50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
starlight
Õppematerjali autor
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................
jõgesid, mille äärde on mõtekas elektrijaama ehitada Päikeseenergia (kasutatakse) Hajutatud tootmine, ei teki Päikesepaistelist ja selget ilma on saasteaineid Suurbritannias vähe, enamus päevi aastas on pilves ilm. Biomassi energia (kasutatakse) Metsa, turba, suhkrupeedi, Ei ole võimalik luua piisavalt suuri rapsi, nisu ja muude biomassi taimeistandusi (nt rapsiistandusi), energia saamiseks kasutatavate sest need rikuvad looduslikku taimede olemasolu tasakaalu, hävineb paljude organismide elupaik,
olulisematest ELi liikmesriikidest. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Itaalia majanduse üha tihedam integratsioon Euroopa Liiduga on vähendanud poliitilise ebastabiilsuse mõju riigi makromajandusele. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Itaalia on ühinenud ELi ühisvaluuta euroga. Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Turismi peetakse Itaalia kõige tulusamaks majandusartikliks. Selle näitaja poolest (üle 70. mln. välisturiste aastas) on riik 4. kohal maailmas. Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris domineerivad väikesed ja keskmised ettevõtted. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor
1936 – Nailoni süntees: esimesed plastikud naftast. 1952 – President Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks. Järgmine aasta ta kukutatakse. 1956 – Marion King Hubbert ennustab Ühendriikide naftapuurimise tipphetkeks 1969-1970. Ühendriigid on maailma suurim naftatootja ja eksportija (nagu Saudi-Araabia täna). Hubberti analüüsi ei võeta tõsiselt. 1961 - Organization of Petroleum Exporting Countries (OPEC) rajati järgnevate riikide poolt: Iraan, Iraak, Kuwait, Saudi Arabia, and Venetsuela. 1964 – maailma naftaleidude tippaasta (selgub ligi kolmkümmend aastat hiljem). 1967 – Araabiariikide embargo Ühendriikide vastu, toetuse pärast Iisraelile kuuepäevases sõjas. Jääb lühiajaliseks ja ei saavuta olulist mõju. 1970 – nafta tipphetk saabub Ühendriikides, üha rohkem hakatakse importima LõunaAmeerikast ja Lähis-Idast. Aastaks 1973 veetakse sisse juba 35% energiast.
+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU OECD riigid Mitte OECD riigid maailm Kes on peamised energia tarbijad? http://www
loomulikest mehhanismidest (mehanismid, mis iseenesest muudavad nafta pumpamisprotsessi lihtsaks, kes mitmed looduslikud tegurid aitavad selles staadiumis nafta liikumisele kaasa, näiteks gaasi paisumine reservuaari tipusi, gravitatsioon jne). (Tzimas, Gorgakaki 2005) Teisane ammutamine ajajooksul rõhk naftakaevus langeb ning maaalune rõhk pole enam piisav jõud, et naftat pinnale suunata (erinevalt esimesest ammutamisest). Tei sane ammutamine kujutab endast välise energia kasutamist reservuaaris, kus survet ja rõhku suurendatakse väliste vedelikega (vesi, gaas, õhk ja süsihappegaas). Eesmärgiks on vähendada vedeliku tihedust kaevus. Siit on juba nafta saamise hulk kordades suurem kui esmasel ammutamisel. (Ibid.) Täiustatud ammutamised - eraldi meetodid , mis suurendavad toornafta kättesaadavust. Siia alla kuuluvad termaalselt täiustatud seotud nafta kuumutamisega (väheneb viskoossus), 10
............................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS......................................................................................... 13 10. TÖÖSTUS.................................................................................................... 14 11. TRANSPORT.............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid