Neuropsühholoogia - Sissejuhatava loengu info (0)

Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab).
• Aju hüpotees – idee, et käitumise allikaks on aju.
• Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron .
Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga.
Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid.
Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted
1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju , seljaaju ; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus
2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel
2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 
2.2. Motoorne e eferentne NS; ST: motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse
2.2.1 Somaatiline e tahtlik ( signaalid KNS-st lihastesse
2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele.
2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene
2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek
Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud ).
Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine )
• Gliia 50% KNSst
• Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni.
Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks , töötlemiseks ja salvestamiseks.
• Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i.
• Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise.
• Eferentsed e motoorsed neuronid – närvirakud, mis viivad sõnumeid KNSst välja, nt saadavad käsu lihastele.
Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, ns arengu toetaja jms) rakkude kogum.
• Gliia koosseisu kuuluvad:
 Ependüümi rakud - vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, toimivad vere-aju barjäärina
 Astrotsüüdid – sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid ; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid;
 Mikrogliia – fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi, st kaitsefunktsioon.
 Oligodendrotsüüdid – asümmeetrilised; kesknärvisüsteemis müeliinimoodustajad  Schwanni rakud – perifeerses NS-s müeliinimoodustajad
Mis on hall- ja valgeollus ?
Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest
*Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest
Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump , raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus.
Pidevalt töötav K/Na pump: raku
sees on rohkem K+ ja väljas Na+
Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse
Erutuslävi -55 mV
Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal „haakuvad“ nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi.
Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46-49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta.
• Väikesemolekulilised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine aksoniterminaalides, neid saab kiiresti asendada.
• Peamised komponendid tulevad otse toidust, st dieet oluline.
Neurotransmitterid e –mediaatorid I: atsetüülkoliin ja amiinid
Neuromediaator Funktsioonid
Atsetüülkoliin (acetylcholine, Ach) Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades, lihaskiudude kokkutõmbumine.
AMIINID Dopamiin (dopamine, DA) Emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon .
Noradrenaliin (NA) e norepinefriin (norepinephrine, NE) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, seotud ka õppimise ja mäluga
Adrenaliin e epinefriin (epinephrine, EP) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, sh fight or flight reaktsioon
Serotoniin (serotonin, 5-HT) Meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon.
Koliinergiline süsteem, ACh :
Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel.
• Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu.
• ACh neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega.
• Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4)
Adrenergiline süsteem (NA/NE)
• Emotsionaalse tooni hoidja
• NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon , ka hüperaktiivsus
• NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania.
• Retseptorid : α1, α2, β1, β2
Dopamiinergiline süsteem, DA
Mustollusest algav tee
• Normaalse motoorika säilitamine.
• DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud.
Mesolimbiline tee (tegmentumist)
Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud
Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega
• Retseptorid: D1-D6
Serotonegiline süsteem, 5-HT
• Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine
• Madal aktiivsus – depressioon
• Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv- kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia
• Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) • Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p
Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks).
12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat.
Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju.
Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt.
Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu ( sulcus medianus posterior ) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine -külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised( tagumised ) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks ( nervus spinalis).
Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem.
Suuraju poolkerade koor e korteks
Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon , lõhnade tajumine
Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Oimu- e temporaalsagar : lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kukla- e oktsipitaalsagar : visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine
Ajutüvi
Keskaju ja talamus : nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju : hingamine js vereringe , tasakaal.
Sild : ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm
Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu
Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule.
Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine
Amügdala e mandelkeha : kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus : õppimine, mälu, ruumitaju .
Mis asjad on ajukoore projektsioonialad.
piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat
1. Primaarsed projektsioonialad
(tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi.
2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi.
3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot.
Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks.
Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv – kõrgeim allesjäänud ajuosa
Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise , kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel.
Kehaasend : reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ↑); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu.
Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed käitumised nagu sugemine; stimulatsiooni korral ka tahtlike liigutuste komponendid (püstitõusmine, käimine, keeramine , hüppamine, ronimine jne).
Afekt ja motivatsioon: tahtlikud liigutused esinevad spontaanselt ja neid on palju, kuid on samas eesmärgitud; afektiivne käitumine moodustab terviku, kuid on halvasti suunatud; termoregulatsioon töötab.
Enese eest hoolitsemine: seob tahtlikud ja automaatsed liigutused piisavalt hästi, et lihtsas keskkonnas enese eest hoolitsemisega (joomine, söömine, teeleidmine) hakkama saada. Sellist rotti on raske normaalsest eristada.
Kontroll ja tahtlikkus: teeb tahtlike liigutuste jadasid organiseeritud viisil; reageerib sensoorse stimulatsiooni jadadele. Moodustab objektide, sündmuste ja asjade vahelistele suhetele reageerimiseks ning kognitiivsete kaartide tekitamiseks närvi-vooluringe.