Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsarvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nendelt oodatakse?
  • Milline variant võiks Marile kõige rohkem meeldida?
  • Milline variant meeldib Liisale?
  • Milliseks kujuneb kasum Liisa poolt pakutud kahe variandi korral?
  • Milline oleks tasakaalupunkt iga pakutud alternatiivi puhul?
Juhtimisarvestus
Hea  juhtimisarvestuse  spetsialist:
Oskused ja omadused
Tegutsemisviis
• Hea arusaamine ettevõttes 
•Rõõmustab oma kliente
toimuvast
•Arendab välja 
• Oskus lahendada probleeme alternati vse näitajate 
süsteem
• Ausus
•Hoiab sel e lihtsa
• Võime nähe “kogu pilti”
•Varub 20% ajast 
• Uuendusmeelsus
andmete kogumiseks ja 
80% analüüsiks
         KPMG uurimus 1990
•Püüab ol a parim 
Johnson  & Johnson   Financial 
Management  News 1992
E-kaubandus
E-suhtlusvõrgustikud
E-õpe
E- pangandus
E-tervishoid
E-valitsus
E-riik
www.topeca.org
Andmevahetus  digitaalsel kujul
Arvutid suhtlevad ilma inimese sekkumiseta
Andmete masintöödeldavus
15.09. 2016
Uus “raamatupidaja” roll
- Chief  financial technology officer?   CFiTO
-Chief financial information officer?  CFIO
-Chief information officer?   CIO
Juhtimisarvestuse spetsialisti 
eetika

Kompetentsus:
 Omama nõutaval tasemel professionaalseid teadmisi ja kogemusi ning arendama oma 
oskusi ja teadmisi.
 Tegema oma professionaalset tööd vastavuses seadustega, õigusaktidega ja tehniliste 
standarditega
 Valmistama ette, koostama ning esitama aruandeid ja soovitusi pärast oluliste ja 
vajalike andmete analüüsi.

Konfidentsiaalsus:
 Hoiduma konfidentsiaalse info avaldamisest, mis on teatavaks saanud töö käigus, välja 
arvatud juhul kui seadused selleks  kohustavad
 Informeerima alluvaid info konfidentsiaalsusest.
 Hoiduma kasutamast või avalikustamast konf. infot, mis on teatavaks saanud seoses 
tööga ebaeetilistel või  ebaseaduslikul eesmärgil nii personaalselt kui kolmandate 
poolte suhtes.

Ausameelsus:
 Hoida ära tegelikke või ennustatavaid huvide konflikte ja informeerima kõiki 
asjakohaseid osapooli igast potentsiaalsest konfliktist.
 Hoiduma tegemast kõike, mis võiks tekitada eelarvamusi.
Juhtimisarvestus
• Otsuste toetamine
•  Prognoosimine  ja  planeerimine
• Suunamine ja monitoorimine
Strateegiline juhtimisarvestus ja 
monitooring
Kas me tegeleme õige asjaga?
• Kas organisatsiooni strateegia praegu  
veel kehtib?
• Kui organisatsiooni strateegia EI kehti, 
si s KAS ja KUIDAS  peaks seda 
muutma ?
Operatiivne  juhtimisarvestus ja 
monitooring
Kas me teeme asju õigesti?
 Kas  meie  töötajad    tõenäoliselt  tegutsevad  ni  
nagu on ettevõttele parim?  
• Kas nad töötavad pingeliselt, püüavad teha 
maksimaalselt seda, mida nendelt  oodatakse ?  
• Kas neile on loodud tingimused ja kas nad on 
võimelised tegema oma tööd hästi?
• Mida peaks tegema, et need probleemid saaksid 
lahendatud ?
Juhtimisarvestuse spetsialisti rol i muutumine
(Baldvinsdottir et al., 2008 )
1. Kuivast  numbrite  arvutajast on saanud äripartner st nende rol  on 
30 aastaga oluliselt muutunud.
2. Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning 
ratsionaalsele otsuste tegemisele. 
3. Muutused: 
1. 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja
2. 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 
3. 00-ndatel äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi 
loomine korporatsiooni tasandil ja koos organisatsiooni liikmetega.
4. Muudatused on põhjustatud muutustest  majanduskeskkonnas
globaliseerumisest, IT arengust.
5. Muutused (juhtimis)arvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist 
muutust. Info jagamine,  arutelud , koostöö,  tulemusjuhtimine .
Juhtimisarvestus ja monitooring …
… on läbi kommunikatsiooni toimuv 
sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline,
( dünaamiline ) protsess 
eesmärgiga tekitada organisatsiooni li kmete poolt
sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust 
ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need
vi  ksid  kokkulepitud eesmärkide  saavutamisele .
Kulude,  tegevusmahu  ja 
kasumi vaheliste seoste 
analüüs.
•  muutuvkulud  (variable  cost ) on kulud, mis 
olulisuse vahemiku piires kasvavad või 
kahanevad  proportsionaalselt  koos 
toodangu mahu muutumisega. 
•  püsikulud  ( fixed  cost) on kulud, mis jäävad 
olulisuse vahemikus toodangu mahu 
muutumisel konstantseks, nad  
eksisteerivad ka siis, kui toodang (või 
tegevuste hulk) kõnealusel perioodil on null.
KOGU    MUUTUVKULU
ÜHIKU  MUUTUVKULU
KOGU    PÜSIKULU
ÜHIKU  PÜSIKULU 
Tinglikult  püsivad kulud kui
Tinglikult püsivad kulud üldistatuna
Astmelised püsikulud
muutuvate kuludena
• Kulud  defineeritakse  muutuvaks või püsivaks lähtudes 
konkreetsest kuluobjektist.
•  Ajaperiood  on oluline. Püsikulu suurus on  konstantne  
kindlas ajaperioodis. 
• Kogukulud käituvad lineaarselt. 
• Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes
• Püsi- ja muutuvatest  kuludest  saab rääkida olulisuse 
vahemiku pi res. 
Olulisuse vahemik ( relevant  
range)
• on kulukäituri mahu piirkond, mille piires 
kehtib spetsiifiline (lineaarne) seos kulude 
hulga ja mahu vahel.  
• Püsivad kulud on konstantsed ainult 
olulisuse vahemiku piires. 
Segakulud
• Mõlemad: nii muutuv kui ka püsiv  komponent
• Näide:
– Kommunaalkulud, mis sisaldavad kuu püsitasu 
pluss tasu tegelikult kasutatud teenuse eest
19
Mixed  Costs
20
Muutuvad kulud: kokkuvõte
Kul Kul
ud  ud
kokku
K C
ul ost
u ü  
hper 
iku  Uni
ko t
h a
Change in 
Ei muutu 
Muutus 
p proporti
roportsioon
na  aw
l ith  toodangu mahu 
Muutuvad 
selt 
Variable  Costs  tooda out
ngu put
muutudes
kulud
mahuga
More output = More cost
Rohkem toodangut = Rohkem  kulusid
Muutub 
Change inversely 
vastassuunas  
Püsivad 
Ei muutu 
Unchanged in 
with output
toodangu mahuga
Fixed C
kul ost
ud s
relat
to ion t
odan o o
gu  utput
mahu 
More output =  lower cost 
Rohkem toodangut = 
    
väh           
em kul         
usid    
ü  p
hi er  unit
muutudes
ku koh a
Total costs and unit costs
Max-Min meetod
• Eraldada segakulust püsiv ja muutuv komponent
• Teha kindlaks kõrgeim ja madalaim 
koguse/kulude tase ajaperioodil
– SAMM 1: Arvutada muutuvad kulud ühiku kohta
Muutuvad kulud ühiku kohta= Muutused kogukulus÷ Muutused tegevuskoguses
– SAMM 2: Arvutada püsikulud
Püsikulud  kokku = Segakulud kokku  – Muutuvad kulud kokku
– SAMM 3: Koosta ja kasuta valemit, mis näitab 
segakulude käitumist
Segakulud = (Ühiku muutuvad kulud X Ühikute kogus) + Püsivad kulud 
23
MAX-MIN meetod: sammud 1 ja 2
• Andmed
• SAMM 1
• SAMM 2
24
Samm 3
($2 x 400 event-playing hours ) + $1,000 = $1,800
Kontrolli!
25
Tasuvuspunkti analüüs
• Kogukulud = Muutuvkulud + Püsikulud
Full cost = Variable costs + Fixed costs
• Tegevuskasum =  Müügitulu –Kogu (tegevus)kulud
• Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud
Net profit  = Operating profit – Income taxes
For use with Management  Accounting  for 
Business 5e
By Colin Drury
1408060280 © 2013 Cengage  Learning
Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel
1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja  müügihind  ühiku kohta on 
konstantsed.
2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu 
kasvades.
3. Ei eeldata, et väljendatakse korrektset kulude-mahu-kasumi seost 
üle erinevate müügimahtude. Eesmärk on anda objektiivne 
informatsioon kulude ja müügitulu käitumise kohta ainult 
toodangumahtude olulisuse vahemikus
Püsikulude käitumine
1.
Lühiajalises perspektiivis ettevõte eeldab, et toodang on 
vahemikus Q1 ja Q2 ja sellisel juhul on püsivad kulud tasemel  
0X.
2.
Püsivad kulud on konstantsed  lühiajaliselt  kuid võivad muutuda 
pikaajalises perspektiivis..
For use with Management Accounting for 
Business 5e
By Colin Drury
1408060280 © 2013 Cengage Learning
Jääkkasum = Müügitulu - muutuvkulud
ühiku müügihind         100.-
 ühiku muutuvkulud       20.-
 püsikulud  perioodis  kokku      4000.-
         
a) Jääkkasum ühiku kohta = Ühiku müügihind - ühiku muutuvkulud
                    
  80          =       100   
     -  
   20
b) Kogu jääkkasum = Müügitulu - muutuvad kulud 
    
12 000      =      15 000      –    3 000
                80%                   100 %           20 %
c) Jääkkasumi määr % =  ((15000- 3000) / 15 000) * 100
    
• Jääkkasum  - püsikulud  =  kasum
Jääkkasum - püsikulud  =   0  
ehk     Jääkkasum = püsikulud
  TASUVUSPUNKT
• Tasuvuspunkt   on   müügimaht , mille puhul 
   jääkkasum = püsikulud
• Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku 
müük suurendab puhaskasumit ühiku 
kohta tuleva jääkkasumi võrra.   
KMK (CVP) analüüs: Arvutuste alusel 
1. 
Püsikulud aastas                      £60 000
Ühiku müügihind
        £20
Ühiku muutuvad kulud                        £10
Olulisuse vahemik                  4 000 - 12 000 ühikut
2. Tasuvuspunkt
         Püsikulud
                       =   £60 000/£10 = 6 000 ühikut        
      
 
  Jääkkasum ühiku kohta
3. Ühikute hulk, mis avajalik et teenida £30 000 kasumit:
   Püsikulud + soovitud kasum             = £90 000/£10 = 9 000 ühikut
        Jääkkasum ühiku kohta
Tasuvuspunkti arvutus kasumiaruande andmeid kasutades
Jääkkasumi määr (JK%) näitab kui suure osa müügikäibest 
moodustab jääkkasum ehk
mitme sendiga iga müügikäibe euro katab püsikulusid ja 
kasumit
Jääkkasumi määr = jääkkasum/müügikäive
Jääkkasum  - püsikulud  =  kasum
Kasum = (Müügikäive x JK%) – Püsivad kulud
Kasum + Püsivad kulud = Müügikäive x JK%
Müügikäive tasuvuspunktis = Püsivad kulu/Jääkkasumi määr
Tasuvuspunkti leidmine
                            püsikulud       4000
Tasuvuspunkt ühikutes  =------------- = --------- =  50
                                         ühiku jääkkasum     80
                          
                                       püsikulu x 100   4000x100
Tasuvuspunkt rahas (a)=----------------- = ----------------   =     5 000
                                                 JK%               80%
Tasuvuspunkt rahas = 50 X 100 = 5 000
 
 
 
T.K.   
 
 
 
  
 
KÄIVE  
 
60 000 
 

 
 
 
 
 
 
 
KASUM 
 
 
50 000 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
MK + PK                              
40 000 
 
30 000 

 
 
 
 
 
          MK  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
20 000 
 
 
 
 
 
 
 
 
    KAH- 
 
 
 
 
 
 
10 000   JUM  
 
 
 
 
 
PK 
 
             --------.--------.--------.--------.-------.-------        
                     500     1000   1500     2000   2500 

Preparing a CVP  Chart
38
Mõtlemiseks ja harjutamiseks
Palgaläbirääkimiste käigus  kaaluti  järgmisi  variante :
a. Li sa kuu palk € 2000
b. Kui Li sale meeldiks palka saada hoopis tükitöö alusel
40 € ühe fli si eest.      
c. Kui Li sa oleks nõus madalama kuupalgaga: 1000€
kuid sooviks saada lisaks tükipalka 20€ fliisi eest. 

Mil ine variant võiks Marile kõige rohkem meeldida? 

Mil ine variant meeldib Li sale?
• Olenevalt firma tegevusalast, on JK% 
erineva suurusega. Seotud hinnanguga äri 
riskantsusele.
• Firmades, kus JK% madal, on 
muutuvkulude osatähtsus suur, vähem 
riskantne, kuid müügi oluline suurenemine 
ei too kaasa sama olulisel määral kasumi 
kasvu. 
Käibe turvavaru
• Kui palju võib muutuda käive enne, kui 
firma jõuab kahjumisse.
• Eelarve järgi (tegeliku) müügi ja 
tasuvuspunkti müügi summa vahe.
Kogumüük - Müük tasuvuspunktis  =  Turvavaru
Kogumüük  - Müük tasuvuspunktis
-------------------------------------- x 100 %=Turvavaru%
               Kogumüük

10 000  -  5000
--------------      x 100  = 50 %
     10 000
s.t. 50 % võib müük kahaneda, sel juhul kasum 0.
Analoogselt võib arvutada koguse turvavaru.
MARI OÜ V

Läbirääkimised Liisaga kujunesid järgmiseks: Mari veendus, et  Liisa  
on piisavate kogemustega ning innustunud kaastöötaja. Mari  arvab
et Liisa suudab õmmelda vähemalt nii palju fliise dets lõpuks kui on 
vaja tasuvuspunkti jõudmiseks.

Kuid  Liisale  pakutakse teises ettevõttes palka kahe kuu eest 4800€. 

Liisa otsustas riskida osa fikseeritud palaga ning tegi 2 ettepanekut 
palga suhtes (Liisa arvab, et suudab õmmelda 4 fliisi päevas): 
a) Püsitasu 3200€ + 10€ iga fliisi kohta
b) Püsitasu  2400 € + 20€ iga fliisi kohta

Kumb variant sobiks Marile rohkem?

Kui Liisa on võimeline õmblema 150 fliisi kahe kuu jooksul, siis 
milliseks kujuneb kasum Liisa poolt  pakutud  kahe  variandi  korral?

Milline oleks tasakaalupunkt iga pakutud alternatiivi puhul?
KMK analüüsi eeldused
1. Kõik muud muutujad peale koguse on konstantsed
   • st tootekogumi struktuur, tootmisefekti vsus, hinnatase,  
tootmismeetodid.
2. Tegemist on ühe tootega või konstantse struktuuriga 
tootekogumiga.
3. Kogukulud ja kogu müügimaht on lineaarses sõltuvuses 
toodangu kogusest. 
4. Analüüs hõlmab ainult olulisuse vahemikku
5. Analüüs hõlmab ainult lühiajalist perspekti vi.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
  • Slide 39
  • Slide 40
  • Slide 41
  • Slide 42
  • Slide 43
  • Slide 44
Vasakule Paremale
Finantsarvestus #1 Finantsarvestus #2 Finantsarvestus #3 Finantsarvestus #4 Finantsarvestus #5 Finantsarvestus #6 Finantsarvestus #7 Finantsarvestus #8 Finantsarvestus #9 Finantsarvestus #10 Finantsarvestus #11 Finantsarvestus #12 Finantsarvestus #13 Finantsarvestus #14 Finantsarvestus #15 Finantsarvestus #16 Finantsarvestus #17 Finantsarvestus #18 Finantsarvestus #19 Finantsarvestus #20 Finantsarvestus #21 Finantsarvestus #22 Finantsarvestus #23 Finantsarvestus #24 Finantsarvestus #25 Finantsarvestus #26 Finantsarvestus #27 Finantsarvestus #28 Finantsarvestus #29 Finantsarvestus #30 Finantsarvestus #31 Finantsarvestus #32 Finantsarvestus #33 Finantsarvestus #34 Finantsarvestus #35 Finantsarvestus #36 Finantsarvestus #37 Finantsarvestus #38 Finantsarvestus #39 Finantsarvestus #40 Finantsarvestus #41 Finantsarvestus #42 Finantsarvestus #43 Finantsarvestus #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Manuela Si Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kuluarvestus
74
doc

Kuluarvestus

KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü

Kuluarvestus
Juhtimisarvestus basic
18
docx

Juhtimisarvestus basic

– kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) 2 Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel? TUNNUS JUHTIMISARVESTUS FINANTSARVESTUS Info kasutajad Sisetarbijad. Välistarbijad. Suhteliselt väike rühm, Suur rühm, mille liikmed on mille liikmed on teada. põhiliselt tundmatud Ajaline suunitlus Tulevik. Minevik. Informatsiooni ettevalmistamine, Aruandlus selle kohta, mis on planeerimiseks ja otsuste toiminud. langetamiseks

Juhtimise alused
Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded-TAK0010; 2019 2020
60
pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine ​(hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (​projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või meetod)​ on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa. Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise

Juhtimisarvestus
Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt
6
docx

Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt

Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu ­ enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu ­ otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügik

Juhtimisarvestus
Kulu--ja juhtimis arvestus
118
pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete tootmise (teenuste osutamise) juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaaniliste kulude) koostamist. 11 Kulude juhtimine (cost management)

Juhtimine
Finantsnäitajate arvutamine
171
xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

Majandus
Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö
43
docx

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näita

Omahinna arvestus
Juhtimisraamatupidamise eksam
12
doc

Juhtimisraamatupidamise eksam

JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed

Juhtimisraamatupidamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun