Kuidas mälu töötab? (0)

Q: KUIDAS MÄLU TÖÖTAB?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuidas mälu töötab?

1 Hindamata

Esitatud küsimused

KUIDAS MÄLU TÖÖTAB?

Lähte Ühisgümnaasium
KUIDAS MÄLU TÖÖTAB
Referaat
Autor: Catrin Kelly Reppo
Allikas: „Õpi meelde jätma“- Dominig O´Brein
2018
SISUKORD

1.MÄLU 3
1.2.Mälu tüübid 3
1.1.2. Sensoorne mälu 3
1.1.3. Lühimälu 4
1.1.4. Püsimälu 4
2.1. Uni, unenäod ja mälu 5
2.2. Mälu ja õppimine 5
2.3. Laste mälu 6
2.2 Mälu ja vananemine 6
KOKKUVÕTE 7

MÄLU

Me kasutame oma mälu pidevalt- iga uus mõte või kogemus vallandab ajus terve rea olemasolevaid mälujälgi oleme sellest teadlikud või mitte. Mälu võib pidada üheks inimkonna vanimaks oskuseks. Ta on meie ellujäämisel olnud alati olulise tähtsusega.
Mälu kujutab endast inimese poolt varem tajutu, läbielatu või tehtu peegeldust inimese teadvuses ka siis, kui need nähtused ja tegevused enam otseselt inimesele ei mõju. Inimese poolt tajutu säilib teatud aja inimese mälus. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisis. Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega.

Mälu tüübid

See kuidas me mingist asja mäletame, kujutleme tuleneb sellest, mis mälu tüübiga oleme me antud asja meelde jätnud. 19. sajandist alates on teadlased olnud arvamusel, et inimeste mälupiltide rikkaliku galerii saab lahutada eraldi kategooriateks ning et igaüks neist võib eksisteerida aju eri piirkonnas.

1.1.2. Sensoorne mälu

Sensoorne mälu on kõige lühiajalisem. Töötlemata informatsioon, mida koguvad meie meeled- nägemine, kuulmine , maitsmine , haistmine ja kompimine - voolab sensoorsess „hoidlasse“, mis on jaotatud aju eri piirkondade vahel. Igal meelel on eri piirkond, mis vastutab temasse sisestatavat informatsiooni töötlemise eest. See mälu tüüp hoiab üldiselt infot ainult sekundi murdosa , enne kui vana informatsioon asendatakse uue stiimulitega.
Sensoorne hoidla filtreerib meeltelt tulnud signaale ja jälgib neid alateadlikul tasandil. Enamiks sensoorset informatsiooni heidetakse peaaegu kohe kõrvale.
Sensoorne mälu joaks pole õun midagi muud kui punane või roheline, läikiv, ümmargune, tahke.

1.1.3. Lühimälu

Lühimälu on tuntud aktiivse või töötava mäluna, sest see sõltub ergastatud neuronite elektrkeemilisest aktiivsusest. Seda tüüpi kasutatakse tavaliselt ülesannete teostamiseks. Lühimälu säilitab informatsiooni kõigest kümme või kakskümmend sekundit.
Lõhimälu maht on piiratud. Tavaliselt suudab ta samaaegselt säilitada ligikaudu seitset informatsiooni ühikut - olgu need siis numbrid, sõnad või kujundid . Iga uue informatsiooni sisestamisega paigutatakse juba olemasolev info ümber. Selle tagajärjel kaob lühiajaline mälupilt kiiresti kui välised tegurid või muud selline mälupilt on piisavalt võimas – sest see onn intensiivse keskendumise fookuseks , või seda korratakse ikka ja jälle, või on üllatav ja emotsionaalne – võib see muutuda püsimäluks.

1.1.4. Püsimälu

Püsimälu tekib siis, kui lühimäluga seostud neuroogilne aktiivusus muudab aju füüsilist struktuuri. Muutus, mis võib kestaminuteid kuni aastakümneid. Tegelikult on võimalik, et paljud püsimälu ühikuid kestavad eluaja, kuid mända neist on raske kätte saada. Mälujalg jääb kusagile ajju, kuid me pole kindlad, kuidas seda leida.
Püsimälu tüüpe on kaks: Deklaratiivne ja protseduurimälu. Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida oleme oma elu jooksul kogunud. Sinna hulka kuuluvad maised mälestused (Näiteks see, et mida me eile õhtu tegime – need mälestused ei säili tavaliselt rohkem, kui mõned päevad.). Kõik mälestused, mis on seotud meie elusündmustega, kuuluvad episoodiliste mälu alla. Neid mõjutab aju kulg ning nad tuhmuvad vastavalt selle, kui tihti me neid meenutame ning kui tähtsaks me neid juhtumeid oleme pidanud. Mida võimsam mulje sündmus jätab. Seda kauem ta meie mälus püsib.

KUIDAS MÄLU TÖÖTAB?

. Uni, unenäod ja mälu

Unel on viis staadiumi: teadaolek, unisus , kerge uni, sügav uni ja unenägude uni. Üks teooria une ja mälufunktsioonide seose kohta ütleb, et aktiivne uni stimuleerib hipokampuse aktiivust, mis une ajal kordab teatud päeval kogetud tegevusi või elamusi kogu ajukoorel (kus mälestused tekivad ja salvestuvad. See avaldab edasist mõju mälujälgedele, tehes nad kergemini kättesaadavaks ärkveloleku ajal. REM (Kiirete silmaliigutuste uni ehk paradoksaalne või aktiivne uni) – uni aitab kaasa meie mälule.

. Mälu ja õppimine

Ilma mäluta ei saa õppida. Nii loomadel kui inimestel moodustab mälu üppeprotsessis otsustava osa. Isegi selliste selgesti nähtavate põhioskuste omandamine, nagu väikelapse roomamine , oleks võimatu ilma protseduuri mäluta.
Jaotatud õppimine suurendan meie meenutamisperioodide arvu. Kui inimene omandab informatsiooni plokke, siis loodud mälupildid hakkavad üksteist segama ning regulaarsed puhkepausid vähendavad seda ohtu.
Teiseks õppimise strateegiaks, mida teadlikult rakendatakse, on känkimine. Ehk siis Lühimälu säilitab seitset objekti. Näiteks õpivad lapsed tähestikku plokkidena või viisina.

. Laste mälu

Varases lapsepõlves puudub lastel eneseteadvus. Kuigi lapsed eelistavad juba sünnimomendil oma ema häält, arvatavasti selle tõttu, et selle iseloomulik tämber on neile juba emakas tuttavaks saanud. Mis annab mõista, et juba emakas töötab pisikese inimkeha mälu. Inimloote aju neuronid hakkavad umbes kaks nädalat enne sondi kiiresti kasvama. Uued aksonid hakkavad vohama, suurendades kontaktivõimalus teise neuronite dendriitide ja aksonite vahel. Selle protsessi tagajärjel tekibki mälu.
Umbes kaheksa- või üheksakuuliselt hakkavad väikelapsed ilmutama selgeid märke deklaratiivse ja lühimälu täkkimisest. Nad hakkavad viipama konkreetsetele objektide poole, mida nad tahavad, ning suudavad peidetud asju üles otsida. Mitu kuud, kuni aasta hiljem omandavad nad juba keelt ning arendavad semantilist mälu (Semantiline mälu annab kogu sellele informatsioonile tähenduse, nii et kui me mäletama või kuuleme.). Kuigi lapse semantiline mälu on ebapüsivam kui täiskasvanute oma.
Lapse mõistus eksperimenteerib, kontrollib, võtab omaks ja heidab kõrvale uusi hüpoteese välismaailma kohta. Sellepärast pole laste mälestused nii püsivad kui täiskasvanul.

2.2 Mälu ja vananemine

Vananemisega väheneb kiirus, millega aju töötleb ja talletab meie mälestusi. See on pealmine põhjus, miks vanemad inimesed pole nii edukad aja paela tehtavates IQ testides kui nooremad . See aga ei tähenda, et vanemate inimeste mälu halb oleks, kui neile anda harjutuste tegemiseks rohkem aega, oleks keskmised tulemused samad mis noortel.
Ajuprotsesside aeglustumine on osalt tingitud sellest, et vananedes aeglustub vereringe . Küpsemas eas nõuab eluaegne kulumine lõivu ka südamelt või arteritelt, seega läheb rohkem aega, et hapnikuga rikastatud veri jõuaks tipptasemel töötamiseks vajalikus koguses ajju.
Normaalse tervise juures ei muutu pika eluea jooksul meie võime püsimälus olevaid asju meenutada. Seda sellepärast, et RNA tase meie ajus tõuseb vananedes.
Usk mälu hävimatusse on sageli alles pool võitlust, mis viib püsivalt briljantse mäluni.

KOKKUVÕTE

Meie mälu on ainulaadne. Kõik kogemused on subjektiivsed ja inimesed meenutavad üht ja sama kogemust isemoodi.
Meie mälu töötab koguaeg – eile, täna ja ka homme . See kuidas mälu informatsioon endasse talletab on erineva. Kuna on olemas erinevad aju tüübid. Kuna meie mälu ei talleta ainult ühte kohta informatsiooni. Kõige lühema aja järguga informatsioon talletaja on sensoorne mälu – kestab paar murdosa sekundit. Lühimälu talletab informatsiooni paarkümmend sekundit. Ta suudab omastada seitset informatsiooni, mis võib muutuda põhimäluks ja olla sul mälus mitukümmend aastat.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 6 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cathyuza Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Mälu

ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on

Üldpsühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse

1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Ülevaade psühholoogiast

See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud.

Ülevaade psühholoogiast

doc

Õppimine

............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...

Psühholoogia

docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.

Psühholoogia

doc

Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja

Õiguse psühholoogia

docx

PSÜÜHIKA EKSAM

(sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4

Psühholoogia

docx

Neuropsühholoogia

Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud.

Psühhomeetria

Rohkem sarnaseid