Motivatsioon ja isiksus. (1)

Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow
Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne – kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia , eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule.
Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada.
Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale.
Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad?
Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada . Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused.
Kui sotsiaalkindlustus rahuldavad need turvavajadused, ei pööra inimesed ümber, ega täna. Selle asemel avastavad inimesed enda seest uusi vajaduste alasid - sotsiaalsed vajadused, teiste lugupidamine ning eneseaustus ja lõpuks vajadus eneseteostuse järele ehk potensiaali realiseerimine isiksuse kasvu kaudu. Püramiidi jalamil asuvad vajadused on tugevamad ja algelisemad. Kui neid ähvardatakse, siis inimesed astuvad sammu tagasi ja asuvad neid kaitsma. Püramiidi tipu suunas on vajadused järjest vähem fundamentaalsed ning mingis mõttes vähem ühised.
Kohanemine on pigem passiivne kui aktiivne protsess; selle ideaali saavutab igaüks, kes suudab olla õnnelik ilma individuaalsuseta, isegi hästikohanenud vaimuhaige või vang.
Hea elu seisneb inimese tõelise olemusega kooskõlas elamises.
Keskmistel, normaalsetel, hästi kohanenud inimestel pole sageli õrna aimugi, kes nad on, mida nad tahavad ja mida arvavad .
Liiga paljud inimesed ei tee ise otsuseid, vaid lasevad enese eest otsustada müügimeestel, reklaamitegijatel, vanematel, propagandistidel, televisioonil, ajalehtedel jne. Nad on pigem teiste poolt liigutatavad tööriistad kui ise liikuvad, ise määravad indiviidid. Seetõttu kalduvad nad end tundma abitu, nõrga ja täielikult määratuna; nad on röövloomade saak, pigem lodevad virisejad kui ennastmääravad, vastutustundelised inimesed.
Mõistlikele inimestele ei meeldi omada võimu teiste inimeste üle. Sotsiaalpsühholoogias domineerib liialt madala-laeline, madalamate loomade arusaam võimust.
Hästikohanenud isiksuse või hea kohanemise mõiste asetub madala laena võimaluse kohale edasi jõuda ja kasvada. Lehm, ori, robot võivad kõik olla hästi kohanenud.
Maslow teooria kohaselt ei toimi enam rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub.
Kõige olulisem mõjutus minevikust, kõige mõjukam õppimisviis on see, mida võime nimetada iseloomu või iseomaseks õppimiseks, st., kõikide meie kogemuste mõju meie iseloomule . Seega ei omanda organism kogemusi ühekaupa nagu hulka münte; kui neil on üldse mingi sügav mõju, muudavad nad kogu inimest.
Maslow väitis, et meie motivatsioon tuleneb vajadusest rahuldada viit peamist vajadust. Need vajadused on omavahel seotud hierarhiliselt – füsioloogilised vajadused on neist kõige tugevamad. Kõige tähtsamad vajadused, mis jäävad rahuldamata, omavad kohest monopoolset mõju meie energia ja pingutuste üle.Ent inimene tahab alati midagi: kui üks vajadus on rahuldatud, nõuab järgmine kõrgem vajadus meie tähelepanu. Ja uskumus, et vajadust ei saa kunagi rahuldada, tekitab närvilisust ja düsfunktsionaalset käitumist.
Motivatsiooni kõrgeima astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline.
Kõige kõrgem tase on eneseteostusvajaduste tase.
Abraham Maslow’ kirjeldas vajadusi hierarhiliselt, väites et kõrgema taseme vajadused muutuvad aktuaalseks alles pärast madalama taseme vajaduste rahuldamist. Madalamalt kõrgemale on astmed järgmised:
• füsioloogilisedvajadused organismi talitluseks, nagu tarvidus vee, hapniku,
puhkuse, tegevuse, une jmt taolise järgi;
• turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Vajadus kaitstud olla ilmneb soovis vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal. Maslow näitas, et eriti vahetult väljendavad kaitstusevajadust lapsed. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ebastabiilses ja ohtlikus keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu ametiaule, enesearendamisele a on mures tuleviku pärast. Töises tegevuses avaldub kaitsevajadus nii soovis olla kindlustatud tööga kui ka soovis vältia organismile ebasoodsaid töötingimusi;
• kuuluvuse –ja sotsiaalsed vajdused. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavad võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel või teistel ühisüritustel;
• lugupidamisvajadus – see vajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele. Inimene vajab enese tunnustamist ja prestizi. Enesest lugupidav inimene on võimeline tunnetama oma tugevaid ja nõrku külgi. Ta suhtub austusega ka teistesse inimestesse. Tööl avaldub lugupidamisvaadus soovis olla iseseisev tegevustes ja otsustamises. Lugupidamisvajaduse seisukohalt on inimesele tähtsad staatuse sümbolid. Ka töötasu on selles kontekstis staatuse sümbol;
• eneseteostusvajadus - väljendub tahtes areneda ja kasutada oma võimeid. Praktilises tegevuses mõjutab see inimesi väga erinevalt. Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi.
Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda.
Eneseteostus – saada kõigeks, milleks ta on võimeline saama.
Kohest eneseteostust suurel muutuse või sisekaemuse või ärkamise hetkel tuleb ette, aga see on äärmiselt haruldane ja sellele ei tasu loota . Enese parandamine on eluaegne pingutus .
Ennast teostav inimene näeb tegelikkust selgemalt: näeb inimolemust nagu see on ja mitte nagu nad eelistaksid selle olevat.
Kuna ennast teostavaid inimesi paneb liikuma pigem kasvumotivatsioon kui vaegusemotivatsioon, ei sõltu ennast teostavate inimeste peamised rahuldused tegelikust maailmast või teistest inimestest või kultuurist või abinõudest eesmärkideni või välisest rahuldusest üldiselt. Nende areng ja jätkuv kasvamine sõltuvad pigem nende enda potentsiaalist ja varjatud ressurssidest.
Ennast teostavad inimesed leiavad võimaliku õppida igaühelt, kellel on neile midagi õpetada – ükskõik millised muud omadused sellel inimesel võivad olla. Sellises õppimissuhtes ei ürita nad hoida alal mingit väljapoole suunatud väärikust ega säilitada staatuselist või vanuselist üleolekut või sellesarnast. Nende ühiseks omaduseks on teatud tüüpi alandlikkus. Nad kõik on üpris teadlikud, kui vähe nad teavad võrreldes sellega, mida nad võiksid teada ja teavad teised. Tänu sellele on neil võimalik olla ilma poosita siiralt austav ja isegi alandlik inimeste ees, kes võivad neile õpetada midagi, mida nad ei tea, või kellel on oskus, mida neil ei ole.
Ennast teostavate inimeste suhetel on teatud erilised omadused. Nende suhete osapooled on tõenäoliselt keskmisest tervemad ja lähemal eneseteostusele, sageli palju lähemal. Siin on tegemist kõrge valikulisusega, arvestades selliste inimeste vähest osakaalu üldises populatsioonis. Neil on sellised sügavad sidemed üpris vähest indiviididega. Nende sõprade ring on üpris väike. Neid, keda nad sügavalt armastavad, on arvuliselt vähe. Väga tõelises, kuigi erilises mõttes nad armastavad või pigem tunnevad kaasa tervele inimkonnale.
Vast kõige lühem võimalik kirjeldus on öelda, et ennast teostavate inimeste vaenulikud reaktsioonid teiste suhtes on ärateenitud ja rünnatava inimese hüvanguks või kellegi teise hüvanguks. See tähendab, et nende vaenulikkus ei põhine iseloomul, vaid on reaktiivne või situatsiooniline.
Ennast teostavad inimesed pole hästi kohanenud. Nad saavad kultuuriga mitmel viisil hakkama, aga nende kõikide kohta võib öelda, et teatud sügavas ja tähenduslikus mõttes osutavad nad kultuuristumisele vastupanu ja säilitavad teatud seesmise eraldatuse kultuurist, milles nad ulbivad. Nad näivad väga tihti suutvat sellest eemal seista nagu nad ei kuulukski selle juurde. Nad valivad kultuurist selle, mis on nende arvates hea ning lükkavad tagasi selle, mida peavad halvaks. Neil on keskmisest väiksem vajadus tuttava ja tavapärase järele. Neid võib nimetada autonoomseteks, see tähendab, neid juhivad pigem enda iseloomu seadused kui ühiskonna reeglid.
Ennast teostavad inimesed on aeg-ajalt võimelised harukordseks ja ootamatuks halastamatuseks. Tuleb meeles pidada, et nad on väga tugevad inimesed. See teeb nende jaoks võimalikuks ilmutada vajaduse korral kirurgilist külmust, milleks keskmised inimesed ei ole suutelised. Mõned neis toibuvad lähedase inimese surmast nii kiiresti, et näivad olevat südametud.
Vaegusest motiveeritud inimestele peavad olema kättesaadavad teised inimesed, sest enamus nende põhivajaduste rahuldusest (armastus, turvalisus, austus, prestiiž, kuuluvus) saavad tulla ainult teistelt inimestelt. Aga kasvust motiveeritud inimesi võivad teised isegi segada. Nende jaoks on rahulduse ja hea elu määrajad nüüd mitte sotsiaalsed, vaid indiviidisisesed.
Elu saaks muuta märkimisväärselt paremaks, kui suudaksime olla tänulikud selle eest, mis meil on, nagu suudavad ja teevad ennast teostavad inimesed.
Maslow teooria tomib sotsiaalsetes süsteemides, mitte aga indiviidide lõikes, kelle vajaduste hierarhia võib olla väga erinev. Kuigi Maslow vajaduste põhiprintsiibid peavad paika ühiskonnas tervikuna , kujundades selle käitumise põhitrende, on idiviidi motivatsioonid spetsiifilised ja raskesti määratlevad ega allu Maslow põhiprintsiipidele
Inimesed ei püüa anda endast parimat enne, kui nad tunnevad end turvaliselt, austatuna ja hinnatuna. Järelikult, kui meeskonna madalama taseme vajaduste rahuldamine on löögi all, näiteks vallandamise hirmust, siis ei pruugi töötajad positiivselt reageerida, kui neid ärgitatakse endast parimat andma .
4