Saudi Araabia (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Sisukord
Sissejuhatus
1. Rahvastik .

Rahvaarv ja selle muutumine.

Loomulik iive.

Keskmine eluiga

Rahvastikupüramiid
2. Asustus.

Rahvastiku tihedus ja paiknemine .

Linnastumine

Linnastumisega kaasnevad probleemid
3. Majandus.

Riigi majandusstruktuur

Rahvusvahelised ettevõtted
4. Turism .

Kohad mida näha
5. Riigi areng.

Globaliseerumine

Riigi arengutaseme iseloomustus
6. Kokkuvõtte.
7. Kasutatud materjal.
Sissejuhatus
Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan , idas Iraan , põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri.
Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on „Salman“. Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3.
Saudi Araabia lipp ja vapp
Lipp on roheline, valge kirja ja mõõgaga. Roheline värv on traditsiooniline islami värv. Araabia keelne tekst mis lipu peal on tähendab „Pole olemas jumalat on Jumal“. Lipp on olnud sama alates 1932. aasta iseseisvuset.
Saudi Araabia vapp koosneb ristatud mõõkadest ja palmipuust ristumiskoha peal. Palmiouu tähistab riigi põllumajandust ja on kõrbeoaasi sümboliks. Vapp on kasutusel aastast 1950.

RAHVASTIK Saudi Araabia

Rahvaarv ja selle muutumine.
Saudi Araabia rahvaarv on 33miljonit( 2017 andmete kohaselt).Võrreldes Eesti rahvaarvuga 1,3 miljonit on see päris suur riik, aga võrreldes Saksamaa rahvaarvuga mis on 82miljonit on Saudi Araabia väike riik. Saksamaa on 19kohal, Eesti 158 kohal ja Saudi Araabia 47 kohal maailmas arvestades rahvaarvu.

Loomulik iive.
Saudi Araabia ja Saksamaa loomulik iive on positiivne ehk inimesi sünnib rohkem, kui sureb , aga Eesti iive on negatiivne ehk sureb rohkem inimesi, kui juurde sünnib.

Keskmine eluiga.
Saudi Araabia keskmine eluiga on 75,5 aastat. Eesti keskmine eluiga on 76,9 aastat ja Saksamaa keskmine eluiga on kõige suurem ehk 80,8 aastat mis on kogumaailmaga võrreldes vägagi palju.

Rahvastikupüramiid.
Saudi Araabia on nüüdis aegne rahvastiku tüüp. Väike sündimus ja suremus . Rahvaarvu aeglane suurenemine. Laste osakaal rahvastikus väheneb. Inimesed elavad vanemaks. Vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. Surma põhjused on stabiilsemad.

Asustus
Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Paljud nüüdisaja suured linnad said alguse kunagisest kindlusest või üliku elupaigast, mille ümber tekkisid mõisas teeninud talupoegade ja teenrite majadest koosnevad külad. Tööstusajastul tekkisid paljud asulad maavarade kaevandamise piirkondades.
2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine
Saudi Araabia rahvastiku keskmine tihedus on 15 inimest ruutkilomeetri kohta. Kõige suurem tihedus on lääne ja loode Saudi Araabias. Ida ja põhja Saudi Araabias on rahvastiku tihedus kõige väiksem mis on umbes 2-5 inimest ruutkilomeetri kohta.
Saudi Araabias elab ligikaudu 28miljonit inimest. Nendest 90% moodustavad araablased ja 10% afro-aasialased. Umbes 30% rahvastikust populatsioonist moodustavad immigrandid.
Eestis on palju suurem rahvastiku tihedus kui Saudi Araabias nimelt 30,3 inimest km2 kohta. Saksamaal on see aga kõige kõrgem .Seal on rahvastiku tihedus 228,6 inimest km2 kohta.
2.2 Linnastumine
Saudi Araabias elab linnades 74% kogu populatsioonist. Eestis on see arv 71% ja Saksamaal 77%.
Suurim linn Saudi Araabias on Riyadh, seal elab umbes 6,5 miljonit inimest ja see on ka Saudi Araabia pealinn. Teiseks suuremaks linnaks on Jeddah, kus on umbes 4miljonit inimest.
2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid
Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon , vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veerežiimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi , prügilad, müra, valgusreostus jne.
Linnastumisega kaasnevad probleemid Saudi Araabias:

Elukohtade puudus

Palju kodutuid

Ummikud ( Liiter bensiini maksab Saudi Araabias vaid ca 0,60 SAR (€0,12), võrdluseks liiter pudelivett ca 2,00 SAR (€0.40).

Liiklus õnnetused Saudi Araabias sureb aastas liiklussurmade tagajärjel 100 000 elaniku kohta ca 25 inimest, mis on ligi 4 korda suurem number kui Eestis.

Majandus
3.1 Riigi majandusstruktuur
Saudi Araabia tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor. Saudi Araabia on väga suur toornafta tootja ja see on kõige tähtsam osa mis majandust juhib. Saudi Araabia majandus lähtub tugevalt nafta hinna tõusude ja langustele.

Põllumajandus 2,3%
Kasvatatakse/toodetakse suhkrurooga, päevalilleseemneid, puuvilju ja juurvilju.

Tööstus 39,2%
Kaevandatakse naftat.
Toodekase õli, gaasi. kemikaale ja metalle .
Ehitatakse Ründe- ja kaitsetehnika nagu näiteks radarid ja erinevad sorti raketid , laevad, traktorid , sidevahendid, meditsiini tooted ja teadvuseks vaja minevaid vahendeid jne.

Teenindus 34% Saudi Araabiat võib nimetada tööstusühiskonnaks kuna peamine tulu tuleb just nafta tootmisest . Eestit ja Saksamaad võib nimetada infoühiskonnaks, kuna neis riikides on suur osa tertsiaalsel sektoril.
3.3 Rahvusvahelised ettevõtted
Al Hammadi-1985. aastal asutatud ettevõte, mis omab ja haldab erahaiglaid Saudi pealinnas Riyadhis. Portfellis 3 haiglat , millest 1 on ehitusfaasis.
Mouwasat-Ettevõtte põhitegevusteks on haiglate ja apteekide haldamine Saudi Araabias. Asutati 1975. aastal ja portfellis 5 haiglat.
Maaden-Saudi Araabia kõige rikkam ja kõige suurema ulatus alaga kaevandus firma mis asutati aastal 1997.
Saudi Aramco-1933. aastal asutatud õli ja gaasi firma mis on üks kuulsamaid ettevõtteid Saudi Araabias.

Turism
Iga aasta külastab Saudi Araabiat umbes 15 miljonit turisti. Saudi Araabia on kõige külastatumate riikide seal 19 kohal maailmas. Saudi Araabia on tuntuks saanud oma antiik aegsete koobaste ja varemetega.
Kohad, mida külastada:
1) Saudi Araabia pealinn milleks on Riyadh. Asub täpselt Saudi Araabia keskel, linn ise jaguneb erinavaks 15 osaks ja on koduks üle 6 miljnoile inimesele. Riyadh on üks kuulsamaid linnu Aasia riikide seas.
2) Mada´in Saleh on arheoloogiline paik. Ehitis ise on väga ammu aega tagasi ehitatud. Pühendatud oli see jumalale Allah ja seal käidi oma pattude eest andeks palumas ning Allahi poole palvetamas. Sealt on ka avastatud palju arheoloogilisi ehituse ja tänu sellele me tunneme minevikku palju paremini.
3) linn Mediina on väga kultuurne ja püha linn. Mediina on Meka kõrval teine islami püha linn, palverännakute sihtkoht . Mediina araabia keelest tähendab „Allahi prohveti linna“. Erinevalt Mekast tohivad Mediinasse sieneda ka mittemuslimid, kuid mitte linna keskussesse. Religioosset tähtsust omab ta tänu seal asuvate Prohveti mošeedele. Mošeed on ehitatud Islami prohveti Muhamedi matmispaiga kohale.
5. Riigi areng
5.1 Globaliseerumine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus , mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
Otseselt globaliseerumist mõõta ei saa, kuid mõnede kaudsete näitajate põhjal saab siiski välja arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks
1) Majandusliku globaliseerumise indeks-Aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s.
2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks- Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms.
3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalus ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms.
Globaliseerumise näitaja
Eesti 201…
Saksamaa 201…
Oma riik 201…
Üldine globaliseerumine
28. 79,27
16. 84,57
51. 67,74
Majanduslik globaliseerimine
10. 87,54
34. 78,06
79. 63,35

Sotsiaalne globaliseerumine
39. 73,81
14. 85,49
36. 76,24

Poliitiline globaliseerumine
69. 75,91
18. 91,71
119. 62,01

Kultuuriline globaliseerumine

Keskkonnaalane globaliseerumine

Globaliseerumise näitaja
Majanduslik globaliseerimine

Väliskaubanduse osakaal SKTs

Otseste välisinvesteeringute osakaal SKTs

Portfellinvesteeringute osakaal SKTs

Imporditariifide määr

Tollimaksu määr

Muude kaubanduspiirangute määr

Sotsiaalne globaliseerumine

Rahvusvaheliste telefonikõnede arv

Turistide arv

Rahaülekanded

Välisriikide kodanike arv riigis

5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus
Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne).
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/ .
Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi väärtus asub skaalal 0–1. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset. Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa:
väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79)
kõrge inimarengu indeks (0,69–0,78)
keskmine inimarengu indeks (0,52–0,68)
madal inimarengu indeks (Regioon
IAI muutus
Väga kõrge arengutasemega riigid ( OECD )
0,801-0,896 Muutus 0,47%
Kõrge arengutasemega riigid
0,574- 0,746 Muutus 1,06%
Keskmise arengutasemega riigid
0,465- 0,631 Muutus 1,23%
Madala arengutasemega riigid
0,356- 0,497 Muutus 1,35%
Riik
IAI indeks
(HDI)
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel
(Life expectancy at birth )
Oodatav õpinguaastate arv kooli minnes
( Expected years of schooling)
Keskmine õpinguaastate arv
( Mean years of schooling)
SKT inimese kohta
(GDP per capita ) ppp $
Norra
0,955
1.
81,9 aastat
17,6 aastat
12,7 aastat
69400 USA dollarit
Eesti
0,846
34.
76,9 aastat
16,5 aastat
12,5 aastat
29700 USAdollarit
Saksamaa
0,920
5.
80,8 aastat
16,3 aastat
13,2 aastat
48400 USA dollarit
Saudi Araabia
0,847
38.
75,5 aastat
16,1 aastat
9,6 aastat
34700 USA dollarit
Kokkuvõtte
Kokkuvõtteks võib öelda, et Saudi Araabia on väga edukas riik, nii majandusel kui ka turismi poolelt. Kindlasti üks väga kultuurne mis on paljude inimeste reisisihtkoht. Mulle isiklikult väga meeldis sellist laadi töö ja sain palju uut ja kasulikku infot teada enda riigi kohta.
Kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Saudi_Araabia
https://et.wikipedia.org/wiki/Saudi_Araabia#/media/File:Flag_of_Saudi_Arabia.svg
https://et.wikipedia.org/wiki/Saudi_Araabia#/media/File:Coat_of_arms_of_Saudi_Arabia.svg
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sa.html
https://theodora.com/wfbcurrent/saudi_arabia/saudi_arabia_international_rankings_2017.html
http://www.citypopulation.de/mapindex.html
http://www.eki.ee/knab/maadiso.ht m
http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/SAU
http://www.mappery.com/map-of/Saudi-Arabia-Population-Density-Map
http://ivanstat.com/et/profile/sa.html
https://fp.lhv.ee/news/4786906?locale=et
https://www.reisiguru.ee/riikID/162
https://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Saudi_Arabia
https://en.wikipedia.org/wiki/Mada%27in_Saleh
https://en.wikipedia.org/wiki/Medina#/media/File:HAC_2010_MEDINE_MESCIDI_NEBEVI_-_panoramio.jpg
http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2017/04/19/rankings_2017.pdf

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ottkomarov Õppematerjali autor

Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. audi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on „Salman“. Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on 3.

Saudi Araabia rahvastik Saudi Araabia asustus Saudi Araabia majandus Saudi Araabia turism Saudi Araabia riigi areng

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Saudi-Araabia

Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub

Geograafia

docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................

Geograafia

docx

Venemaa riigitöö

Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...

Geograafia

doc

Saudi Araabia teenindav majandus

Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa

Geograafia

doc

Saudi Araabia arengutase

0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreledes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511 Tabel 1: Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Allikas: The 2008 Human Development Report. · Minu riik (Saudi-Araabia) kuulub Araabia regiooni.

Geograafia

doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

(vaata ühiskonna arenguetappide põhtunnuseid infoühiskonnas on teenindus põhilline ) 4. Kvaternaarsektor e. neljandane sektor majandustegevuse moodsaim osa(infotehnoloogia, uurimis- ja arendustegevus, teaduslik nõustamine). Iseloomulik eriti infoühiskonnale (postindustriaalne ühiskond) 6 2.2 Iseloomusta ja võrdle riikide arengutaset statistiliste näitajate põhjal. SKT põhjal on a) rikkad (USA, Kanada, Norra, Saudi Araabia) b) keskmisest rikkamad (Venemaa, Hiina, Mehhiko, Brasiilia) c) keskmisest vaesemad (Boliivia, Sudaan, India) d) vaesed riigid (Afganistan, Jeemen, Niger) (raha poolest ollakse, kas rikkad või vaesed) http://www.econbrowser.com/archives/2007/01/the_distributio.html ÜRO inimarengu indeksi põhjal jagunevad riigid - Kõrge arenguga riigid - Norra, Island, Austraalia, Iirimaa,Rootsi,

Geograafia

docx

10.klassi geograafia KT konspekt

(Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid. ° Vähem arenenud riigid. Arengumaade jaotus: ° Naftariik - riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga. ( nt Saudi Araabia, Iraak, Liibüa ) ° Istandusriigid - põhiline tulu istandustest, Kariibi mere piirkond. ( nt Jamaica, Costarica ) ° Aasia Tiigrid - nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid riike: Lõuna Korea, Kagu Aasia piirkond, Taiwan, Singapur. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. ° Banaanivabariik algselt kasutati banaanivabariigi mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta,

Globaliseeruv maailm

docx

INIMARENGU INDEKSI KASUTAMISEST EESTI ARENGUTASEME NÄITAJANA

riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem

Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskaubandus

Rohkem sarnaseid