konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. 5. Organisatsiooni roll Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime · Põhilised teoreetilised valikud 1. Ökonoomika eesmärgipüstitus 2. Ökonoomiline tegevusteooria 3. Ökonoomiline koostegevusteooria 4. Ökonoomika kaheastmelisus · Mõisted o Aktsiooni- ehk tegevusteooria · Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust.
ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada
toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Karl Popper: "Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institut-sioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud" Organisatsioonid on Northi järgi institutsioonid koos nende kasutajatega
resurrsse võimalik ümber jaotada nii, et keeg ei kaotaks. Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)):
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15
kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis rahuldab paremini tarbija vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks. 2. Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” peaks toimima ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib tootma seda, mida soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline konkurents viib selleni, et iga üksik majandussubjekt tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi ühiskonna kui terviku huvides. 3. Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna piiratud eeldused. Olukordades, kus esinevad nt turutõrked, “nähtamatu käsi” ebaõnnestub
teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milline on MP vajadus turumajanduse süsteemis? Milliseid MP eesmärke soovitakse saavutada? Millised institutsioonid on tegevad? Milliste vahendite ja abinõudega püstitatud eesmärgid saavutatakse? Milline on riigi roll MP kavandamisel ja elluviimisel? 3.Majanduspoliitika elluviijad MP elluviijateks on institutsioonid ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatlike valimiste teel. Rahvusvaheline tasand (EL, Rahvusvaheline Valuutafond, WTO); Siseriiklik tasand (Parlament, Valitsus, Kohus); Ametkondlik tasand (Keskpank, Haigekassa, Tarbijakaitse, Konkurentisamet); Kohalik tasand ( Linna- ja vallavalitsused); Erasektor ( Ametiühingud, Tööandjate ühendused, Teised ühiskondlikud org.) 4.Otsustussüsteemide olemus ja probleemid Turg - Tsentraliseeritud planeerimise ja
jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused: • üldised seaduspärasused tulenevad üksiku eesmärgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed;
toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad ei ole oma otsustustes vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Institutsioonid ja ühiskondliku otsustusprotsessi reeglid on lühiajaliselt muutumatud. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turg töötab kui "avastamisprotseduur" (discovery procedure). Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse (või ülejäägi) määrast ning selle muutumisest ajas
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadzerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organi
Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
.............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid Silberg, U. loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine. Soovituslikud Stiglitz,J.E. Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: EHI, 1995. loengumater- Marlow.M.L. Public Finance
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja teh
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus
Ühiskonna liikmete (tarbijate ja tootjate) hinnang ühe või teise hüvise kasulikkusele tarbija jaoks või tootmiskulule kajastuv hüvise hinnas. Hüviste suhtelised hinnad ja neis toimuvad muutused paigutavad tootlikke ressursse ühiskonnas ümber. Hüvise tootmisse, mille hind tõuseb, tuleb ressursse juurde. Alanenud hinnaga hüvise tootmiselt lähevad ressursid ära. Kogu sellist keskkonda ja nähtamatut kätt ennast võime nimetada ka konkurentsiks. Nähtamatu käsi on seega konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel paigutab ressursid ühiskonnas. Erinevalt käsumajandusest leitakse selle majandussüsteemi raames enamik vastuseid kolmele majanduse põhiküsimusele üksikisiku tasemel. Kuna valdavaks on seejuures eraomandus, siis langetatakse ka enamik majandusotsustusi erasektori (üksikisikute ja eraettevõtjate) tasandil. Ettevõtetevahelise konkurentsi erinevatel vormidel peatutakse pikemalt 8. peatükis. 10
Ettevõtte majandusõpetus Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing Osaühing Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja valitakse juhat
vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid. Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks. 17. Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat. Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. 18. Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri ???? Poliitilised režiimid 19. Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab? Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi,
Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks tunnuseks võimalust osaleda ühiskonna eri tasanditel toimuvas otsustamisprotsessis. Pooldatakse isereguleeruvat egalitaaset süsteemi majanduses
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27.
Toimus tööstusrevolutsioon, inimesi asendasid masinad, kergenes töö, paranes mitmesuguste kaupadega varustatavus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. Noor ärimees Robert Owen Sotimaalt oli üks esimesi, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi. Ta keeldus tööle võtmast väikeseid lapsi, õpetas oma töölisi hindama puhtust ja karskust, piiras tööpäeva pikkust. Ta veenis ka teiste tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering. Andrew Ure- pööras tähelepanu kolmandale tegurile- inimestele. Ta varustas oma töölisi kuuma tee ja arstimitega, paigaldas ruumidesse ventilatsiooni ja maksis töölistele haigustasu. Teooria varane areng- 20 sajandi algus. Olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. Tõelist huvi tööinimeste vastu äratas USA insener Frederik W. Taylor ja tema pani aluse ka teaduslikult
valitsejaid mõjutada ja kontrollida. See on aga probleem, mis puudutab mitte isikuid, vaid institutsioone. “Me peame teadma, et kõik poliitilised probleemid on lõpuks institutsioonilised probleemid ja mitte isikute probleemid, ja et progressi suuremale vabadusele saab kindlustada üksnes võimu institutsionaalse kontrolli kaudu.” Seetõttu peaks poliitikateooria peamiseks küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on
2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus.
4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja)
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem,
, , 7-8 , , . CHAPTER III. , , . , . ( ). BOOK 4, CHAPTER II. , , , - , , , . , , ; , , - . , . MIDA SMITH MÕTLES? Evolutsiooniline (teadmiste ja tootmiskeskne) vs Neoklassikaline (vahetuskeskne) teooria Evolutsiooniline Neoklassikaline Spetsialiseerumine ja seetõttu Konkurents piiratud ressurside tehnoloogia ja oskuste areng kasutamisel Oskuste areng loob ebasummetrilise Riigi roll on vältida turutõrkeid konkurentsi Samas on valitsusetõrked vähemalt Riigi roll edendada tehnoloogia sama olulised arengut kiiresti arenevates sektorites Kaubavahetuskeskne arenguteooria: Tootmiskeskne arenguteooria vastus:
Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA Ainekuruse eesmärgid: selgitada, kuidas arvestatakse ja rakendatakse loodusvarade kasutamise ja kaitse (hoidmise) juures ökonoomika põhimõtetega. Anda ülevaade sellest, milliseid vahendeid kasutatakse loodusvarade majandamise optimeerimiseks. Tutvustada üliõpilastele loodusvarade majandamise ökonoomikas kasutatavaid mõisteid ja olulisimaid teoreetilisi kontseptsioone. Kaasaegseid ühiskondi vaevab LOODUSVARADE PIISAVUSE küsimus. Kuna loodusvarad on tootmise sisendid, mida kasutatakse igapäevaselt väga suures mahus, siis
suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne). Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele 12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine ja institutsioonid aitavadki seda teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll
tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu kontseptsioon viitab teemade rohkusele: individuaalsed tegurid, kollektiivsed tegurid, organisatsioonid, institutsioonid ja võrgustikud. Samuti on võimu teostamiseks vaja ka erinevaid ressursse, omadusi ja meetmeid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
