Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #1 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #2 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #3 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #4 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #5 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #6 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #7 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #8 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #9 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #10 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #11 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #12 MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janeli791 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Mis on mälu ja kuidas seda treenida

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?..........................................................................

Inimese õpetus
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I

Psühholoogia alused
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused  Arengulised erinevused  Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused  Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3

Psühholoogia alused
thumbnail
21
docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3

Psühholoogia
thumbnail
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii

Psühholoogia
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

katsetamine Binet ja Simon ­ lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) ­ inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele ­ sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus ­ keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud ­ 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture

Psühholoogia
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

katsetamine Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture

Psühholoogia
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps) Sir Frederick Bartlett (1886-1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel.See oli erinev lähenemine.Ebbinghausi nn ,,puhta mälu" uuringutest (muu hulgas kasutas Ebbinghaus tähenduseta trigramme,et vältida liigset isikupäraste mõtete ja eelnevate assotsiasioonide mõju mälutestides) Tänapäevase üldseisukohad: Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: (I) DNA/RNA,(2) närvivõrgustike erutus-ja pidurdusvõime mustri muutumine;viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmusel ja

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun