Mälu liigid, motivatsioon, intelligents (1)

Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid . Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine . Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel alusel eristatakse protsetuurilist, semantislist ja episoodilist mälu. Protsetuuriline mälu seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega (nt. jalgrattaga sõitmine)Sinna alla kuuluv inf. Omandatakse üksnes antud tegevuse käigus.Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse(nt. rohi on roheline)See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes . Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (nt. mida eile tegi) Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust. Amneesia - ehk lünk mälu on ,siis kui unustamine on kõike hõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse midagi.Liigmälu on selle vastand . Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine on siis kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi.Kui aga üritatakse leida uusi teid siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Hästidefineeritud probleem- kui probleemile on kindlat lahendust kerge leida. Kuid vahest võib lahendusvariante olla palju ja nende hulgas ühtki head, siis on tegu halvastidefineeritud probleem. Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne , et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused. * Loovust soodustab selline atmosfäär, mills inimene tajub teatud pinget. *Loovisik peab antud valdkonda hästi teadma. *Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius – loovisik kes on teinud väga palju tulemusrikast tööd ja on saavutanud edu. Pärilikkus on geeniuseks kujunemisel väga oluline. Samuti ka ümbritsev keskkond. Et tuleks loovlaps peavad vanemad: uskuma lapsesse, võtma teda võrdsena, mõtlema lapsega kaasa ja arendama tema ideid edasi hoidma alal optimismi. Keel on häälikul põhinev sentimentaalsete ehk täienduslike märkide süsteem. Intelligents on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärigipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. R.Catelll arvas , et on 2 inteligentsuse vormi. Fluiidne intel. Peegeldab inimese võimekust arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, kogeda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intel. Sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades.
Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet.
1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega.
2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem . Ja loogika ül. Lahendamisel.
3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju
4) Kehalis - kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega.
5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist.
6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)- tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine.
A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel.
Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb .nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus . * Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga .Optimaal seisund- kui inimene on motiveeritud ja piisavalt erutatud, mitte liiga motiveeritud ja ka mitte liiga rahulik. Vastandprotsessid . Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavatele vastupidistele tunnetele.Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi et jõuda seeläbi millegi meeldivani.Humanistliku lähenemis viisi üks alusepanijaid oli Abraham Maslow. Ta koostas püramiidi kus kõrgemaid vajadusi rahultavad inimesed siis kui enamik alumisi on rahuldatud. Püramiidi astmed :*Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,une vajadus jms.
* Kaitstus vajadus-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust .
*Armastus-ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda
* Tunnustusvajadus -igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Inimene reguleerib oma käitumist nii nagu teised tema käitumist hindavad .Kui seda pole siis võib tekkida alaväärsustunne.
*Eneseteostusvajadus-inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus saavutada tahab.
Emotsiooniks nim. Inimese poolt läbielatud suhtumist ümbritsevasse ja iseendasse. Emotsioonid mõjutavad inimese tegevust.Kapitiivne emotsiooni teooria-emotsioonid on seotud, sellega kuidas inimene mõtleb, tõlgendab ümbrust ja millise tähenduse annab erinevatele sündmustele.
Meeleolu seisundid :* Stress
*Afekt-esialgne refleks olukorrale, kestab lühikest aega.
* Kirg –väga tugev suhteliselt pikalt kestev seisund, mis koondab mõtted teatud eesmärgile.
*Frustratsioon-psüühiline seisund , kui inimesel ei õnnestu soovitut saavutada.
*Ärevus- sarnane hirmule pmst. Ähmane ebamugavustunne.
Eneseteostusvajadus Teoreetiline vajaduste arend on noolega üles ja kui Tunnustusvajadus
Armastus ja kuuluvus vajadus Nool alla on siis kui mõni vajadus on all pool
Kaitstus vajadus rahuldamata jäänud ja langed alla poole .
Füsioloogilised vajadused