Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks meie taju meid petab?
  • Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi?
Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi #1 Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi #2 Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi #3 Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi #4 Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi #5 Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uutmadli Õppematerjali autor
Miks meie taju meid petab?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
317
pdf

Surmalähedased kogemused

............ 8 1.1.3 Raymond Moody ja Kenneth Ring ............................................................................................................... 9 1.1.4 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned ........................................................................................... 11 1.1.5 Surmalähedaste kogemuste ajaloolised uuringud .................................................................................... 15 1.1.6 Surmalähedane kogemus on vaimuhaiguse ilming? ................................................................................. 16 1.1.7 Ajukeemiast tingitud nähtused? ............................................................................................................... 19 1.1.8 Surmalähedaste kogemuste tegelikkus ..................................................................................................... 19 1.1.8.1 Inimese ajust põhjustatud kehavälised elamused

elektromagnetism
thumbnail
44
docx

Psühholoogia ajalugu

Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja assimileerida kristlikku maailmanägemusse. Martin Luther (1483-1546) Augustiinlaste preester.

Psühholoogia ajalugu
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile

Teadus
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid

Ülevaade psühholoogiast
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Üldpsühholoogia
thumbnail
58
docx

Neuropsühholoogia

- Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erinevad viisid ühe ja sama asja kirjeldamiseks Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj Ajuvigastusi oli palju ja saadi aru neuronitest. Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest

Psühhomeetria
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Ta ja malaaria. Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse läheb otse ajukoorde. piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime rõõmsad. Eluiga on pikenenud juba üle 80 a. Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe? Kepikesi on rohkem pidevalt jääb ellu palju haigeid või nõrku jne, et tänapäev nõuab palju vaimset pingutust. Nt ja nad o spetsialsieerinud teravale ja mustvalgele nägemieisle. Kolvikesi on vähe ja nemad on värvidega seotud. Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad

Psühholoogia
thumbnail
28
pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

Working self- juhib ja mõjutab käitumist TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad Ekvifinaalsus- sama käitumuslik fenotüüp võib kujuneda erineval bioloogilisel alusel- inimesed võivad olla sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole optimeeritud verbaalse info säilitmiseks KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ??) Sõna ratsionaalse arutelu osana

Isiksusepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun