Psühholoogia protsess - Mälu (12)

1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks?
2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks?
Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel:

• Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja „mihklid“ iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti.
  
• Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus , seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb väga vähestel.
  
• Kujundimälu : rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisiksusel – olgu siis teaduses , poliitikas või kunstis – on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon).
  
• Sõnalis- loogiline mälu : on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esined ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus.
  

Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse:

• Sensoorne (ülilühiajaline) mälu : funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta.
  
• Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna
  
• Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused .
  
• Operatiivmälu (töömälu) :
  

3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: „Mis aastal Sa sündinud oled?“; „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; „Mida Sa eelmisel reedel tegid?“; „Kes on Andrus Vaarik ?“; „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis “Kalevipojad”?“
4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving ? Milline oleks mälu ilma temata?
Mälu jaotus
5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid.
Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon .
6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud?
7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud?
Kolmest osast koosneb.
8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused.
Inimest arvutist eristab unustamine. Nii inimene kui ka arvuti salvestab informatsiooni nagu raamatukogu. Info on kataloogidesse jaotatud. Mõlemal operatiiv- ja püsimälu.
9) Millistest protsessidest mälu koosneb? Kuidas nendest oleneb mälu tulemuslikkus?

• Meeldejätmine :
  
• Säilitamine :
  
• Reprodutseerimine :
  

Et asjad tuleks meelde on vaja kõiki neid kolme etappi .
10) Kirjeldage mälu uurimise meetodite üldiseid printsiipe ja tooge konkreetseid näiteid. Millise katseprotseduuri alla sobituksid tunnikontrollid, mida teiega iga seminari alguses läbi viiakse?
11) Kuidas toimub unustamine? Kirjeldage unustamiskõverat tuues näiteid erinevatest kontekstidest. Mille poolest on unustamine kasulik/kahjulik?
12) Mis on kaksikjälje hüpotees ja kuidas see seostub unustamisega?
Liiga palju informatsiooni on halb, ei suuda vajalikku ülesse leida. Vähe tähtis kaob. Halb on see, et vahest võib ka midagi vajalikku ununeda.
13) Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne (nt peast paberraha joonistamine ei taha täpselt õnnestuda)?
14) Mis võiks tingida selle, et esimene koolipäev, kohting , tööintervjuu või rahvusvaheline spordivõistlus jääb hästi meelde, kuid hilisemad sarnased sündmused mitte?
See on kõige esimene sellelaadne situatsioon ning siis jääb hästi meelde, et hiljem sarnases olukorras omandatud informatsiooni kasutada.
15) Millised tegurid mõjutavad info meeldejätmist? Kuidas on seda uuritud? Mida teha selleks, et suurt hulka materjali (näiteks eksamiks valmistumisel) efektiivsemalt omandada? Millised taktikad on suure tõenäosusega küllaltki kasutud (lühiajalise kasuga)?
Materjali kordamine. Ei tohi hakata õppima alles enne eksamit vaid peab pikema ajajooksul materjali omandama.
Materjali seostamine varajaste teadmistega
Ebaefektiivne on oluliste asjade allajoonimine, mehaaniline kordamine või lugemine.
16) Kas see, kui miski ei meenu, annab alust väita, et seda ei ole mälus olemas? Miks?
Ei pruugi seda tähendada. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral
17) Kuidas on omavahel seotud info salvestamine ja meenutamine ? Milles seisneb kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Tooge näiteid.
18) Millest tulenevad mäluvead? Kuidas on võimalik nende kujunemist uurida? Millised ohud mäluvigade puhul varitsevad ? Kuidas võiks neid vältida/vähendada?
1. informatsiooni kohe küllalt palju ei korrasta.
2. interferents ehk vastastikune häirumine - näiteks kui õpite poolt tundi ajalugu ning seejärel pooltundi geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia.
3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine.
4. tuleneb konteksti mõjust. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast.
5. motiveeritud unustamine – sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat.
KUJUNEMISE UURIMINE – esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega.
OHUD – kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda.
19) Kus mälestused ajus „paiknevad“ ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad?
20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi , kuid järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada avaliku elu tegelasi (George Bush , Anne Veski , Andrus Ansip , Ingrid Rüütel jne). Mis haigus seda võiks põhjustada?
21) Kuidas on omavahel seotud mälu ja õppimine? Aga mälu ja mõtlemine?
22) Kirjeldage, mida tähendab neuraalne plastilisus? *
23) Millised ajupiirkonnad on seotud erinevate mälutüüpidega? *
24) Kirjeldage seost mälu ja emotsioonide vahel? Kuidas mõjutab emotsionaalne kontekst info salvestamist?
25) Selgitage lühidalt pikaajalise potenseerimise mehhanismi närviraku tasandil? *
26) Kes või mis on aplüüsia ja millise panuse on selle organismi uurimine andnud teadmistesse mälu bioloogilistest alustest? *