Psühholoogia kordamisküsimused (0)

Psühholoogia kordamisküsimused
1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused

• Strukturalism – millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule
  
• Funktsionalism – kuidas evolutsioon , kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne
  
• Geštaltpsühholoogia – tajumine tervikuna
  
• biheiviorism – me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid.
  
• Psühhoanalüüs – Sigmund Freud ‘Kõige huvitavam on see, mida me ei näe’ Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest.
  

2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost?

• Eksperiment – teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tulemusi.
  
• Korrelatsiooni uuringud – selgitab välja seoseid muutujate vahel, aga ei saa väita põhjuslikkust.
  
• Küsitlus – uuritakse inimeste arvamusi , hoiakuid, eelistusi. Info kogumine.
  
• Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas – uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas.
  
• Juhtumiuuring – uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal.
  

Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment.
3. Närvisüsteemi ülesehitus

• Kesknärvisüsteem – pea- ja seljaaju
  
• Perifeerne närvisüsteem – ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja.
  
  • Somaatiline närvisüsteem – saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed )
    
  • Autonomne närvisüsteem – reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i.
    
    Sümpaatiline haru – paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks. Võitle-põgene reaktsioon
    
    • Parasümpaatiline haru – taastab organismi puhkeolu
      

4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid.

• Ajutüvi – asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb :
  
  • Piklikaju – reguleerib hingamist ja vereringet
    
  • Sild – reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme
    
  • Keskaju ja talamus – ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju.
    
• Ajukoore alused struktuurid
  
  • Limbiline süsteem – imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus.
    
  • Hüpotalamus – reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus
    
  • Mandeltuum – emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte
    
  • Hipokampus – võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega
    
• Ajukoor – kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida
  
  • Otsmikusagar – mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera)
    
  • Kiirusagar – aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord.
    
  • Kuklasagar – nägemisinformatsiooni töötlemine.
    
  • Oimusagar – kuulmissignaalide töötlemine
    
  • Väikeaju – koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist.
    

5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid
Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar)
6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus
Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi.

• Mõhnkeha – peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel.
  

7. Taju ja aistingud . Mis on nende vahe

• Aisting – väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine
  
• Taju – meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine.
  

Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne)
8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu

• Eksplitsiitne mälu – see on teadvustatud mälu. Nt ma mäletan mingit kindlat üritust 5 aastat tagasi
  
• Implitsiitne mälu – on alateadlikud teadmised. Nt ma oskan jalgrattaga sõita, aga ma ei tea kuidas.
  

3 protsessi:

• Omandamise staadium – informatsiooni sisestamine mällu
  
• Säilitamine – kogemus jätab närvisüsteemi jälje
  
• Meenutamine – talletatud info esile kutsumine ja kasutamine
  

Pikaajaline mälu – varamu, mis sisalab kõiki meie teadmisi ja uskumusi, millele me parajasti ei mõtle
Töömälu – selles mälus asuvad mõtted ja ideed, mis on parajasti aktiivsed, neid töödeldakse.
9. Klassikaline ja operantne tingimine