.

    Organisatsioonivälise värbamise tugevuseks on (Pedras etc 2007: 109):
    • värsked ideed, uus energia ja alternatiivsed lahendused olemasolevatele probleemidele ja küsimustele;
    • rutiinist ja mugavustsoonist välja tulek, uus töötaja muudab väljakujunenud harjumusi;
    • valdkonna või erialase oskusteabe, professionaalsuse lisandumine ettevõttesse;
    • järelkasv erinevatele spetsialistidele noorte värbamise kaudu.

    Organisatsioonivälise värbamise puudusteks on (Pedras etc 2007: 109):
    • pikk õppimise ja sisseelamise periood;
    • vaba ametikoha täitmine võtab rohkem aega ning on kulukam kui sisemise konkursi puhul;
    • uus töötaja ei pruugi sobida ettevõtte kultuuriga , uue ametikohaga või sulanduda meeskonda.

    Värbamisstrateegiat valides tuleb lähtuda ametikohale ja kanditaatidele esitatavate ootuste eripärast, vajalikule sihtgrupile olulistest motivatsiooniteguritest ning sellest lähtuvalt üles ehitada oma värbamissõnumid, mida avalikustada õigetes kanalites õigete värbamismeetodite abil. (Pedras etc 2007: 110)
  • Personali alternatiivne värbamine


    Personali värbamise alternatiividena kasutatakse ületunnitööd, ajutisi töötajaid, allhanget ja töötajate rentimist. Nimetatud meetodid võimaldavad tööjõu nõudmist ja pakkumist paindlikumalt ühildada.
    Ületunnitöö rakendamisel suurendatakse töötajate normtundide arvu. See sobib tööjõuvajaduse lühiajalise suurendamise korral, võimaldades vältida kulutusi tööjõu värbamisele, valikule ja koolitusele. Eesti seadused piiravad ületunnitöö tegemist ning näevad ette selle eest ka pooleteise kordset tasu, mis vähendab tööandjate huvi ületundide rakendamise vastu. (Kihuoja 2007: 22)
    Ajutised töötajad on töötajad, kellele tasustatakse tehtud töötundide, tükitöö või konkreetse tööülesannete täitmise eest. Ajutise töötaja palkamine on lihtne ning nende värbamise ja valiku kulud madalad. (Kihuoja 2007: 22)
    Allhange on vahend, mille rakendamisel antakse teatud tööde tegemine lepingulisel alusel teistele organisatsioonidele. Organisatsioon ei palka töömahu suurenedes uusi töötajaid vaid sõlmib lepingu uue ettevõttega. Allhanke kasutamine on otstarbekas juhtudel, mil nõudlus mingi kauba või teenuse järele suureneb. (Kihuoja 2007: 22)
    Töötajate rentimine on kahe organisatsiooni vaheline töötajate kasutamise lepinguline vorm, mille käigus üks organisatsioon rendib teiselt organisatsioonilt töötajaid, nendega ise sealjuures otsestesse suhetesse astumata. Töötajate rentimine võimaldab vältida personali värbamise ja valiku ning töötajate koondamisega kaasnevaid probleeme ja kulutusi ning on sobilik ootamatuste, eelkõige tööjõuvajaduse suurenemise korral. Töötajate rentimine võimaldab saada kvalifitseeritud personali, sidudes teda samal ajal töövõtjaga minimaalselt. (Kihuoja 2007: 22)

    2. PERSONALI VALIK


    Personali valik on tööandja ja töövõtjate vaheline sihikindel protsess, mille käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast sobivaim . Personali valiku käigus määratakse kindlaks töökohale kandideerija tööalane sobivus . (Alas 2001: 68)
    Carrell`i ja tema kaasautorite (2000: 185) arvates on personali valik protsess, mille käigus kogutakse kohataotlejate kohta informatsiooni, mille põhjal omakorda selekteeritakse välja kvalifitseeritud kandidaatide seast parim ja sobivaim pakutavale ametikohale.
    Personali valiku eesmärgiks on selgitada pakutavale töökohale sobivaim töötaja. Lõpliku valiku tegemise eel tuleb prognoosida otsuse õigsust ja töölevõetava isiku töösobivust. Personali valik peab olema valiidne, see tähendab valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ja võimaldama kindlaks määrata kandidaadi sobivust. (Mondy, Noe 1990: 228)
    Täieliku valikuprotseduur sisaldab esimest valikut ankeetide või CV-d põhjal, esialgset intervjuud, referentside küsimist, põhjalikku intervjuud, põhjalikumate hindamismeetodite kasutamist. Tegelikkuses läbitakse etappe valikuliselt, sõltuvalt antud ametikohale esitatavatest nõuetest. Mida suuremad on nõudmised, seda rohkem etappe läbitakse. Enamikel juhtudel läbitakse vaid kaks etappi ning valik tehakse ankeedi ja esialgse intervjuu põhjal. (Alas 2001: 68)
    Kandidaatide valiku protsess algab sageli hetkest, mil tööle kandideerija kontakteerub esimest korda organisatsiooniga ning teatab oma soovist asuda pakutavale töökohale. Esimesel kohtumisel selekteeritakse täiesti sobimatud kandidaadid välja ja jäetakse kõrvale. Eelintervjuu jaoks töötatakse välja minimaalsed normid kandidaatidele esitatavate olulisemate omaduste kohta ( haridus , keeleoskus jt.). Eelintervjuu läbimine on edasiste põhjalikumate valikuvõtete kasutamise ja valikuprotsessi käivitamise eelduseks. (Toomenurm 1999: 32)
    Valiku käigus sõelale jäänud kandidaadid kohtuvada finaalis töölevõtmise küsimuses otsustamisõigsust omavate isikutega. Lõpliku valiku tegemise eel tuleb prognoosida otsuse õigsust ja töölevõetava isiku tööedukust. (Toomenurm 1999: 32)
    Sellele järgneb valiku langetamine, väljavalitud kandidaadile pakkumise tegemine ning töölepingu tingimuste läbirääkimine. Valikuprotsess lõpeb töölepingu sõlmimisega. (Toomenurm 1999: 32)
    Personalivaliku meetodid: ankeet ja CV ( curriculum vitae); taustauuring ja soovitused; test ja käitumisülesanne ning intervjuu. Olenevalt töökohast, tööaja valiku spetsiifikast ja organisatsiooni võimalustest võidakse kasutada vaid mõnda või kõiki loetletud personali valiku meetodeid. (Kihuoja 2007: 24)
    Sooviavaldused töökoha taotlemiseks, mille hulgast valitakse välja kõige sobivamad võivad jõuda ettevõttesse järgmistel viisidel (Toomenurm 1999: 33):

    Tavaliselt liigitatakse sooviavaldused kolme gruppi: sobilikud, võimalikud, sobimatud. Sobilike kandidaatidega tegeletakse edasi ja võimalikud kandidaadid hoitakse reservis ning sobimatutele kandidaatidele öeldakse ära. Juhul kui osa kandidaatidest, keda kutsutakse intervjuule loobuvad, siis kutsutakse mõned võimalikud kandidaadid reservist . (Toomenurm 1999: 33).
    Klassikaline jaotus sobiva kandidaadi väljavalimiseks (Pedras 2007: 101):

    Ankeet on dokument, kus on küsimused eelkõige kandidaatide eluloo kohta. Kandidaadi elulugu ja ametialane karjäär võimaldavad saada väga väärtuslikku infot ja prognoosida selle alusel tööedukust täidetaval ametikohal (Toomenurm 1999: 33).
    Ankeet võimaldab saada personalitöötajal esialgset infot ka kandidaadi täpsuse, korrektsuse ja info süstematiseerimise võime kohta. Täidetud ankeet on hädavajalikuks abimaterjaliks järgneva intervjuu ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ankeedi koostamisel tuleks suurt rõhku panna eelkõige niisugustele küsimustele, mis võimaldavad prognoosida kandidaadi tööedukust tulevikus (Toomenurm 1999: 33).
    CV on kandidaadi kirjeldus oma isiklikust minevikust, mida kandidaat peab oluliseks rõhutada antud ametikohale kandideerimisel. CV koosneb järgmistest osadest (Toomenurm 1999: 34):
    • isikuandmed;
    • teenistuskäik;
    • hariduskäik;
    • võõrkeele oskus;
    • arvuti kasutamine;
    • huvialad
    • soovitajad

    Tihti on CV-le lisatud ka motivatsiooni- ja/või kaaskiri. Kaaskirja eesmärgiks on tutvustada kandidaadi CVd, ankeeti ja juhtida tähelepanu professionaalse tegevuse olulisematele aspektidele. Kaaskiri võimaldab kandidaatidel end piisavalt avada. Motivatsioonikiri on põhjalikum ning võimaldab kandidaadil oma sobivust pakutavale ametikohale paremini põhjendada. (Kihuoja 2007: 25)
    CV-de analüüsimisel tekkivate küsimuste puhul tasub neid pigem täpsustada kui CV-d kergekäeliselt kõrvale jätta. Kõikide potentsiaalsete sobivate kandidaatidega liigutakse edasi valikuprotsessi etappi ning mittevalituks osutunutele edastatakse konkurssi vastused. (Pedras etc 2007: 125)
    Personali valikut võidakse alustada ka eelintervjuuga. Eelintervjuu on personali valiku meetod, mille käigus tutvutakse töötajaga põgusalt ning elimineeritakse edasisest valikust täiesti sobimatud isikud. Eelintervjuu jaoks töötatakse välja minimaalsed normid kandidaatidele esitatavate olulisemate omaduste ja oskuste kohta, näiteks haritustase, litsentside ja lubade olemasolu, keeleoskuse jt. Eelintervjuud viivad läbi juhid või personalitöötajad. (Kihuoja 2007: 25)
    Testide valikul on üks ja peamine valikukriteerium: kas test annab vastuse küsimustele, mida tööandjat huvitab . Kui testi tulemused avaldavad töövõtja valikule ebasoodsat mõju, peab tööandja suutma tõestada testi seotust tulevase tööga. Enamlevinud meetod on kasutada vaimse võimekuse ja isiksusteste samaaegselt. Erinevate testide kasutamine annab infot ühe ja sama asja kohta, seega on võimalik vältida olukorda, et kanditaat valetab. Testi puuduseks on tehnilisus ning võimalus eelnevalt treenida. (Toomenurm 1999: 40)
    Autori leidis ainetööd koostades ja materjale töödeldes, et organisatsioonid kasutavad personali värbamisel erinvevaid teste ja küsimustikke. Sageli tehakse nende põhjal lõplik otsus kandidaadi kohta. Otsus võib olla ebaõiglane, sest ainult testi tulemuse põhjal ei saa kandidaadi üle otsustada.
    Töölevõtuintervjuu on personali valiku kõige sagedamini kasutatav meetod, mille käigus organisatsiooni juhid koos teiste valikusse kaasatud inimestega selgitavad vestluse teel välja kandidaadid lõpliku sobivuse pakutavale ametikohale (Kihuoja 2007: 27).
    Stressiintervjuu käigus viiakse kandidaat stressi, mis on vajalike, et kindlaks määrata tema sobivus töötamiseks keerulistes ja stressirohketes töösituatsioonides (Kihuoja 2007: 27). Töö autori arvates võiksid stressiintervjuusid teha oma ala professionaalid, kes suudaksid vältida kandidaadi ärritumist.
    Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. Kasutatakse ainult nende kandidaatide puhul, kellel on selle töö kogemus. Intervjuu küsimused põhinevad töö analüüsi tulemusel ja intervjuud viivad läbi konkreetse töö eksperdid . (Toomenurm 2007: 41)
    Käitumist kirjeldava intervjuu puhul palutakse kandidaatidel kirjeldada, kuidas nad on mõnda probleemi minevikus lahendanud (Toomenurm 2007: 41).
    Juhiseta intervjuu puhul kasutatakse üldisi avatud küsimusi. Iga järgmine küsimus sõltub kandidaadi eelnevatest vastustest. Igale kandidaadile esitatakse erinevaid küsimusi. (Toomenurm 2007: 41)
    Intervjuu lõpus tuleks anda võimalus kandidaadil esitada küsimusi ning vastata neile ja informeerida kandidaadi valikuprotsessi järgmistest osadest. Enne lahkuminekut on oluline tänada kanditaati tema huvi ja küsimustele vastamise eest. (Toomenurm 2007: 41)
    Töö autor järeldab eelnevast , et ühtegi personalivaliku meetodid üksinda ei tohi pidada ainuõigeks ja teistest oluliselt paremaks. Parima tulemuse annab erinevate meetodite komplektne kasutamine. Vigade vältimiseks tuleb meetodeid, sh teste eelnevalt kontrollida ning määrata nende usaldusväärsus

    KOKKUVÕTE


    Iga ettevõte vajab töötajaid, kes vastavad antud organisatsiooni väärtustele, on pühendunud ja kompetentsed. Töö autor hindas ja hindab ka edaspidi ettevõtte eesmärkide saavutamisel inimressursi tähtsust väga kõrgelt, kuna sellest sõltub ettevõtte edukus.
    Antud ainetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas toimub personali värbamise käik, kirjeldada erinevaid värbamisallikaid ning personali valikut.
    Töö autor järeldas, et värbamisprotsessis on oluline lähtuda ametikohale ja kandidaatidele esitatavate ootuste eripärast, vajalikule sihtgrupi motivatsiooniteguritest ning sellest tulenevalt üles ehitada oma värbamissõnumid, mida avalikustatakse võimalustele vastavates kanalites oluliste värbamismeetodite abil.
    Autor eelistab organisatsioonisisest värbamist organisatsiooni välisele ning alternatiividele, kuna see tekitab inimestele kindlustunde, et neid vajatakse ja nad saavad antud asutuses edasi töötada. Kuid iga vakantse töökoha täitmisel tuleb lähtuda siiski töö iseloomust, kuika ettevõtte sisekliimast.
    Töö autor järeldas, et ühtegi personalivaliku meetodid ei tohi pidada ainuõigeks ja teistest oluliselt paremaks. Parima tulemuse annab erinevate meetodite komplektne kasutamine. Vigade vältimiseks tuleb meetodeid, sh teste eelnevalt kontrollida ning määrata nende usaldusväärsus.
    Ettevõtted valivad sageli kombineeritud meetodit, kus vabanenud või uuele ametikohale kandideerivad koos nii oma töötajad kui ka väljastpoolt kandidaadid, et tagada kõikidele töötajatele võrdsed kandideerimisvõimalused.

    KASUTATUD ALLIKMATERJALID


  • Alas, R. (2001). Personalijuhtimine. Tallinn: Külim.
  • Carrell, M. R., Elbert, N. F. & Hatfield, R. D. (2000). Human Resource Management . Strategies for Managing a Diverse and Global Workforce (6th ed.). Fort Worth: Dryden Press.
  • Gomez-Mejia, L. R, Balkin, D. B. & Cardy, R. L. (2004). Managing Human Resources (4th ed.). Upper Saddle River , New Jersey : Pearson/Prentice Hall.
  • Ivancevich, J. M. & Matteson, M. T. (1990). Organizational Behavior and Managment (2-th ed.). Boston: BPI Irwin INC.
  • Kihuoja, M. (2007). Personali värbamine ja valik AS-is Vestman Grupp. TÜ Pärnu Kolledz . Bakalaurusetöö.
  • Mondy, R. & Noe, R. (1990). Human Resource Management (4th ed.). London: Allyn and Bacon .
  • Pedras, J., Liivamägi, A. & Varts, R. (2007). Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: PARE ja Kirjastus Pegasus .
  • Tamberg, J. Inimressursside juhtimine. (2000). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
  • Toomenurm, E. (1999). Personali värbamine ja valik Eesti Ühispanga näitel. Pärnu Kolledz. Diplomitöö.
  • Vahur, A. (2007). Tõhus värbamine. Kuidas leida häid töötajaid. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
  • Üksvärav, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnika-ülikooli Kirjastus.
  • Yate, M. (2001). Palgake parimaid. Tallinn: Elmatar.
    Lisa 1. Personali värbamise seosed personalijuhtimise valdkondadega
    Personali värbamine
     
    Suur kanditaatide hulk lubab olla valivam

    Valik
     
     
     
     

    Sobivaks tunnistatud kanditaatide protsent mõjutab seda, kui palju neid veel vajatakse
     
     
     
     
     
     
     
    Kõrgema kvalifikatsiooniga kandidaadid saavutavad tavaliselt paremaid tulemusi

    Tulemuste hindamine
     
     
     
     

    Rahulolematus olemasolevate tulemustega viitab vajadusele värvata paremaid töötajaid
     
     
     
     
     
     
     
    Kanditaatide hulk võib mõjutada palgaskaalat ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajad võivad oodata suurema hüvitust

    Hüvitamine
     
     
     
     

    Kõrged palgad lihtsustava suure hulga kvalifitseeritud kanditaatide värbamist
     
     
     
     
     
     
     
    Kõrge kvalifikatsiooniga värvatud töötajad vajavad vähem treeningut

    Treening ja arendamine
     
     
     
     

    Värbamine on lihtsam, kui uusi töötajaid on võimalik kohapeal väikeste kulutustega välja õpetada
     
     
     
     
     
     
     
    Sobivatele kohtadele paigutatud töötajad vahetavad harvem töökohti ja on rahul

    Töösuhted
     
     

    Organisatsiooni maine mõjutab kanditaatide hulka
    Lisa 2. Personali värbamise käik
    Värbamisstrateegia väljatöötamine
      • Kas kasutada organisatsioonisiseseid või –väliseid allikaid;
      • Värbamise planeerimine: suhtarvud ;
      • Aja ja koha määramine;
      • Sisenemispositsiooni määramine.

    Kandidaatide otsimine
      • Meelitada kandidaate ligi;
      • Teha seda efektiivselt.

    Kandidaatide sõelumine
      • Ilmselt ebasobivate kandidaatide väljajätmine

    Kandidaatide hulga säilitamine
      • Informatsiooni töötlemine;
      • Kontakti hoidmine kandidaatidega.

    Kandidaatide sõelumine
    Ilmselt ebasobivate kandidaatide väljajätmine
  • Vasakule Paremale
    Personali värbamine ja valik #1 Personali värbamine ja valik #2 Personali värbamine ja valik #3 Personali värbamine ja valik #4 Personali värbamine ja valik #5 Personali värbamine ja valik #6 Personali värbamine ja valik #7 Personali värbamine ja valik #8 Personali värbamine ja valik #9 Personali värbamine ja valik #10 Personali värbamine ja valik #11 Personali värbamine ja valik #12 Personali värbamine ja valik #13 Personali värbamine ja valik #14 Personali värbamine ja valik #15 Personali värbamine ja valik #16 Personali värbamine ja valik #17 Personali värbamine ja valik #18 Personali värbamine ja valik #19 Personali värbamine ja valik #20 Personali värbamine ja valik #21 Personali värbamine ja valik #22 Personali värbamine ja valik #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 427 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristine Hansalu Õppematerjali autor
    Personali värbamise käik, töökuulutuse koostamine, värbamise allikad, personali valik

    Sarnased õppematerjalid

    Personali värbamine ja valik
    18
    docx

    Personali värbamine ja valik

    MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk PS-2-E-P-tal PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Tallinn 2010 Personali värbamine ja valik SISSEJUHATUS Kõik puutuvad erinevate organisatsioonidega oma igapäeva elus kokku. Organisatsioon omakorda sõltub seal töötavatest inimestest, kuna personal tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Töötajad on need, kes moodustavad mingi organisatsiooni ehk ettevõtte, sellepärast ongi inimeste palkamine teatud asutusse väga oluline protsess. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud organisatsiooni töötajate otsimisele. Kuna õige

    Ainetöö
    Kordamiskusimuste-vastused-personalijuhtimine docx
    10
    pdf

    Kordamiskusimuste-vastuse d-personalijuhtimine docx

    edutada ● On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6) Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija 7) Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist 8) Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte 9) Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust 3. Personali poliitika ja strateegia Strateegia: Personalistrateegia on ettevõtte strateegia üks osa, mille eesmärgiks on inimressursi kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt, et ta maksimaalselt toetaks ärikontseptsiooni realiseerimist Personalijuhtimise strateegiline eesmärk on kirjeldus sellest, missugune peab olema ettevõtte personal teatud ajahetkeks. Strateegilistes eesmärkides peab fikseerima: ● Personali hulga ● Kvalifikatsiooni ● Vajalikud oskused

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Personalijuhtimise kordamisküsimused
    5
    pdf

    Personalijuhtimise kordamisküsimused

    edutada On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6. Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust 3. Personali poliitika ja strateegia Personalipoliitika on põhimõtete ja protseduuride kogum, mis peavad tagama personali juhtimise ühtsetel alustel kogu organisatsioonis Personalipoliitika toimimise eeldused: Esitatud kirjalikul kujul Avalikustatud kogu organisatsioonis Põhjalik ja kooskõlas üldise poliitikaga Kooskõlas organisitsiooni strateegia ja eesmärkidega Üksikud poliitika osad omavahel kooskõlas

    Personali juhtimine ja arendamine
    Personalijuhtimine kordamine
    9
    doc

    Personalijuhtimine kordamine

    · Ühiskonna teenindamine · Sotsiaalne vastutus · Tugev organisatsiooni kultuur 7. Personalijuhi rollid Personalijuht peab olema: 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele 4. Firma strateegia ja äri planeerija: 5. Talentide leidja ja juhtija: 6. Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija 8. Personali poliitika ja strateegia Personalipoliitika on põhimõtete ja protseduuride kogum, mis peavad tagama personali juhtimise ühtsetel alustel kogu organisatsioonis Personalipoliitika toimimise eeldused: · Esitatud kirjalikul kujul · Avalikustatud kogu organisatsioonis · Põhjalik ja kooskõlas üldise poliitikaga · Kooskõlas organisitsiooni strateegia ja eesmärkidega · Üksikud poliitika osad omavahel kooskõlas

    Ametijuhend
    Personalijuhtimine-Alas-R
    19
    docx

    "Personalijuhtimine& quot; Alas, R.

    Suhteliselt suur staap abistab professionaale eelkõige tehniliste tööde tegemisel. Sobib komplekssesse keskkonda. Divisjoniline organisatsioon ­ segu kahest eelnevast. Peakorterti staap moodustab katusorganisatsiooni suhteliselt iseseisvatele divisjonidele, kellel on olemas ka oma staabikoosseis. 5. Personalijuhtimise areng Algab 1930. aastatest. Tähtsus tõusis 1950. ja 60. aastatel tänu majanduse elavnemisele. Personalijuhtimisel muutus oluliseks töötajate värbamine ja inimressursside planeerimine. Tuli arvestada makromajanduslike aspektidega. Varasemad ülesanded personalijuhil ­ töötajate valik, treening, arvestuse pidamine ja kollektiivvaidluste lahendamine. Lisandus organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll. Rahvusvaheline strateegoöome personalijuhtimise uuring ­ Cranet. II osa ­ Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad Personalijuhtimine peab kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele: firma kasum,

    Personali juhtimine ja arendamine
    Personalijuhtimise arvestus
    5
    pdf

    Personalijuhtimise arvestus

    o Talentide leidja ja juhtija: Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad, keda on võimalik tulevikus edutada o On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima o Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija o Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte o Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust o Personali poliitika ja strateegia 3. Personalitöö valdkonnad o Personali planeerimine o Töö analüüs o Töökohtade hindamine o Personali värbamine o Personali valik o Personali hindamine o Personali koolitus ja arendamine o Karjääri planeerimine o Töötasu ja palgapoliitika 4. Personali planeerimise olemus ja eesmärk Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Spordiorganisatsiooni personalijuhtimine
    13
    odt

    Spordiorganisatsiooni personalijuhtimine

    Tartu 2010 Sisukord 1. Spordiorganisatsiooni põhistruktuur ja juhtimine........................................................................3 2. Sissejuhatus personalijuhtimisse..................................................................................................5 3. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad...................................................................6 4. Effektiivselt töötava personali leidmine......................................................................................7 5. Töö analüüs..................................................................................................................................8 6. Personali värbamine.....................................................................................................................9 8. Personali hindamine ja arendamine...........................................................................

    Kehaline kasvatus ja sport
    4-loeng-Personalijuhtimine
    20
    pdf

    4. loeng. Personalijuhtimine

    Mare Kurvits Personalijuhtimine ÕPPE-EESMÄRGID: defineerida mida tuleb mõista personalijuhtimise all määratleda personalitöö eesmärgid kirjeldada personalitöö erinevaid valdkondi arutleda kes on professionaalne personalijuht tänapäeval miks vaatamata erinevate valikumeetodite kasutamisele valitakse töökohale vale inimene Personalijuhtimine kui juhtimisfunktsioon Personalijuhtimise funktsioonid: -töötajate valik -töötajate treenimine -personali arvestuse pidamine -kollektiivvaidluste lahendamine Lisandunud: -organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll Personalitöö eesmärgid 1. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine 2. Personali efektiivsuse suurendamine 3. Efektiivse tööjõu säilitamine Personalijuhi võtmerollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele. 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner

    Juhtimise alused




    Kommentaarid (5)

    teele40 profiilipilt
    teele40: Sain sellest materjalist väga palju abi oma töö kirjutamisel. Eelkõige uurisin kasutatud kirjanuse poolt. Suured tänud!
    14:10 25-09-2010
    katlyyna profiilipilt
    katlyyna: Sain ikka natuke abi. Vähemalt sain infot kust otsida edasi ...
    20:48 18-11-2010
    esiraa profiilipilt
    esiraa: asjalik materjal...
    09:32 13-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun