Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kaasaegsedjuhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

MAINORI KÕRGKOOL
Ettevõtluse Instituut

Birgit Majas
EV-1-P-E-Tar
KAASAEGSED JUHTIMISTEOORIAD : JUHTIMINE JAAPANI MOODI, Z TEOORIA
Referaat


Tartu 2009
SISUKORD
1.Juhtimisteooriad ja nende süstematiseerimine 4
1.1. Süstematiseerimine 4
1.2. Teooria ei vasta tegelikkusele 5
2.kAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 7
2.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad 7
2.1.1. Süsteemiteooria 7
2.1.1.1. Terviklik kvaliteedijuhtimine 8
2.1.1.2. Eesmärgiline juhtimine 9
2.1.1.3. Tasakaalustatud mõõtmismudel 10
2.1.2. Olukorrateooria 11
3.juHTIMINE JAAPANI MOODI 13
3.1. William Ouchi Z teooriast 13
3.2. Z teooria 15
Kokkuvõte 17
Kasutatud allikmaterjalid 18
Sissejuhatus
Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Vaatamata ühiskonna üldisele erudeeritusele ning rohkete ajalooliste kogemuste põhjal omandavate faktide võimalikkusele, on tänaseni äärmiselt raske teha kindlaks isegi fakti, kas on olemas üks üldine juhtimisteadus , mille hulka kuuluvad mitmesugused teooriad või palju erinevaid juhtimisteooriaid, mis ongi teaduseks ning mille alla kuuluvad erisugused koolkonnad ja kontseptsioonid . Samuti, osaliselt süstematiseerimise raskustest tulenevalt, on küsitletav ka teooriate vastavus tegelikkusele, pidades siinkohal silmas praegusel ajal tudengitele õpetatavaid arusaamasid, mis on üldjuhul tsentreeritud industriaalühiskonna ettevõtlusele. Tänapäeval on käsitlusel palju erinevaid kaasaegseid juhtimisteooriaid, mis kõik keskenduvad mingile kindlale eesmärgile ja orienteeritusele. Erinevates kultuurilistes keskkondades on hinnangud teooriate sobilikkuse kohta kohati üsnagi erinevad. Vaatamata sellele on üldise globaliseerumise, rahvuste segunemise tulemusena vaated teataval määral üle maailma ühtsustunud. Kindlate ideede ja vaadetega ettevõtjad rajavad uusi või laiendavad juba olemasolevaid ettevõtteid uutes ühiskondades, nt riikide tasandil, rikastavad kohalikku kultuuri ja toovad endaga kaasa uusi tõekspidamisi ning juhtimiseteooriaid. Kuna iga ettevõte on üldjuhul rajatud siiski kasumi saamise eesmärgil, siis ollakse selle saavutamiseks üpriski paindlikud. Ühe teooria puhul ebaõnnestudes ollakse üsnagi aldid katsetama teisi meetodeid või neid enda vaadetega kohaldama . Nii kujunevad välja uued teooriad, mille üheks väga heaks näiteks saab tuua Z teooria. Vaatamata pealt näha küllaltki suurele faktide hulgale, jääb ikka küsimuseks, milline teooria on siiski kõige produktiivsem, kohanemisvõimelisem ja tulemuslikum?
  • Juhtimisteooriad ja nende süstematiseerimine
  • Süstematiseerimine
    Juhtimisteooriate süstematiseerimisest annab parema ülevaate Maaja Vadi (2004: 78-79). Teooria kahesugune määratlus (laiemas ja kitsamas mõttes) toob esile küsimuse, kas on olemas üks üldine juhtimisteooria või paljud juhtimisteooriad. Tuntuimad teadlased on kasutanud mõlemat varianti. Mereste kasutab mõisteid juhtimisteooria ja juhtimise teooriapadrik (Mereste, 2003). Üksvärav nii juhtimisteooriat kui juhtimisteooriaid, kuigi aineloendis esineb vaid esimene eraldi liikidena (Üksvärav, 2003).
    Kõigis juhtimisõpikutes käsitletakse juhtimisteaduse arengut arvukate koolkondade ja juhtimisteooriate kaudu. Keerukust lisab aga järgmine juhtimisteooria definitsioon: 1) juhtimisteadus, 2) juhtimisteaduse valdkonda kuuluv teooria (Mereste, 2003). Nii samastuvad mõisted juhtimisteadus ja juhtimisteooria, kuigi on rõhutatud viimas(t)e kuulumist juhtimisteadusesse.
    Igal teadusel , ka juhtimisteadusel on palju teooriaid, kusjuures teooria nö. kõrgeim ilming on kahtlemata seadus. Viimaste kohta võib palju näiteid tuua loodusteadustes. Majandusteaduses on neid formuleeritud suhteliselt vähe. Üheks näiteks on kaubandusteaduse kolm seadust (Schenk, 1991). Kas juhtimisteaduses mõni teooria võib pretendeerida seaduse staatusele , on eraldi küsimus (Vadi, 2004: 78).
    Üldistusastmest lähtudes kuulub teadusse seaduse järel teooria oma rangemas tähenduses. Nimelt teooria, mis on uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus. Sellises käsitluses on teooria teaduse tuum, st olemuslik , üldistav seaduspärasuse formuleering, mis peab paika igas aegruumis. Järelikult ei saa samastada mõisteid juhtimisteooria, -kontseptsioonid, -koolkond jne., kuigi seda on tehtud. (Macharzina, 1995)
    Arvukate teooriate olemasolust ajendatuna on kujunenud väljend juhtimise teooriapadrik ( management theory jungle), mille võttis kasutusele 1961. a. Harold Koontz, tähistamaks juhtimisteoorias mitme oluliselt erineva koolkonna ja käsitlusviisi olemasolu (Mereste, 2003). Juhtimisteadlased ongi aegade jooksul püüdnud korrastatust luua. Seda on tehtud küllaltki erinevalt (Vadi, 2004: 78).
    Esiteks on toodud välja kaks kuni viis juhtimisteooriate rühma: 1) klassikalised ja nüüdisaegsed teooriad (Alas, 2001); 2) klassikalised, neoklassikalised, kvantitatiivsed, kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78).
    Teiseks on esitatud neli või kuus juhtimiskoolkonda: 1) klassikaline, käitumislik, kvantitatiivne koolkond ja põhiliste lähenemisviiside sünteesid ning nende poolt hõlmatavad teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline ( administratiivne ), inimsuhete ja käitumisteaduste, matemaatiline koolkond, süsteemne ja situatsiooniline lähenemisviis (Lukjanov, 2000) ja iga koolkonna panus juhtimise arengusse.
    Autori arvates on põhjendatud viimane lähenemine; enne koolkond ja siis teooriad, esindajad või panus, kuivõrd koolkond (management perspectives ) asub üldistusastmelt juhtimis- teaduses teooriatest ja kontseptsioonidest kõrgemal. Ajalooline lähenemine sobib siiski vaid teooriate jaoks, mis on formuleeritud ca 50 aastat tagasi tagamaks ajalist distantsi ( Siimon , Vadi, 1995). Viimane välistab subjektiivsed hinnangud ning tagab selgepiirilise üldistuse. Tõsi, ka siin on diskussioonilisi probleeme (Vadi, 2004: 78).
    Uuemate ja uute üldistuste klassifitseerimiseks on soovitav kasutada eelkõige loogilist lähenemist, mis korrastab need loogiliste põhikategooriate alusel ning võimaldab sünteesida erinevaid käsitlusi ja avastada uusi (Vadi, 2004: 79).
  • Teooria ei vasta tegelikkusele
    Teooria vastavust tegelikkusele on põhjalikumalt käsitlenud Karl-Erik Sveiby (1990/1994: 14-15). On hämmastav, et tänased üliõpilased õpivad ikka veel „kaasaegset” juhtimisteooriat, mis põhineb peaaegu ainuüksi tööstuslikust tootmisest võetud näiteil.
    Sedamööda, kuidas teabeküllaste organisatsioonide hulk kasvab, tuleb paljudel neist tudengitest tõdeda, et nende õpitu selle kohta, kuidas häid organisatsioone
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #1 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #2 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #3 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #4 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #5 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #6 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #7 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #8 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #9 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #10 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #11 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #12 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #13 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #14 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #15 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #16 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #17 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #18 Kaasaegsedjuhtimisteooriad-Juhtimine Jaapani moodi-Z teooria #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 210 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Birgit Majas Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    om12 profiilipilt
    om12: Materjal aitas saada hea ülevaata antud teemast ning leida uusi seisukohti.
    20:35 08-01-2012
    mary667 profiilipilt
    mary667: sellest oli väga palju abi, suured tänud;)
    22:30 27-10-2011
    hydraulic profiilipilt
    hydraulic: Hea materjal, Aitas !
    21:05 14-12-2011


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    Kaasaegsed juhtimis meetodid Juhtimine jaapani moodi z teeor
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    23
    docx
    Klassikalised-neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    12
    doc
    Juhtimis alused-Z teooria
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    32
    doc
    Eksami kordamisküsimused ja vastused
    43
    docx
    Juhtimise aluste kordamine eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun