MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Laima Moora
MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA
Referaat
Juhendaja : Maarika Kaasik
Tartu 2013
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………….3
Mis on mälu……………………………………………………………………….4
Mälu liigid………………………………………………………………………...4-7
Mälu tüübid……………………………………………………………………….8
Mälu protsess……………………………………………………………………..8-9
Mälu vead………………………………………………………………………...10
Mälu treenimine …………………………………………………………………..10-11
Kümme soovitust mälu parandamiseks………………………………………......11-12
Kokkuvõte………………………………………………………………………...13
Kasutatud kirjandus………………………………………………………............14

Sissejuhatus
Ümbritsevat maailma tajudes saame palju teadmisi ja uut informatsiooni. Selle kõik salvestame me oma mälus, kas siis tahtlikult või tahtmata . See mida me mäletame sõltub suurel määral sellest, mida me õpime ja kuidas me õpime, mida me tajume ja kuidas me seda tajume, või mida kogeme ja kuidas me seda kogeme. Mälu on elund mida on täiseti võimalik treenida. Neile kes on otsustanud minna kooli või siis kursustele on mälu treenimine väga oluline. Selleks, et edasi õppida tuleb omandada info salvestamise oskus. Järgnev referaat loobki lugejale pildi , mis see mälu siis õigupoolest on ja kuidas on seda võimalik treenida.
„Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut“. ( Tulving 2002 : 33 )
Mis on mälu
Üsna pealiskaudselt kõneledes on mälu elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi , harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. Kuigi mälu eri avaldustel on teatuid sarnasusi , erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise. Sellest lähtudes saab kõneleda erinevatest mälu liikidest ja uurida veidike lähemalt neid erinevaid mälu liike. (Tulving 2002 : 34 – 36 )
Mälu liigid
Mälu liike on inimesel mitu erinevat tüüpi, mis on erinevate omadustega ning meelde jätmine on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1). ( Kiis 2013 )
Joonis 1. Mälu struktuur ( Kiis 2013 )
Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel.
Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013)
Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks.
Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 )
Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub paari sekundi jooksul. ( Tulving 2002 : 96)
Lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulga informatsiooni ja jäädvustab selle lühikeseks ajaks, kuid aktiivse kordamise abil on võimalik seda pikendada. Kuna meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut informatsiooni , siis pole mõtet korraga palju õppida. Kuid pideva kordamise tulemusena kandub informatsioon üle pikaajalisse mällu. ( Peil 2007 )
Pikaajalises mälus säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus. Õpitu võib meeles püsida isegi terve eluaja, aga selle meelde tuletamisega võib ilmneda probleeme. ( Peil 2007)
Mälu liikide võrdlus tabeli kujul ( tabelis 1. )
Sensoorne mälu
Lühiajaline mälu
Pikaajaline mälu
funktsioon
materjali aktiivsena hoidmine
materjali säilitamine analüüsimiseks
materjali pikaajaline säilitamine
maht
12- 16 ühikut
7 ± 2 ühikut
tõenäoliselt piiramatu
kestvus
250 millisekundit
20-30 sekundit
aastakümneid
Tabel 1. (Kiis 2013 )
Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 )
Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne. )korda saata automaatselt , ilma tähelepanule keskendumata. Sellest lähtudes sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha. ( Tulving 2002 : 36 )
Semantilise mälu olemus avaldub teadmistes maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud. Üldiselt teada ja õpitud faktid ja info . Semantilise info võib omandada väga kiiresti. Semantilisel teabel on loogika, see mida inimene teab võib olla õige või vale. (Tulving 2002 : 36-37 )
Inimesed kasutavad sõna „ tean „ kui nad räägivad mingist semantilisest teadmisest. (Tulving 2002 : 119 )
Episoodilises mälus talletuv info on seotud inimese endaga, see on info, mis teeb võimalikukus inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Episoodiline mälu vahendab teadmisi, mida te tegite kuu aega tagasi või mida te tegite vahetult enne referaadi lugema hakkamist. Sündmusi elatakse läbi isiklikena ja tõestena ja neid tajutakse kui sündmusi, mis on inimesel endal reaalselt minevkus toimunud. (Tulving 2002 : 37 ) Üldine küsimus millele episoodiline mälu vastuse annab on : „ Mida sa tegid mingil hetkel ja kus kohas“. ( Tulving 2002 : 118-119)
Kuid on veel kolmaski liigendus, mis teeb vahet eksplitsiitse ja imlistiitse mälu vahel. (Tulving 2002 : 46 ) Vt. Joonis 2 .
Eksplitsiitne mälu eeldab, et inimene on isikliku informatsiooni tahtlikult meelde jätnud. (Tulving 2002 : 46 )
Implistiitne mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult omandanud, või inimene ise ei ole teadlik, kus see informatsioon omandati. ( Tulving 2002 : 47 )
Joonis 2. ( Kiis 2013 )
Puudutasime üldiselt kolme erinevat mälu liigitusalust. Üks neist jagas mälu lühi- ja pikaajaliseks mäluks; teine jagas mälu protseduuriliseks, semantiliseks ja episoodiliseks süsteemiks ja kolmas tegi vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 )
Mälu Tüübid
Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 )
Nägemismälu on inimestel, kellele jääb hästi informatsioon meelde visuaalselt .
Kuulmismälu  on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida keegi kuskil rääkis. Kuulmismäluga inimene loeb ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Kuulmismäluga õpilane peab õppima vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast.
 Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud.
Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sellisel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu . ( Jänes 1986 )
Mälu protsessid
Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsesse: salvestamine, meelespidamine ja unustamine ning meenutamine (Kiis 2013 )
Salvestamisel liigub informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Selle juures on oluline, et mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha. Oluline on tähelepanu koondamine  materjalile. Tähenduslike seoste tegemine juba mälus olemasolevate seostega. Mõtestatud kordamine muudab informatsiooni ülekandmise lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu lihtsamaks, kuna inimene mõtleb meelde jäetava informatsiooni peale. ( Kiis 2013 )
Meenutamise edukus oleneb erinevatest teguritest . Üheks oluliseks teguriks on meenutamise viis ehk kas inimesel tuleb aktiivselt materjali meenutada või tuleb õige asi teiste seast lihtsalt ära tunda. (Kiis 2013 )
Meelespidamise käigu hoitakse vajalik informatsioon mälus alles. Uurijad on avastanud, et meelespidamise ajal võib materjal mingil määral muutuda. Informatsioon võib lüheneda ja olulised detailid kustuda. Kuna mälu-uuringutega on väga keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et vastav informatsioon püsiks mälus. Kuid uuringute käigus on saadud teada, mis võivad olla informatsiooni kadumise ehk unustamise põhjused. (Kiis 2013 )
Unustamine algab koheselt koos meelde jäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine kiire. Ööpäeva möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab väga hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100% - ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Sellist nähtust nimetatakse unustamiskõveraks ,vt joonist 3 . ( Peil 2007 )
Joonis 3. ( Peil 2007 )
Mäluvead
Unustamiskõverad näitavad meile, kui kiiresti läheb omandatud teadmine kaduma.
Tulving ( 2002 : 99- 100 ) leiab, et info säilitamine ei toimu vigadeta ja tihti juhtub, et omandatud teadmised moonduvad, mitte ei lähe kaduma. Tulemuseks on ikkagi unustamine ja sellist nähtust nimetatakse mäluveaks. Sisu muutused ilmutavad end mäluvigade kujul. Üks mäluvigade põhjus on meie üldistes teadmistes ümbritseva maailma kohta. Inimestel on kalduvus täita mälulüngad sobiva teadmisega olukordadest, millega inimene ise kokku puutub.
Mälu treenimine
Valides õige meetodi õppimiseks, saate parandada oma õppimise kvaliteeti. Õppurid, kes oma õppimist organiseerivad mäletavad rohkem. ( Arden 2009 : 175 )
Õppimis kvaliteedi parandamiseks, on mitmeid võimalusi. Kõigepealt tuleb eemaldada segavad tegurid. Kui te tahate ,et teile midagi meelde jääks , siis on suur tähtsus tähelepanul ja peate olema motiveeritud. (Arden 2009 :214 )
Õpitu meelde tuletamine sõltub pigem sellest, kuidas te olete informatsiooni oma peas organseerind, kui sellest, kui palju materjali te olete pähe õppinud . ( Arden 2009 : 175 )
Jaotage õpitu pikema aja peale, siis ei pea enne tähtsaid koolitöid öösel tuupima. Paljud arvavad , et viimasel minutil tuupimine on hea, sest siis on kogu materjal veel värskelt meeles, kuid tuupimine on vahend unustamiseks mitte meelde jätmiseks. Teine viga mida tehakse on öösel õppimine. Öine õppimine tegelikult halvendab mälu, hea mälu nõuab rohket und. ( Arden 2009 : 177 )
Eralda õppeained üksteisest. Erinevate õppeainete õppimisel ühel päeval, tuleb teha sisse väiksed pausid. Kui asute ühe õppeaine juurest kohe teise juurde, siis riskite sellega, et ei anna endale üleminekuaega. Üleminekuaeg on aga olulise tähtsusega, kuna peate olema valmis omandama uut informatsiooni. ( Arden 2009: 178- 179 )
Ülekordamine ehk värskendamine süvendab teie teadmisi. (Arden 2009 : 180) Soovitav on korrata valjusti, see aitab teil materjali omandada, paremini mõista ja kõik see tervikuks koguda. ( Arden 2009 : 189 )
( Arden ( 2009 : 182- 183 ) väidab, et mehaaniline õppimine kujutab endast, üksteisega mitteseotud faktide korrutamis. Tõenäoliselt unustate need faktid, kuna te pole neid liitnud oma teadmistega. Midagi teada tähendab, et te mõistate faktide tähendusi. Kuna informatsiooni mõtestatus määrab selle ära, kui hästi see teile meelde jääb, siis pole mehaaniline õppimine parim meetod.
Mida mõtestatum on info seda paremini jääb see teile meelde. Abi on ka sellest, kui tunnete teema vastu huvi. (Arden 2009 : 183 )
Tee märkmeid. Teie märkmed kujutavad endast kogu õppetöö lühendatud konspekti. Tõsta märkmete olulised põhipunktid esile. (Arden 2009 : 185 )
Koostage endale materjali kohta küsimusi. Kui te hakkate teemat mõistma, saavad mõned neist küsimustest juba vastuse.( Arden 2009 : 188 )
Kümme soovitust mälu parandamiseks
Arden ( 2009 : 279 -284 ) on välja toonud kümme võimalikku viisi mälu parandamiseks.

Sööge tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit peab sisaldama liitsüsivesikuid, puu- või köögivilja ja valku. Hea toit on põhiline, mida ajul on tarvis, et kogu oma potentsiaali ära kasutada.

Laske ajul lõdvestuda. Aju peab lõdvestuma ja saama küllaldaselt und.

Treenige mälu. Kui tegelete spordiga, siis annate kehale ja ajule võimaluse hoida kõik organisüsteemid töötamas nende parimal tasemel. Samuti aitavad füüsilised harjutused öösel paremini magada ja viivad päeva jooksul kogunenud stressi miinimumini. Sellest lähtudes saame öelda , et põhiliselt hoiavad just füüsilised harjutused teie mõtted selged.

Tarvitage toidulisandeid. Suur valik vitamiine ja taimseid lisasid, aitavad ajul saavutada õige biokeemilise taseme.

Stimuleerige oma vaimu. Kui tahate oma mälu parandada, siis peate ka treenima oma vaimu. Lugege, reisige, või õppige midagi.

Keskenduge mälule. Teil tuleb olla tähelepanelik. Selleks, et midagi üldse meelde jätta, tuleb seda tähele panna.

Organiseerige oma elu. Kui teie elu on korras, siis suudate oma mällu paremini salvestada seda, mida loodate meeles pidada.

Looge assotsiatsioone paare ja ühendusi. Mida rohkem on erinevaid viise, kuidas te mingit informatsiooni mäletate, seda lihtsamalt suudate te selle meelde tuletada.

Kasutage mälu jaoks abivahendeid. On võimalus kasutada erinevaid meelespidamist hõlbustavaid võtteid. Näiteks lugude - seoste süsteem.

Säilitage õige hoiak. See kuidas te elule lähenete, on väga suurel määral seotud sellega, mida te mäletate ja kuidas te mõtlete. Auahnus , optimism ja uudishimu on heale hoiakule omased iseloomustavad tunnusjooned ja need tunnusjooned suudavad hoida teie mälu tervena. Kui jääte neile kindlaks, siis suudate saavutada oma eesmärke, hoiduda alla andmast ja olete avatud teid ümbritsevale maailmale.
Kokkuvõte
Mälu ei ole üks tervik, vaid ühine nimetus tervele reale organismivõimetele, mille abil omandatakse, säilitatakse, meenutatakse ja kasutatakse teadmisi ja oskusi. ( Tulving 2002 : 109 )
Kasutatud kirjandus
Arden, J, B. ( 2009 ). Mälutreening võhikutele. Tallinn.: Ersen
Jänes, H. ( 1986 ). Aju ja mälu. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.ht m
[ 29.10.2013 ]
Kiis , K. ( 2023 ). Sissejuhatus psühholoogiasse: Mälu.
http://eek-malu.weebly.com/otildepijuhis.html  [ 29.10.2013 ]
Peil, I. ( 2007 ). Mälu ja õpistiilid. http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/ [ 29.10.2013 ]
Tulving, E. ( 2002 ). Mälu . Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus
Sissejuhatus psühholoogiasse: Mälu