LOKAALANESTEESIA JA PALLIATIIVNE RAVI (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 
 Õenduse õppetool 
 Õ26kj(S) 
 
 
 
 
Anastassia Gerassimova, Aleksandra Gergeljuk, Ilja Pronin, Andrei Sokolov, Sofja 
Karhanina 
 
 
 
LOKAALANESTEESIA JA PALLIATIIVNE RAVI 
 
Referaat 
 
 
 
 
 
Tallinn 2018  
Sisukord 
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………………....3 
1.SELETUS…………………………………………………………………………………...4 
2. KAEBUSTE RAVI………………………………………………………………………….5 
3.PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS……………………………………………………..6   
            3.1. Palliatiivne ravi Eestis…………………………………………………………….7 
4.LOKAALANESTEESIA…………………………………………………………………....8 
4.1. Riskid ja tüsistused……………………………………………………………….8 
KASUTATUD 
KIRJANDUS………………………………………………………………….9 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISSEJUHATUS 
Palliatiivne  meditsiin  on olnud olemas nii kaua kui meditsiin
 
 üldse. Kuid
 
hospiitsliikumisega
 
 
19.  sajandil  hakati  sellele  pöörama  aga  enam  tähelepanu.  Eriala  oluline  areng on toimunud 
siiski  viimastel  aastakümnetel.  Paljudes  riikides  on  palliatiivne  meditsiin  praegu  juba 
iseseisev meditsiinieriala. Tänapäevase palliatiivse ravi rajajateks peetakse Cicely Saundersit 
ja Elizabeth Kübler-Rossi. ( Kadri 2008). 
Palliatiivne  meditsiin  ka  kuulub  valuravi   harusse ,  samuti  nagu   anesteesia .  Vaid palliatiivne 
ravi  on  sümptomaatiline   terminaalne   ravi,  aga  anesteesia  on ravi, mis blokeerib tundlikkust 
(valu) operatsiooni aja jooksul.  
Selle  referaadi  töö  eesmärk  on  käsitleda  kahe  olulise  valuravi  suunda  -  palliatiivne  ravi  ja 
lokaalanesteesia.  Referaadis  antakse  palliatiivse  ravi  ja  lokaalanesteesia 
ülevaade, 
käsitletakse põhi kaebustega tööd palliatiivse ravis ning lokaalanesteesia riske ja tüsistusi.   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1. SELETUS 
Palliatiivne  ravi  keskendub  kaugelearenenud  haigusest  tingitud  füüsiliste  ja 
psühhosotsiaalsete  kaebuste  leevendamisele.  Ravi  peamine  eesmärk  on võimalikult aegsasti 
identifitseerida,  hinnata  ja  ravida  haigusest  ning  selle  ravist  tulenevaid valu ja teisi füüsilisi 
sümptomeid  ning  leevendada  psühhosotsiaalseid  ja  hingelisi  kannatusi.  Samuti  on   raskest  
haigusest  hoolimata  haigele  võimalikult  kvaliteetse  elu  võimaldamine  (Kadri  2008). 
Ülemaailmse  Tervishoiuorganisatsiooni  (WHO)  definitsiooni  alusel  on  PALLIATIIVNE 
RAVI  aktiivne,  terviklik  ravi,  olukorras  kus  vähihaigust  parandav  ravi  ei  ole  võimalik. 
(Pharmaca Estica 2008) 
Palliatiivne  ravi  erineb  teistest  meditsiinierialadest  selle  poolest,  et  ei  keskenduta  ühele 
elundile  ega  teatud  tüüpi  haigustele  või  raviviisile.  Palliatiivne  ravi  on  defineeritud  haige 
seisundi, prognoosi ja ravivajaduse alusel.
 
 Esiplaanil on kaebuste ravi,
 
millele
 
 lisaks võetakse
 
 
tähelepanu  alla  haige  psühholoogilised,  sotsiaalsed  ja  eksistentsiaalsed  probleemid.  Suur 
tähtsus  on  koostööl  pereliikmetega.  Aktiivsus  tähendab  haige  liikumisvõime  ja  tegutsemise 
toetamist kõigi võimalike vahenditega. Oluline on järjepidevus, et
  haige
 
 ravi ei katkeks ühest 
ravietapist teise minekul (Kadri 2008). 
Palliatiivse  ravi  alla  kuulub  toetusravi, sümptomaatiline ravi ja  terminaalravi . Toetusravi on 
igasugune  toetav  ravi  haiguse  diagnoosimisest kuni tervistumise või surmani. Toetusravi all 
mõeldakse  eelkõige  psühhosotsiaalset  toetust  patsiendile  ja  perele,  nii  et  see  võimaldab 
kohaneda haigusega (Kadri 2008).  
Terminaalravi on palliatiivne ravi patsiendi
 
 viimastel elunädalatel-kuudel.
 
 Palliatiivne ravi on 
kasutusel, kui põhihaigust parandav ravi ei ole enam võimalik.
 
 Erinevalt terminaalravist, mis
 
 
on  ajaliselt  määratud,  pole  palliatiivsel  ravil  ajalist  piiri  –  see  võib  kesta  isegi  aastaid. 
Sümptomaatiline  ravi  on  haige  kõikide  teda  häirivate  sümptomite  ravi,  nagu  valuravi 
(Pharmaca Estica 2008). 
 
 
2. KAEBUSTE RAVI 
Palliatiivne  ravi  algab  realistliku  ravi  ja  prognoosimisega.  Peamine  eesmärk  on  aidata 
leevendada  kaebusi.  Selleks  registreeritakse  kõik  patsiendi   kaebused   õigete  vahenditega 
(Kadri  2008).  Kaebuste  täpne  hindamine  võimaldab  jälgida  ravi  tõhusust.  Kui kaebused on 
tuvastatud,  tuleb  nende  põhjuseks  ja  sobivaks  raviks  leida.  Ravi  on  patsiendi  jaoks  kõige 
häirivam  kaebus.  Hea  palliatiivne  ravi  on  sageli  ilma  ravimita:  toit  ja  hügieen,  õige 
asendusravi .  Haigete  kaebused  on  üsna  sarnased,  sõltumata  oluliselt  haige  diagnoosist  ja 
prognoosist.  Näiteks  kaebasid   patsiendid   õhupuudust  patsientidel,  kellel  olid 
südamepuudulikkusega  arenenud  patsiendid  83%,  väsimus  82%  ,  kõndimisraskused  65%, 
valu ja
  meeleoluhäired
 
 41% (Kadri 2008).
 
Neerupuudulikkus
 
dialüüsi
 
 saavatel patsientidel
 
 oli 
palliatiivsete  kaebuste   esinemissagedus   kõige   sagedasem   (74%)  väsimus,   unisus   63% 
patsientidest,   tuimus   kätes  ja  jalgades  samuti  63%,  58%  suukuivus,  valu  ja  sügelus  53% -l 
patsientidest (Kadri 2008).  
Londonis  tehtud  uurimgus  palliatiivse  ravi  hoolduskeskuse  400  patsiendil,  kellest 95% olid 
vähipatsiendid,  oli  enamus  kaebusi   valus   (64%),  anoreksia  (34%),  kõhukinnisus  (32%), 
väsimus  (32%),   hingeldus   (31%).  Keskmiselt  oli  igal  patsiendil  keskuse  esimesel  visiidil  7 
kaebust (Kadri
 
 2008)​.  Uuringus , milles
 
 käsitleti kaebusi
 
haiguse
 
viimase
 
paari
 
 nädala jooksul, 
kaasnes  enamus  valu  koos  õhupuuduse  ja  iiveldusega  ( Payne   ​2008).  Palliatiivse  ravi  all 
kannatavale  patsiendile  kõige  enam  uuritud  ja  kõige  halvema  elukvaliteedi  valu  on  valu. 
Saunders  tutvustas  ka  palliatiivses  meditsiinis  tuntud  tavalist  valu.  Selle  põhjal  on  valu 
komponendid  füüsilised,  psühholoogilised,  sotsiaalsed  ja  vaimsed  (Payne  ​2008).  Robert 
Twickross  aga  eitas  valu  kui  ebameeldivat  sensoorset  ja  emotsionaalset  kogemust 
olemasoleva  või  võimaliku  kudede  kahjustusega.  Vähktõvesid  on  teatatud  85-93%  -l 
vähistest,  17-25%  vähist  ja  10%  muudest  teguritest  (Payne  ​2008).  Kuid  hea  kaebuste 
käsitlemine mõjutab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. 
 
 
 
3. PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS 
3.1. Palliatiivne ravi Eestis 
Eestis  on  palliatiivne  ravi  peamiselt  läbi   viidud   onkoloogilistes  haiglates,  hooldekodudes, 
perearstide  keskustes  ja  vähktõvega  patsientide  koduse  hooldamise  süsteemis  15  linnaosas. 
1997.  aastal  asutas  Eesti   Onkoloogia   Selts  kodutuge  projekti  Tallinnas  ja  Tartus. 
Ambulatoorne  meditsiiniline  abi,  mida  rahastab  Eesti  Haigekassa  vähktõvega  patsientide 
praeguse  hädaabivahendiga,  töötab  kõigis  Eesti  piirkondades.  Meeskonnas  on  arst,  õde  ja 
vabatahtlikud. Lisaks kaebuste käsitlemisele antakse abi
 
nii
 
patsiendile
 
kui
 
 ka perele.
 
Teenust
 
 
pakutakse  kodus  ja  pakutakse  patsientidele  tasuta.  Vähihaigete  koduse  vähiravi   toetamise  
eesmärk  on  säilitada  füüsiline,  vaimne  ja  üldine  tervisisiku  kvaliteet,  isegi  kui  ravi  ei  saa 
haiguse kulgu muuta, ja ülejäänud elu on piiratud (Kaiu 2008). 
Onkoloogias  haiglates  tehakse  palliatiivset  kemoteraapiat,   kiiritusravi ,  palliatiivkirurgiat  ja 
üldist toetavat ravi kasvajatega patsientidel. (Kaiu 2008) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4. LOKAALANESTEESIA 
Anesteesia  on  tundlikkuse  väljalülitamine,  mida  kasutatakse   operatsioonide   ja  valulike 
protseduuride  puhul.  Anesteesiat  viib  läbi  anestesioloog  ehk  narkoosiarst.  Teda   abistab  
narkoosiõde. Anesteesia jaguneb ​lokaalseks, regionaalseks ning üldanesteesiaks​.(...) 
Regionaalanesteesia on osaline anesteesia. regionaalanesteesia puhul välja lülitatakse ainult 
osa  kehast  ja  patsient  on  operatsiooni  ajal  ärkvel.  Sellisel  juhul  aju  funktsioonid  toimuvad 
ning  inimene  jääb  teadvuses.  see   tuimestus   enamuses  juhtudes  ei  mõjuta  ka  patsiendi 
spontaanset  hingamismustsit. Sellisest narkoosi vormi haiget tavaliselt normaalselt talutavad 
ja tuimestusel on vähe tüsistusi.(...)   
Regionaalanesteesiat jaotatakse 4 tüüpile: 
1. Spinaalanesteesia  (seljasüst​).  Anesteetikum  manustatakse  spetsiaalse  nõela  abil 
nimmepiirkonnas   seljaaju   vedelikku,  ravimi  toimel  muutub  alakeha  5-15  min pärast 
tundetuks.  Mõne  tunni  jooksul  juhtub  jalgade   liikuvuse   piirang.  kuna  ravimi  toime 
lakkab, 
tundlikkus 
ja 
jalgade 
liikuvus 
taastub. 
(​ https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_31_Patsien
di_nousolek_anesteesia_protseduuriks_ja_infoleht.pdf​).   
2. Epiduraalanesteesia  (seljasüst)​.  Lokaalanesteetikum  manustatakse  kas  spetsiaalse 
nõela  abil  või  peenikese  plastmasstoru  (epiduraalkateetri)  kaudu  seljaajust  väljuvate 
närvijuurte  lähedusse  (epiduraalruumi).  15-40  min  pärast  muutub  vastav  piirkond 
tundetuks,  võib  ka  häiritud  olla  jalgade  liikuvus.  operatsiooni  ajal  on  võimalik 
täiendavate  ravimidooside  manustada  kateetrisse,  samuti  pärast  operatsiooni esineva 
valu raviks kasutada. 
(​ https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_31_Patsien
di_nousolek_anesteesia_protseduuriks_ja_infoleht.pdf​).  
3. Pleksuseanesteesia.  Sellist  tuimestust  kasutatakse  käepiirkonna  operatsiooni  korral. 
lokaalanesteetikum  manustatakse  vastavalt  vajadusele  kas  kaenlaaugus,  rangluu  või 
kaela  piirkonnas  olevate  närvide  lähedusse.  15  minuti  jooksul  saab  käsi   soojaks   ja 
tuimaks,  samuti  ei  ole  kätt  mõne  tunni  vältel  võimalik  liigutada. 
(​ https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_31_Patsien
di_nousolek_anesteesia_protseduuriks_ja_infoleht.pdf​).  
4.  Intravenoosne   regionaalanesteesia  (regionaalne  blokaad)​.  Tavaliselt  käsitletakse 
väiksemate  operatsioonide  teostamiseks  käel  või  jalal.   Teostamine :  opereerivale 
jäsemele  pannakse  spetsiaalse  žgutti,  lokaalanesteetikum  manustatakse  opereeriva 
piirkonna veeni, saavutades nii vajaliku ala tuimestamise. ravim saavutab oma
 
toimet
 
 
üsna 
kiiresti 
ja 
kestab 
kuni 
vabastamiseni. 
(​ https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_31_Patsien
di_nousolek_anesteesia_protseduuriks_ja_infoleht.pdf​). 
 
Lokaalanesteesia  ​korral  tuimastatakse  väike  kehapiirkond,  süstides  ravimit opereeritavasse 
piirkonda. Tavaliselt teeb seda protseduuri kirurg.  
Lokaalne   anesteesia  on  kasutatav,  kui:   kirurgia   on  väike  ja  ei  nõua  üldist  või  regionaalset 
anesteesiat,  protseduuri  saab  teha  kiiresti,  operatsiooni  käigus  patsient  ei  pea  olema 
teadvuseta.  Anesteesia  tüüp  ja  annus  sõltub  paljudest  teguritest.  Nende  hulka  kuuluvad 
patsiendi  vanus,  kaal,  kõik  allergiad,   kehaosa ,  mida  tuleb  kasutada,  ja  kõik   olemasolevad  
terviseseisundid.  Valu  blokeerimiseks  kasutatakse  erinevaid  ravimeid.  Ravimid  võib 
manustada  nahale  salviga  või  veeni  süstimisega  .  Ravim  töötab  teatud  närvirakkudega,  et 
vältida närvi signaalide saatmist ajju. 
4.1. Riskid ja tüsistused. 
Kohalikku  anesteesiat  peetakse  üldiselt  väga  ohutuks.  Väiksemate  kirurgiliste 
operatsioonide  puhul  on  see  üldisest  anesteesiast  turvalisem.  Ravimi  manustamisel  võib 
tekkida mõni  kipitus  tunne ja valu, ja kui see on
   ära kulunud, võib tekkida
 
verevalumid,
 
kuid
 
 
need on
 
tavaliselt
 
 väikesed. Inimesel,
 
kellel
 
 on kohalik anesteetikum,
 
 peaks olema
 
ettevaatlik,
 
 
et  nad  ei  vigastaks  ennast,  kui  nad  ei  tunne  valu,  näiteks  hammustades  oma  põske  pärast 
hambaravimit, kui on käinud hambaarsti juures.  
Ajutised kõrvaltoimed, mis mõjutavad inimest on järgmised: hägune nägemine, pearinglus
 
 ja 
oksendamine ,  peavalu,  lihaste  tõmblemine  jätkuvalt  tuimus,  nõrkus.Mõnedel inimestel võib 
olla  allergiline  reaktsioon.  Patsiendil  võib  tekkida  nõgestõbi,  sügelus  ja   hingamisraskused . 
Võib esineda tsüanoos, mille puhul
 
 nahk muutub sinakaks
 
 halva verevarustuse
 
 või ebapiisava
 
 
vere  hapniku  tõttu.  Väga  ettevaatlikul  juhtudel  võib  inimesel  esineda  südame-kesksüsteemi 
sündroomi,  kus  kesknärvisüsteem  aeglustab  liiga  palju,  põhjustades  hingamise  ja  südame 
löögisageduse  vähenemist. See võib põhjustada südame seismist, kui veres peatub südamele 
pumpamine.  Kohaliku  anesteetikumi  üleannustamine võib põhjustada krampe. See võib olla 
eluohtlik.  
Ohud regionaalanesteesia korral: 
Lokaalanesteetikumid  (tuimastusained)  veresoonde   sattudes   võivad  esineda  üldise   toksilise  
reaktsiooni  -  nägemishäired,  hingamisraskus,  vererõhu  langus,  südame  rütmihäired  ja/  või 
krambid . Spinaal- või epiduraalanesteesia ajal on võimalik vererõhu langus, sellepärast tuleb
 
 
pidevalt  jälgida  patsiendi  vererõhku  ja  südametegevust.  pärast  operatsiooni, mis läbi viidud 
spinaal-  või  epiduraalanesteesias,  võib  mõnda  aega  püsida  jalgade  tuimus,  samuti võib olla 
raskendatud põie tühjendamine –
  vajadusel
 
 asetatakse põiekateeter. Spinaalanesteesia järgselt 
võib  esineda  mööduv  peavalu,  mille  ravi  nõuab  mõnepäevast  voodirežiimi.  Üliharva  võib 
esineda närvikahjustust 
(​ https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Anesteesia_-_eesti_keeles_0.pd
f​)   
Muud rakendused: 
Kohaliku  anesteesia  võib  kasutada  ka  mõnede   krooniliste   seisundite  diagnoosimisel  ja valu 
leevendamisel  pärast  operatsiooni.  Uuringud  on  näidanud,  et  lokaalne  anesteesia  võib  olla 
kasulik  kui   opioidid ,  nagu   morfiin ,  valu  ravimiseks  pärast  kogu  põlveliigese 
asendusoperatsiooni.2010.  aastal  näitasid  Türgi  näriliste  uuringu  tulemused,  et  kohalikud 
anesteetikumid võivad leevendada põletikulise soolehaiguse (IBD) mõningaid sümptomeid. 
 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Kadri, S.​ (2008). Eesti Arst, ​Palliatiivne ravi: printsiibid ja eesmärgid ​87(3):205−209 
Payne  R.  ​(2008)  ​The   management   of  pain.   Oxford   textbook  of  palliative  medicine.  New 
York : Oxford University Press 
Pharmaca Estica (2008). Tartu. 
Phipps´ Medical-Surgical Nursing Health and Illness Perspectives Mosby-Elsevier 2007   
J. Nagelhout, K.L. Plaus Nurse Anesthesia Elsevier Saunders 2010 
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (2015). Anesteesia. Tallinn.  
https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Anesteesia_-_eesti_keeles_0.pdf 
(10.12.2018) 
 
https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_31_Patsiendi_nous
olek_anesteesia_protseduuriks_ja_infoleht.pdf