Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? (0)

Madli Uutma
Psühholoogia
19.12.2011
Miks meie taju meid petab ?
Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi?
Raamatus „ Rehepapp “ on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas. On mitmeid, kes väidavad, et nad saavad kehaväliseid kogemusi ise esile kutsuda. Parapsühholoog Karlis Osis on korraldanud katseid, mille tulemusena on leitud, et nende inimeste väited ümbritseva kohta astraalrännakute ajal vastavad tõele sama tihti kui juhusliku pakkumise korral (Osis, 1974). Seni pole hinge ja keha eraldatuse teooria teaduslikku kinnitust saanud ning psühholoogias levinud arusaamade kohaselt on meil põhjust arvata, et astraalrännaku kogemine on petlik taju. Erinevate tajuteooriate analüüsimise teel on võimalik põhjendada, miks inimesed tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi, mitte reaalsust.
Üks kuulsamaid astraalrännaku juhtumeid leidis aset Harborview haiglas Washingtonis 1997. aastal. Patsient , kes oli viibinud haiglas kolm päeva, koges infarkti ajal kehavälist kogemust ning kirjeldas hiljem, kuidas ta oli hõljunud enda keha kohal kui meedikud teda elustasid, väljunud haiglast ning jälginud õhust haigla kõrval olevat parki ja autoteed . Lisaks kirjeldas patsient haigla kolmanda korruse aknaääre taga olevat hästi kantud tennist, mille paelad olid kinga kanna alla peidetud ( Clark , 1984).
Üks põhjustest, miks Harborview haigla juhtumi korral kõik kirjeldatu tõele vastas, võis olla asjaolu, et patsient oli alateadlikult tajunud ja meelde jätnud detaile, mida ta hiljem endale uudsetena kirjeldas. (Debner, Jacoby , 1994) Pikalt usuti , et Harborview haigla juhtum on eriline, sest esialgselt juhtumit uurinud Clark kirjeldas, kuidas leitud tennist ei olnud võimalik näha haigla siseruumidest. Samas loodi 1996. aastal skeptikute Hayden Ebbern jt. (1996) poolt samas haiglas olukord uuesti ning leiti, et tennist ja tennisepaelte asukohta oli lihtne märgata nii väljaspool haiglat kui ka haigla seest. Seega on põhjust kahelda algsete andmete esitamise tõesuses. On märkimisväärne, et Clark avaldas juhtumi ajakirjanduses seitse aastat pärast selle aset leidmist, mis annab põhjust kahelda kõikide esitatud detailide tõesuses. Seitsme aasta jooksul võis uurija uskumus mõjutada tema nägemust olukorrast (Klauer, Musch jt. 2000).
Tõenditest lähtudes tundub väga tõenäoline, et patsient sai enda teadmised ümbruskonnast siiski muul ajal kui kehavälise kogemuse kestel. Kõnealune patsient võis rahustite mõju all või poolunes kuulda mõnda kommentaari aknaäärel oleva tennise kohta või näha seda ilma sellele teadlikku tähelepanu pööramata. Ümbritsev keskkond mõjutab meie käitumist väga suurel määral ning nagu eelpool mainitud näites on kirjeldatud, siis ei jää alateadliku mälu mõju inimesele endale meelde. Haiglas olevale patsiendile tundus, et ta nägi tennist esimest korda, kuigi on tõenäoline, et sa oli kuulnud või näinud tennist juba varem. Hüpoteesile lisab kindlust veelgi juurde asjaolu, et mitmed läbi viidud katsed näitavad alateadvuse suurt mõju. Näiteks Derren Brown on näidanud, kuidas alateadliku mõjutamisega on võimalik panna inimesi joonistama pilte väga sarnaseid pilte (Sutherland, 2007). Samas on selle järelduse tegemiseks vaja kõrvale heita esialgselt kirjeldatud andmed ning esmase kogemuse puududes pole meil võimalust kirjelduse tõesust maha lükata.
Alateadlik taju on samas inimese heaolu jaoks vajalik. Teadlikus mälus ei oleks võimalik protsessida iga detaili, millega me päeva jooksul kokku puutume, sest selle maht pole piisavalt suur. Samas on meile oluline saada informatsiooni kätte, mida me teadlikult meelde ei jätnud. Näiteks kaotades võtmed ära on võimalik need siiski üles leida kui alateadlik mälu end manifesteerib. Seega on üks petliku taju põhjustest alateadlik meeldejätmine, kuid hoolimata sellest, et see viib meid vahel eksiteele, on sellel oluline koht meie igapäevaelus.
Kehavälised kogemused leiavad aset ka seepärast, et meie taju on võimeline panema meid arvama , et mingi võõras objekt on osa meie kehast. Bigna Leggenhageri (2007) katsed virtuaalse reaalsusega on näidanud, et sellist tunnet on võimalik tekitada kasutades ära inimeste tunde ja nägemismeele vahelist kooskõla. Katsetes on seatud osalejatele ette prillid, mis näitavad filmi nendest endast seismas paar meetrit enda vaatepunktist kaugemal. Filmis on puudutatud nähtava inimese selga ning samal ajal on puudutatud katsealuse selga ka reaalsuses. Mõne aja pärast on selle tagajärjel tekkinud katsealustel tunne nagu nad tajuks ennast eraldi enda kehast. Sama efekt leiab aset ka kehaväliste kogemuste puhul.
Ellujäämise seisukohalt on olnud oluline, et me viiksime kokku kahe meele - näiteks nägemise ja kompimise signaalid, et aru saada, kus meie teadvus asub. Tundes enda jalal valu ning nähes, et me oleme klaasikillu jalga astunud, mõistame, et jalg on osa meist ning läbi selle saame me aru jala ravimise tähtsusest. See omadus võib samas meid eksitada nagu Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi.
Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult . Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest.
Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil hinnata enda kujutlusvõimet. Katsest selgus, et elavama kujutlusvõimega inimesed kogevad ka tõenäolisemalt kehaväliseid kogemusi. Elav kujutlusvõime ja sensoorne deprivatsioon võivad seega olla põhjusteks, miks inimesed tajuvad kehaväliseid kogemusi.
Sensoorne deprivatsioon on oluline, sest see hoiab meie aju töös. Hallutsinatsioonid ja elavad kujutluspildid on tulnud evolutsiooniliselt inimestele kasuks, sest nende abil paaraneb inimese loovus ning loovus on kasulik mitmesuguste probleemide lahendamisel. Samti kirjeldatakse sensoorset deprivatsiooni kui meditatsioonilaadset kogemust, mis rahustab inimest (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Seega võib sensoorse deprivatsioon olla arenenud inimese heaolu eesmärgil. Samas kaasnevad sellega ka taju moonutamine viisil, kus inimesed usuvad, et nad ei ole enam enda kehas.
Uuringud on näidanud, et üks viis kehaväliste kogemuste esilekutsumiseks on stimuleerida ajupiirkonda, kus ühinevad temporaal- ja parietaalsagarad (Blanke, Shahar, 2005) Arvestades, et enamasti kogetakse kehaväliseid kogemusi väga ekstreemsetes olukordades, tundub tõenäoline, et aju on mõjutatud erakorralisest elektriaktiivsusest või hapnikupuudusest. Samas on ajus mitu piirkonda, mis vastutavad kehalise teadlikkuse eest ning selleks, et tekiks tunne kehavälisest olekust, peaks stimuleerima mitmeid aju osasid, et meeltelt tulevad aistingud üksteisega kooskõlas oleks. Statistika kohaselt on 10-20% Ameerika rahvastikust tajunud kehavälist kogemust (Alvarado, 2000) ning ilma põhjalikumaid uuringuid tegemata tundub, et sääraste elektriimpulsite esinemisarv on kordades väiksem. Seega ei pruugi temporaal- ja parientaalsagara ühinemiskoha stimuleerimine olla peamine põhjus, miks kehavälised kogemused esinevad.
Inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi mitmel asjaolu kokkulangevusel. Katsed on näidanud, et meeltest tulevatest aistingutest sõltub täielikult see, kus me tajume, et meie teadvus on. Seega on sensoorse deprivatsiooni mõju all võimalik tekitada olukord, kus inimesed tunnevad, et nende teadvus on nende füüsilisest kehast väljaspool. Alateadliku ümbruskonna meeldejätmise teel on inimesed võimelised enda kujutluses sellega realistlikult manipuleerima. Petlik kehaväline kogemus võib ilmneda ka aju kindla piirkonna elektristimulatsiooni abil. Kõik kirjeldatud nähtused aitavad enamasti kaasa sellele, et inimene ümbruskonnas paremini hakkama saaks, kuid nagu kehaväliste kogemuste põhjal võib väita, siis tihti eksitavad need inimeste taju.
Allikad
Raamatud:

• Alvarado, C.A (2000). “Out-of- body experiences “. Varieties of anomalous experiences, lk 183-218. American Psychological Association , Washington, D.C
  

• Clark, K (1984) „ Clinical Interventions with Near - Death Experiences“ Near Death Experience : Problems, Prospects, Perspectives . lk 245-255. Thomas , Springfield, IL, USA
  
• Leggenhager, B; Tadi, T; Metzinger, T.; Blanke, O (2007)Video ergo sum: Manipulation of bodily self consciousness“ Science . 317, lk 1096 -1099
  
• Osis, K (1974) „Perspectives for out-of-body research“ Research in Parapsychology, lk 110-113
  
• Wiseman, R (2011)“Out-of-body experiences“ Paranormality, Macmillan, Mackays, UK, lk 13-57
  

Artiklid:

• Blackmore, S.J. (1987) „Where am I?: Perspectives in imagery , and the out-of-body experience“ Journal of Mental Imagery, 11, lk 53-66
  
• Debner, J. A.; Jacoby, L. L. (1994) „Unconscious Perception: Attention , Awareness, and Control “ Journal of Experimental Psychology: Learning , Memory, and Cognition, American Psychological Association Inc, 20 (2), 304-317
  
• Hayden Ebbern, Sean Mulligan ja Barry Beyerstein (1996) “Maria’s NDA: Waiting for the other shoe to drop ” Skeptical Inquirer, 20(4), lk 27-33
  
• Klauer, K. C; Musch, J; Naumer, B (2000)Psychological Review, Vol 107(4), Oct 2000, lk 852-884
  
• Sireteanu R, Oertel V, Mohr H, Linden D, Singer W, (2008). "Graphical illustration and functional neuroimaging of visual hallucinations during prolonged blindfolding: A comparison to visual imagery" Perception 37(12) 1805– 1821
  

Veebileheküljed:

• Sutherland, M (2007) „ Subliminal Advertising , Like the Energizer Bunny, Just Keeps Going … and Going.“
  

http://www.sutherlandsurvey.com/Columns_Papers/Subliminal%20Advertising%20like%20Energizer%20bunny,%20keeps%20on%20going%20-%20May2007.pdf ,
vaadatud 19.12.2011