Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine KTks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis paneb inimesi tööle?

VÕIM JA OTSUSTAMINE

Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet.
Viis võimutüüpi ( French , Raven )
  • Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas.
  • Sundiv võim – karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta.
  • Seaduspärane võim – liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas.
  • Soovituslik võim – karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla.
  • Asjatundja võim – alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla.

OTSUSTAMINE


Otsustamine kui protsess:
Otsustamisstiilid:
  • Ratsionaalne – ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel ja analüüsidel
  • Arvamusel põhinev – teadmistest ja kogemustest lähtuv
  • Intuitiivne – otsused põhinevad varasemate kogemuste ja teadmiste teadvustamata läbitöötamisel

Grupis otsustamise puudused:
  • rohkem aeganõudev protsess;
  • lahkarvamised võivad otsustamist edasi lükata ja põhjustada negatiivseid emotsioone;
  • diskussioonis võivad domineerida üks või mitu liiget;
  • võimalus ületähtsustada kokkuleppele jõudmist.

Grupis otsustamise tehnikad:
Ajurünnak
Delphi tehnika
Gordoni tehnika
*vabadus pakkuda erinevaid ideid *mida rohkem seda parem *leitud ideed on rühma ühisvara *pakutuid ideid täiendada *ei tohi kritiseerida
-tuleviku-uuring-
*valitakse eksperdid nii org seest kui väljast *ennustatakse mis antud valdkonnas juhtub ja millal *vastused kogutakse ja kombineeritud tulemused antakse neile tagasi *tehakse tulevikuennustused *tagasiside
*probleem lahatakse üksikasjadeks ja üritatakse näha kõiki aspekte *probleemi lahkamine kõigi võimalike osapoolte seisukohalt

EESTVEDAMINE (otsene juhtimine)

Eestvedamine on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel.
Lähenemised eestvedamise uurimisele:
KOOLKOND
LÄHENEMINE
Isiksuseomaduste teooria
Juhiks sünnitakse, neli eduka liidri omadust: intelligentsus , sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine
Käitumuslik teooria
Liidri käitumine alluvate suhtes
Situatsiooniline teooria
Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine
Karismaatiline lähenemine
Liidri sünnipärane autoriteet
Erinevad juhtimisstiilid :
Korraldusi andev
Osalev
Formaalne
Autokraatlik ( keelan käsen poon ja lasen)
Demokraatlik (perefirma või väike organisatsioon )
Isiklik
Autoritaarne (lähtub isiklikest suhetest mitte tulemustest)
Meeskonda loov ( rahuldab kõiki vajadusi



KONTROLLIMINE


Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kontrollimine tähendab tulemuste mõõtmist ja korrigeerimist.
Kontrolli vajalikkus:
Viia kulutused miinimumini
Hoiduda vigade kuhjumisest
Kohaneda keskkonnamuutustega
KONTROLL AITAB
Säilitada ülevaadet
Kontrolli liigid:
Valdkondade järgi
Juhtimistasandite järgi
Füüsiliste vahendite kontroll (inventar, laoseis)
Strateegiline kontroll (analüüsitakse strateegiaid)
Ressursi kontroll (müük, turundus , tootmisplaan)
Taktikaline kontroll (müügikäive, kasum)
Inimressursi kontroll (valik, arendamine)
Operatsioonide kontroll ( kvaliteedikontroll )
Finantsressursside kontroll (kulutuste võrdlus eelarvega)
Kontrolli tüübid:
  • Eelnev kontroll
  • Tegevuse kontroll
  • Tulemuste kontroll

Bürokraatlik kontroll- teostatakse läbi reeglite, poliitika, eelarve jms, tagades töötajate käitumise vastavalt standarditele.
Informaalne kontroll- toetub uskumustele, traditsioonidele, normidele ja informaalsetele suhetee, mis reguleerivad töötajate käitumist.
Efektiivne kontrollimissüsteem:
  • Tulevikule orienteeritud – püüe vältida tulevikus esile kerkivaid probleeme
  • Multidimensionaalsus – hõlmab põhilisi tegevusvaldkondi
  • Hinnalt efektiivne – tulud peavad ületatama kulusi
  • Täpne
  • Aktsepteeritav – organisatsiooni liikmete poolt
  • Paindlik

    MEESKONNATÖÖ

    Meeskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid grupp, kus osatakse ja tahetakse omavahel koostööd teha. Meeskonnas valitseb ideedeküllus, vastastikune arvestamine , toetumine ja innustamine , selged eesmärgid, otstarbekas tööjaotus, distsipliin , ausus ja tugevad ning otstarbekad sidemed väliskeskkonnaga.
    Normid meeskonnatöös:
  • Koostegevuse normid
  • Situatsiooninormid
  • Rolliootused
  • Jaotamise normid
  • Üldised koostegevuse normid
  • Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid
    Meeskondade liigid Goodall’i järgi:

    Meeskondade arengustaadiumid:
  • Mittearenenud meeskond
    *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine *eesmärgid meeskonna liikmetele ebaselged *tegeletakse konkreetsete ülesannete täitmisega
  • Eksperimenteeriv meeskond
    *juhile vastuhakkamine *aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine *konfliktide tekkimine *meeskonna produktiivsus langeb
  • Ühinev meeskond
    *suhete parandamine, töö tulemuslikkuse tõus *tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine
  • Arenenud koostöötav meeskond
    *“meie“ tunde tekkimine *formaalse juhtimise langemine *liidrirolli jaotumine vastavalt ülesandest *tekib initsiatiiv ja vastutustunne *töötulemused paranevad jätkuvalt SÜNERGIA
    Meeskonnatöö juhtimine:
    • Diktaatorlus – üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Max tulemus 50%, rühmatöös 20%
    • Kompromiss – otsitakse keskmist tulemust. Keskväärtus 33,3%. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhususeeesmärkide asemel
    • Integratiivne meeskonnatöö – kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid , meenutab natukene ajurünnakut, tulemus 100%
    • Sünergiline rühmatöö – meeskonnas loovad inimesed midagi rohkemat kui üksi, suur innustatus, ei säili kaua.

    TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE

    Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma.
    Lihtne motivatsiooni protsess:
    Motivatsioon töö tegemiseks on määratud järgmiste tegurite poolt:
    • Inimeste vajadused, ootused, eesmärgid
    • Vahetu ümbruskond: töögrupp, perekond
    • Ühiskond tervikuna
    Sõltuvalt töömotivatsiooni aluste käsitlusest võib teooriad jaotada kolme rühma:
    • Teooriad, milles motivatsiooni alustena käsitletakse inimeste vajadusi
    • Teooriad, mille järgi töömotivatsiooni aluseks on inimest ümbritsevad suhted, normid, väärtused, hoiakud
    • Teooriad, mille motiveerivana käsitletakse tööprotsessi

    Abraham Maslow vajaduste hierarhia :
    Mis paneb inimesi tööle?
    Sisemised motiivid:
  • Liituvad töö sisuga
  • On inimese enda vahendatavad
  • Rahuldavad kõrgema astme vajadusi
  • On subjektiivsed, esinevad tunnetena
    Välised motiivid:
  • Tulenevad töökeskkonnast
  • On organisatsiooni vahendatavad
  • Rahuldavad madalama astme vajadusi
  • On objektiivsed

    SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS

    Suhtlemine on informatsiooni vahetamise protsess
    Suhtlemine kui protsess koosneb:
    • Info edastamine ja vastuvõtmine so. Kommunikatsioon
    • Suhtlemispartneri tajumine
    • Suhtlemispartneri mõjutamine

    Kommunikatsiooni liigid:
    • Ametlik – vastab kehtestatud hierarhiale ja toimub sageli kirjalikult
    • Mitteametlik

    Kommunikatsiooni kanalid:
  • Vertikaalne suhtlemine – sõnum edastatakse erinevate juhtimistasandite vahel. Vertikaalse suhtlemise funktsioonid:
    • Ülevalt-alla- selgitada standardseid protseduure; anda tagasiside töötajaile nende tegevuse kohta; tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise
    • Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest; ülevaade kuidas mõistetakse organisatsiooni eesmärke; ettepanekuid tegevuse muutmiseks

  • Horisontaalne – sama tasandi vaheline suhtlemine. Eeliseks on kiirus
  • Diagonaalne – erinevate juhtimistasandite vahel (aste jääb vahele tippjuht -> töötaja)

    KOOSOLEKUTE KORRALDAMINE

    Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid , kus põimuvad organisatsiooni, grupi ja indiviidi tasand. Koosolek ja nõupidamine peavad olema kindla eesmärgi ja struktuuriga informatsiooni edastamise , kogumise ja otsustamise situatsioonid.
    • Ametlik koosolek – täpsed reeglid; arutelu ennem paika pandud; kindlad teemad ja lahendused
    • Töökoosolek – otsuste tegemiseks grupis; arutelu; seisukohtade ja mõtete väljendamine
    • Avalik koosolek – üldsusega seotud probleemide arutelu ja lahendused
    • Briifing – korraldatakse instrueerimiseks ja informeerimiseks; tähelepanu teatud asjaoludel ja nõu andmine

    Koosoleku eesmärk:
    • Informeerimine
    • Informatsiooni kogumine
    • Probleemi püstitamine
    • Probleemi lahendamine
    • Tegevuskava koostamine
    • Ühise seisukoha kujundamine
    • Ülesannete määratlemine
    • Kriisiolukordadega toimetulek
    • Koordineerimine
    • „auru välja laskmine

    Koosoleku, nõupidamise õnnestumiseks on olulised:
  • Otsuse läbiviimise kohta (määratlege eesmärgid, probleemid)
  • Päevakord
  • Osavõtjad
  • Aeg, kestvus
  • Osavõtjate ettevalmistus
  • Sõnavõtjad
  • Juhataja, reglement, protokoll
  • Otsus
  • Järelekontrollisüsteem

    MUUDATUSTE JUHTIMINE

    Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud või planeerimata vastupanu mingile survele või jõule. Tehnoloogilised , majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised ja konkurentsijõud on sundinud organisatsioone muutustele aastakümneid.
    Organisatsiooniliste muudatuste edu on tingitud seitsmest mõjurist, millele tuleb muutuste planeerimisel tähelepanu pöörata.
    Need seitse mõjurit on ( Ackerman , Anderson):
  • Keskkond (sotsiaalne; äriline-, majanduslik; poliitiline; riiklik; tehnoloogiline; demograafiline; õiguslik; looduslik keskkond)
  • Turust tingitud mõjurid (klientide ootused ja vajadused määravad ettevõtte tegutsemise alused konkreetsel turul)
  • Ärilised mõjurid (määratlevad, milliseid strateegilisi muudatusi peab ettevõte läbi viima edu tagamiseks)
  • Organisatsioonilised mõjurid (määratlevad milliseid muudatusi tuleb läbi viia org struktuuris, süsteemides, protsessides jms et edukalt ellu viia strateegilisi muudatusi)
  • Kultuurilised mõjurid (määratlevad normid kollektiivsele tegutsemisele)
  • Liidrite ja töötajate käitumine (kuidas taasluua või muuta org kultuuri)
  • Liidrite ja töötajate hoiakud ja väärtushinnangud (inimeste maailmavaated, uskumused jms et muutus org oleks püsiv)

    MUUDATUSTE LIIGID


    Muudatuste liigitamine ulatuse järgi:
    • Esimese astme muudatuste eesmärk on stabiilsuse säilitamine
    Tehakse süstemaatilisi vaatlusi organisatsioonis ja sellega seonduvas keskkonnas ning planeeritakse muudatuste protsess sammhaaval.
    • Teise astme muudatuste eesmärk on uuenduste sisseviimine
    Alustatakse eesmärgi määratlemisest ja seejärel otsitakse selle saavutamise võimalusi
    Muudatuste liigitamine algatamise viisi järgi:
    • Planeerimata muudatused tekivad spontaanselt ja on enamasti pigem häirivad kui edasiviivad
    • Planeeritud muudatused toimuvad muudatuste teostaja spetsiaalse ja sihikindla tegevuse tulemusena
  • Vasakule Paremale
    Kordamine KTks #1 Kordamine KTks #2 Kordamine KTks #3 Kordamine KTks #4 Kordamine KTks #5 Kordamine KTks #6 Kordamine KTks #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nazz89 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimise kordamisküsimused
    20
    docx

    Juhtimise kordamisküsimused

    Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskk

    Juhtimine
    Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt
    21
    doc

    Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt

    Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide-

    Organisatsioon ja juhtimine
    Juhtimine
    15
    doc

    Juhtimine

    TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimi

    Juhtimine
    Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused
    23
    docx

    Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused

    TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede

    Juhtimine
    Juhtimise alused
    16
    docx

    Juhtimise alused

    Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) ­ et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine ­ standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid ­ kõige esimene juhtimistase, piirdub tö?

    Juhtimise alused
    Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine
    8
    doc

    Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine

    Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon ­ Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon ­ Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused ­ Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid ­ Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada ­ rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada ­ konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad, juhtimine, kultuur. 5.

    Juhtimine
    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused
    34
    docx

    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused

    TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused +

    Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine
    Mõisted
    18
    doc

    Mõisted

    Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud toote, hinna, müügi ja

    Juhtimise alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun