Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üld- ja sotsiaalpsühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees?
  • Kui keegi seda ei kuule?

Üld- ja sotsiaalpsühholoogia


2. loeng 10.09.18


Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees?
  • Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem
  • Mõlemad süsteemid kasutavad inf

    AJU JA NÄRVISUSTEEM
    • Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest
    • Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades
    • Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid

    NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS
    KESKNÄRVISÜSTEEM(kns)

    PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns)
    • Ühendus knsiga seljaaju kaudu
    • Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja
    SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM
    • Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust
    • Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed
    AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM
    • Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid
    • Saadab infot siseelundite kohta knsi
    • Sümpaatiline haru-Mobiliseerib organismi füüsiliseks pingutuseks(higistamine, närv enne võistlust)
    • Parasümpaatiline haru- taastab ognismi puheoleku(kõik on korras, rahustab meid)

    AJU EHITUS


    • Seljaaju ülemises otsas on ajukivi
    • Kõige ´´pirmitiivsem´´aju ´´kiht´´ :reptiili aju
    • Tagab põhilisi instinktiivseid protsesse
    • Ajutüvi koosneb:
    Pikliaki(medulla oblongata) reguleerib hingamist
    Sild( pons ) reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme
    Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde
    AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId
    Limbiline süsteem
    • Teine aju kiht ehk imetaja aju
    • Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu
    • Alateadlik info töötlus
    • Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus
    • Mandeltuum -emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte
    • Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes , seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega.

    AJU EHITUS: AJUKOOR
    • Kolmas aju kiht ehk primaatide aju
    • Mõtlev aju
    • Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest

    AJUKOOR
    Otsmikusagar- juht

    KIIRUSAGAR (PARIETAL LOBE )
    • Aistingute ja tajude moodustamune
    • Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse
    • Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine

    KUKLASAGAR
    • Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine)

    OIMUSAGAR (TEMPORAL LOBE)
    • Kuulmissignaalid
    • Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine
    • Keelekasute mitmed aspekti

    VÄIKEAJU
    • Koordineerib lihaste tegevust
    AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD
    lilla
    • Otsmikusagara osa
    • Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest
    roosa
    • Kiirusagara osa
    • Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest

    ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD
    • SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND
    • HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES.

    Meil on kaks ajupoolkera -vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline ) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd
    • Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria
    • Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd
    • Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel
    • Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt.

    AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED
    • Visuaalne agnoosia -suutmatus ära tunda visuaalselt nähtavaid objekte*kuklasagara või kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid
    • Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele
    VEEL VAATA SLAIDIDELT!
    AJU PLASTILISUS -aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem ajukude(muusikutel on sõrmedest tulenevate signaalide töötlemiseks suurem aju piirkod kui mittemuusikutel)
    • Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda- ehk aju võb omandada uue ühendusvõrgustiku
    • Ka väga traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi pühendusi nt post traumaatiline stressihäire.
    • Aju võib kasvatada uusi neuroneid - neurogenees, kortikaalne neurogenees kõige vähem tõenäoline.

    Raamat ´´mõtteviis´´ Carol Dweck

    TUNNETUSPROTSESSID

    • Aisting -väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine
    • Taju- meeleorganitelt saadud inf tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine
    • Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne. on kõigil erinev
    MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME ASJADEST ARU SAADA!
    • Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine , maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled)
    • Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul
    • Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis
    • Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks
    • Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid
    • Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria)
    AISTING
    • Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused
    • Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb
    • Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine
    NÄGEMINE
    • Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen
    • Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne
    • Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt
    • Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel
    • Vaguse tajumine toimb fotoretseptorite abil, mis asuvad silma võrkkestal

    Nägemismeele kontrastefektid
    • SENSOORSED SÜSTEEMID ON tundlikud erinevuste suhtes
    • Kontrastefektid- eesmärk on rõhutada servi, et eristada kujusid
    Nägemismeele värvitaju
    Värvitaju on triromaatiline: tugineb kome tüüpi lainepikkusele, mida tunnetakse kolme tüüpi värvusretseptoritega
    • Lühike lainepikkus - sisine v
    • Keskmine lainepikkus- roheline
    • Pikk lainepikkus-punane
    Trikromaatiline teooria seletab värvitaju algfaasi
    Edasised mehhanismid kodeerivad signaali ümber kolmeks vastandprossessi paariks
    KUULMINE
    Stiimuliks on heli
    Helilained -järjestikused rõhumuutused õhus, mis erinevad üksteisest lainepikkuse madal v kõrge heli ja amplituudi poolest vali v vaikne heli
    Kas metsas murduv puu teeb häält, kui keegi seda ei kuule ? EI tekitab vibratsioone õhus aga hääl on tekitatud meie ajus
    NAHAMEELED
    Nahameeled- rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta
    Infot jõuab simatosensoorsess projektsioonipiirkonda
    Mõne kehaosa nahk on tundlikum kui teise osa
    Asitingute kodeerimine on spetsiifiline
    NAHAMEELED:VALU AISTING

    HAISTMISMEEL
    • Stiimuliks on lõhn-õhus olevad lõhnaaine molemulid
    • Nina limaskest sisaldab lõhnatundlikke retseptoreid, mis vallandavad haistmismeele
    • Ninas on umbes 100 erinevat tüüpi retseptoreid, mis eelistavad erinevaid lõhnaineid
    • Eristame 10000 lõhna
    • Mustri teooria
    • Haistmine on oluline osa meie maisetajust
    • NB! ilma nägemise või lõhnavihjeta ei suuda inimene eristada õuna sibulast
    • Haistmise sotsiaalne funktsioon-lõhna abil teiste äratundmine jaa kommunikatsioon nt looma märgistavad enda territooriumi

    MAITSEMEEL
    • Stiimulik on maitsetekitajad-molekulid, mis kanduvad edasi vedelikus , mitte õhus
    • Maitseretseptorid asuvad keelel aga ka suulaes ja kõri ülaosas
    • Maitsemeel tugineb viiele retseptori tüübile: soolane , magus, hapu, mõru ja umami-maitse mis on omane paljudele kõrge proteiini sisaldusega toitudele
    • Iga retseptor reageerib mingil määral kõikide maitseekitajatega
    • Maitse-eelistused on kujundatud õppimises

    MULTIMODAALNE TAJU
    • M tajume maailma erinevate meelte kogmine
    • Sünteesia ehk teiste aistingute teke
    • Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe-kollane värv

  • Üld- ja sotsiaalpsühholoogia #1 Üld- ja sotsiaalpsühholoogia #2 Üld- ja sotsiaalpsühholoogia #3 Üld- ja sotsiaalpsühholoogia #4 Üld- ja sotsiaalpsühholoogia #5 Üld- ja sotsiaalpsühholoogia #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 303775 Õppematerjali autor
    2. loeng 10.09.18

    Sarnased õppematerjalid

    Meeled-Taju-Tähelepanu-Teadvus
    18
    docx

    Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

    Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja

    Psühholoogia
    Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus
    30
    docx

    Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

    Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, se

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    Kordamisküsimused teadvus
    12
    docx

    Kordamisküsimused teadvus

    Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Webe

    Psühholoogia
    Neuropsühholoogia kordamisküsimused
    29
    docx

    Neuropsühholoogia kordamisküsimused

    Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –

    Bioloogiline Psühholoogia
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    148
    docx

    NEUROPSÜHHOLOOGIA

    NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

    Psühholoogia
    Sissejuhatus psüühikasse
    130
    pptx

    Sissejuhatus psüühikasse

    Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnati

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    Neuropsühholoogia
    58
    docx

    Neuropsühholoogia

    Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on

    Psühhomeetria
    Üld- ja sotsiaalpsühholoogia konspekt
    32
    pdf

    Üld- ja sotsiaalpsühholoogia konspekt

    ● Juured põhinevad nii psühholoogias kui ka sotsioloogias Sotsiaalpsühholoogia algus: ● Esimene uuring – 1897 Norman Triplett. Hüpotees: jalgratturitel on paremad ajad siis kui nad teistega sõidavad vs sellega kui üksi. Sotsiaalne soodustamine: kalduvus täita lihtsaid ja hästi kätteõpitud ülesandeid paremini teiste juuresolekul, kui üksi. ● Tekkis eraldiseisva haruna ​1908.a.​ kui publitseeriti esimesed sotsiaalpsühholoogia raamatud Mina-käsitlus. ● Isiksuse keskne aspekt ● Kogum uskumusi selle kohta, kes me oleme või peaksime olema, mis on meile tähtis ja millega tegeleme. ● Inimese mina-käsitlus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid“ (Rosenberg, 1979). ● Enese-käsitluse keskmes on inimese refleksiivsus – võime vaadata ennast kõrvalt; objektina, mida saab hinnata, vaadelda, nimetada, muuta jne. Minu mina-pilt

    üld- ja sotsiaalpsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun