Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Saudi-Araabia - sarnased materjalid

araabia, nafta, development, reserv, stus, sektor, arab, eksport, gaas, elektrienergia, toornafta, imalik, rsia, import, kaubandusbilanss, kaaba, maavarad, reserve, analysis, meka, bank, reservi, impordib, cites, meersed, economic, kemikaalid, plaatina, metsaala, fosfaat, plastikud, lubjakivi, aasia, taipei, kuld, loodes, eksportija, eristatav, naftaga
thumbnail
21
docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Saudi Araabia

Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saudi- Araabia

Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna ­ Aasias, Lähis ­ Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Saudi Araabia kaubandus

Saudi Araabia eksport ja import 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Austraalia

kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud? 2000 km (peamiselt kasutatakse vaba aja kohta Murray ja Murray-Darling jõgikondade). d) Mereteetransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad ja tähtsamad sadamad. Kokku: 50 liiki: puistlastilaeva 12 last 5, kemikaalitanker 1 konteiner 1, vedelgaas 4, reisijate 7, reisijad ja kaubad 7, nafta tanker 8, Vieriä / rull-off 5 välisomandis olevate: 24 (Kanada 9 , Prantsusmaa 1, Saksamaa 2, Jaapan 1 Madalmaad 2, Norra 1, Singapur 1, UK 5, USA 2) on registreeritud ka teistes riikides: 28 (Antigua ja Barbuda 1, Belize 1, Bermuda 1, Dominica 2, Fidzil 1, Marshall saared 1, NZ 1, Panama 4, Singapur 12, Tonga 1, US 1, Vanuatu 2) (2008) Austraalia Sadamate ja terminalide : Brisbane, Dampier, Fremantle, Gladstone, Hay Point, Melbourne, Newcastle, Port Hedland, Port Kembla, Port Walcott, Sydney

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Austraalia

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Loodusvaradeks on boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, uraan, nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant, naturaalne gaas, petrooleum e. nafta. Loodus ohtudeks on metsapõlengud, tõsine põud ja keeristormid piki rannikuid. 5 Rahvastik Selles riigis elab 20 264 082 inimest. See on suur riik. 6 Aastaks 2050 on Austraalia rahvastik kasvanud. Meeste osakaal jääb natuke suuremaks. Järjest rohkem elatakse kuni 100 aastaseni s.t elukvaliteet paraneb. Keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km². Kuna Austraalia on saar, siis naaberriigiks võtan lähedal asuva riigi nimega Uus-Meremaa

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Saudi Araabia energiamajandus

Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
28
doc

USA referaat

Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui 1980. aasta näitaja. Mujal on areng jäänud 0,1 ühiku kanti. Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga jääb veelgi rohkem maha. Kaubandus Koguväärtus mln USD Inimese kohta USD Eksport 1 299 922 4 206 Import 2 164 833 7 005 Kaubandusbilanss -864 911 -2 799 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 3: USA kaubandusbilanss Negatiivne kaubandusbilanss, nagu USA’l (Tabel 3), tähendab, et sisse veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära elatada ning nö. sööb ennast võlgadesse.

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Saudi Araabia teenindav majandus

Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23 8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused.......................................................................23 8.2

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

tõusuga. · Teenindussektori osakaal Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Põllumajandus on intensiivne, sel alal töötab ainult 3% rahvastikust. · Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a) 2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a) 3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a) 4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a) · Teismeliste emadus 2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri, kus vastav näitaja on 233

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Indoneesia

Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 2000­3000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 800­1500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi kuningriik

Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid, sh Norra (14%), USA (11%) ning Aasia (10%). Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. Kuigi import kasvas 2005. aastal rohkem kui eksport, on Rootsi kaubandusbilanss endiselt ülejäägiga (seda ennekõike tulenevalt kaubavahetusest ELi mittekuuluvate riikidega). Koguekspordi kasvuks 2006. aastal ennustab Svensk Næringsliv (SN) 9% ja 2007. aastal 5%. 60% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja. Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (ligikaudu 50%) on masinad ja seadmed ning transpordivahendid, millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted), puit

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Itaalia

....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ­ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9

Geograafia
113 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Referaat - Jaapan

turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% · soojuselektrijaamad: 64,8% (580 mrd kWh) · tuumaelektrijaamad: 25% ( 223 mrd kWh) Varud Elekter: 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW) Kütus: 17 183 brf/d Loomad: 10,6 siga mln ; 5 mln veist; 31 000 kitse Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüs

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud UNESCO MAAILMA KULTUURI-JA LOODUSPÄRAND AUSTRAALIAS · Riversleigh/Naracoorte ( fossiilide leiukohad) · Kesk-Ida vihmametsade reserv · Fraser'i saared · Suur Vallirahu · Suurte Siniste Mägede ala · Hear ja McDonald'i saared · Kakaduu Rahvuslik park · Lord Howe saared · Macquarie saared · Purnululu Rahvuspark · Kuninglik Väljanäituste hoone ja Carltoni aiad · Hai laht · Sydney Ooperimaja · Tasmaania metsik loodus · Uluuru-Kata Tjuta Rahvuspark · Troopika ala Queenslandis · Willandra järvede piirkond FAUNA

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi

SKP aastane kasv 3, 5 % tööstus 27% SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE, Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO, Euroopa Liit, NATO, African Development Bank AfDB, Asian Development Bank AsDB, Council of Europe, European Bank for Reconstruction and development EBRD, European Space Agency ESA, European Union EU, Food and Agriculture Organization of the United Nations FAO, United Nations Industrial Development Organisation UNIDO, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNESCO, United Nations - UN, Inter- American Development Bank IDB, International Labour Organisation ILO, International

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Brasiilia majandus

Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel, kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18° C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida käsutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); > paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) eraldub prügilatest (10%); > moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
17
docx

BRASIILIA

Riigi kuulumine rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse MRECOSOUR- vabakaubandusliit, BIS(Bank for International Settlements) ECLAC(Economic Commission for Latin America and the Carribbean) FAO (Food and Agriculture Organization) IADB (Inter-American Developtment Bank) IAEA (International Atomic Energy Agency) IBRD (International Bank for Reconstruction and Development) ICRM ( Institute of Certified Records Managers) ICAO ( International Civil Aviation Organization) IDA ( International Development Association ) IFC ( International Finance Corporation) ­ maailma panga liige IFRCS (International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies) - on rahvusvaheline IHO (International Hydrographic Organization) ­ Rahvusvaheline ILO ( International Labour Organizaiton) IMF ( International Monetary Fund) IMO(International Maritime Organization) Interpol ­ Maailma suurim rahvusvaheline politsei organisatsioon IOM(vaatleja)

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksam

kogutoodang IAI ­ inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 4. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 5

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Energiamajandus

Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased ­ tekkinud looduses 2) teisesed ­ muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a

Geograafia
152 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun