Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saudi-Araabia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
araabia, nafta, development, reserv, kõrb, elektrienergia, arab, eksport, sektor, gaas, toornafta, import, pärsia, kaubandusbilanss, maavarad, reserve, meka, kaaba, fact, analysiseks, bank, reservi, hõbe, regio, arabia, hõive, economic, asia, convention, medina, cites, maaki, mineraalid, impordib, kemikaalid, iraak, oaasidesTallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise
Saudi Araabia eksport ja import 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest
ja aedviljade tootja. Kuigi enamus Itaalia mägisest pinnasest ei sobi põlluharimiseks, on Itaalias selleks väga suur tööjõud (1,4 miljonit). Enamus farme on väikesed keskmine Itaalia farm on ainult 7 hektarit. Viinamarjaistandus Sitsiilias Energiamajandus Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1.8 miljonit barrelit naftat. Oma naftavarudest piisas ainult 9% rahuldamiseks, ülejäänud imporditi. Suurimad kogused toornaftat osteti Liibüalt (25%), Venemaalt 23%) ja Saudi Araabialt (13%). Maagaasi varud on Itaalias Euroopa Liidus suuruselt neljandad. Seda ennustatakse
Riigi kuulumine rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse MRECOSOUR- vabakaubandusliit, BIS(Bank for International Settlements) ECLAC(Economic Commission for Latin America and the Carribbean) FAO (Food and Agriculture Organization) IADB (Inter-American Developtment Bank) IAEA (International Atomic Energy Agency) IBRD (International Bank for Reconstruction and Development) ICRM ( Institute of Certified Records Managers) ICAO ( International Civil Aviation Organization) IDA ( International Development Association ) IFC ( International Finance Corporation) maailma panga liige IFRCS (International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies) - on rahvusvaheline IHO (International Hydrographic Organization) Rahvusvaheline ILO ( International Labour Organizaiton) IMF ( International Monetary Fund) IMO(International Maritime Organization) Interpol Maailma suurim rahvusvaheline politsei organisatsioon IOM(vaatleja)
RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1
Jordaania Evalota- Liisbeth Link XI a Üldandmed ● Pindala: 92 300 km² ● Rahvaarv: 6 508 271 (2011) ● Pealinn: Amman ● Pealinna elanike arv: üle 2 miljoni ● Keel: Araabia ● Rahaühik: dinaar (JOD) ● Rahvastiku tihedus: 70,5 in/km² ● Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ● SKT: 36,04 miljardit (2011) USD Geograafiline asend Jordaania asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas Araabia poolsaare loodeosas, 29. ja 33. põhjalaiuse vahel. Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast Iraak, põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael. Edelas on väga lühike piir Egiptusega ning väga lühike merepiir Punase mere Aqaba lahega. Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq). Maismaapiiri pikkus on 1635 km, merepiiri on ainult 26 km. Looduslikud tingimused
Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad.Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
SKP aastane kasv 3, 5 % tööstus 27% SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE, Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO, Euroopa Liit, NATO, African Development Bank AfDB, Asian Development Bank AsDB, Council of Europe, European Bank for Reconstruction and development EBRD, European Space Agency ESA, European Union EU, Food and Agriculture Organization of the United Nations FAO, United Nations Industrial Development Organisation UNIDO, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNESCO, United Nations - UN, Inter- American Development Bank IDB, International Labour Organisation ILO, International
Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks
Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui 1980. aasta näitaja. Mujal on areng jäänud 0,1 ühiku kanti. Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga jääb veelgi rohkem maha. Kaubandus Koguväärtus mln USD Inimese kohta USD Eksport 1 299 922 4 206 Import 2 164 833 7 005 Kaubandusbilanss -864 911 -2 799 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 3: USA kaubandusbilanss Negatiivne kaubandusbilanss, nagu USA'l (Tabel 3), tähendab, et sisse veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära elatada ning nö.
Teeninduse % SKT-st on 54,0. Haritava maa % on aga 7. Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin, kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid. 5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Rahvusvahelised organisatsioonid MRECOSOUR- vabakaubandusliit, AfDB (African Development Bank Group) BIS ( Bank for International Settlements) CCC ECLAC ( Economic Commission for Latin America and the Carribbean) FAO (Food and Agriculture Organization) G15 G19 G77 IADB ( Inter- American Developtment Bank) IAEA (International Atomic Energy Agency) IBRD ( International Bank for Reconstruction and Development) ICRM ( Institute of Certified Records Managers) ICAO ( International Civil Aviation Organization) IDA ( International Development Association )
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra- Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. 1970ndatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik. Esimeses maailmasõjas jäi Norra neutraalseks, kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta
pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015) Tai ekspordi ning impordi kohta on infot kogutud erinevatest allikatest: The Observatory of Economic Complexity (OEC) kodulehekülg, Top Thailand Exports, NSTDA kodulehekülg, Trademap lehekülg. Riik ekspordib kaupu 225,4 miljardi dollari ja impordib 219 miljardi dollari väärtuses. Seega on ülekaalus eksport. Eksporditavatest kaupadest on esikohal masinad (pumbad, mootorid) ja arvutiosad (kergetööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine), oluline on ka tekstiili ning jalanõude väljavedu. Põllumajandustoodang moodustab umbes 8% kogu ekspordist. Tõenäoliselt moodustavad kõrgtehnoloogilised tooted suure osa ekspordist seetõttu, et see arenev majandusharu on äärmiselt tulutoov ning kauba vedamine on suhteliselt lihtne (mikrokiibid, arvutiosad on kerged). Tai on maailma suurim riisi eksportija
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................
Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk
................................................................................................................................. 18 2 Sissejuhatus Egiptuse nimi tähendab ,,Ptahi hinge tempel", viidates Vana-Egiptuse kunagise pealinna Memphise kaitsejumalusele Ptahile. Egiptus on aafrika mandril asuv suurima elanikkonnaga araabia riik, mille teevad kuulsaks Giza püramiidid Kairos ning muud sealsed kultuuriväärtused. Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine. Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid. Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi
Alates 6. novembrist 1991 kuulub Nepal ka Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF). Kuna Nepal on väga vaene maa siis pole sealt ühtegi kuulsat rahvusahelist firmat pärit. 4 4) Rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas ning seetõttu kuulub Nepal keskmiselt suuremate riikide hulka. Nepali rahvaarv on võrreldav Usbekistani, Saudi Araabia ja Iraagiga, kus elab umbes sama palju inimesi. joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4
Irland 2007) Samasugune olukord tekkis Indoneesias ka kõvapuidust toodetava vineeri osas. Investeeriti tootmisse, kuid ei mõeldud ette kust saada tulevikus toorainet. (Pirard ja Irland 2007) Kütteks mõeldud puidu turg on Indoneesias veel suhteliselt uus ja pole nii välja kujunenud nagu on ümarpuidu või saetud puidu turg. Põhiliselt ekspordib Indoneesia Jaapanisse, Koreasse, Saksamaale ja Norrasse puusütt. (Hillring 2006) Joonis 2.2. Ümarpuidu tootmine 1992-2013 (FAO) 2.1 Eksport ja import Puidu ja puidutoodete eksport on Indoneesiale oluline sissetuleku allikas, ning eksport ületab puidutoodete osas importi. Siinkohal toongi mõningad andmed impordi ja eksoprdi kohta. Allpool olev tabel 2.1 näitab 2012 aasta Indoneesia suurimaid ekspordipartnereid puidutoodete alal. Välja on toodud eksporditud kaupade väärtus ja mitu protsenti see teeb kogu puidutoodete ekspordi väärtusest. Aastal 2012 oli kogu puidutoodete ekspordi väärtus 7,57 miljardit USD. (FAO)
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida
Üldandmed Pindala 437 072 km² Rahvaarv 24 683 313 (2003) Pealinn Bagdad Keel araabia, kurdi (28. juunist 2004) Rahaühik dinaar Geograafiline asend Iraak kuulub Lähis-Ida riikide hulka. Asub samas ka Aasia mandril. On põhimõtteliselt piiri koht kus ristuvad Euroopa, Aafrika ning Aasia. Ning koordinaadid on 32°00 N, 44°00 E. Looduslikud tingimused Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde-Iraagi künkad tõusevad
MJ/kg) Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7 kuni 2,9 meetri paksune. Kihi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2,1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini. Põlevkivi maailmas Maailma põlevkivivaru suurus on hinnanguliselt üle 400 miljardi tonni. Põlevkivi teeb maailma mastaabis oluliseks ressursiks tema väärtus alternatiivse energiaallikana teistele fossiilsetele kütustele nagu nafta ja kivisüsi. Kuna nafta ja kivisöe varu on ammendumas, tuntakse põlevkivi vastu järjest rohkem huvi. Erinevalt muust maailmast on Eestis põlevkivi elektri, soojuse, gaasi ja õli tootmiseks kasutatud juba pea sajandi jagu, seega on põlevkivi omadused meie energiatööstusele vägagi tuttavad ja see annab meile eelise põlevkivi kui energiaallika tutvustamisel mujal maailmas. Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui
Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesisadam) enamasti kogu talveks jäävabaks
RV julgeoleku problemaatika: rv organiseeritud kuritegevus (narkootikumide korporatsioonid kokaiin ja heroiin: Kolumbia, Boliivia; Afganistan ja Pakistan); illegaalne ja legaalne relvade eksport; RV terrorism; narkootikumid; rahapesu; inimkaubandus (lapsed orjadeks naised prostituutideks, vaestelt rikastele; detsentraliseeritud organisatsioonid) Massihävitusrelvad: USA ,Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea, / Iisrael/ Tuumarelvade eksport: Põhja-Korea on tahtnud müüa Iraanile tuumarelva osasid. Paljudes riikides on teoreetiline teadmine ja kui vajalik, siis mitmed riigid saavad hakata tegema tuumarelvi. (nt Iraan. Ukraina suursaadik: peale NL kokkukukkumist olid Venemaa tuumarelvad mitmes riigis- Ukrainas, Valge-Venes, ka Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale
................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23 8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused.......................................................................23 8.2
majandussektorite lõikes 2012. a. 15% Põllumajandus Tööstus 25% 60% Teenindus 2. Rahvastiku hõive majanduse erinevates sektorites (2008): põllumajandus 2%, tootmine 13%, ehitus 6%, teenindus 76% muud 3% 3. Elektrienergia tarbimine aastas ühe inimese kohta 14,7 MWh aastas. 4. Side- ja transpordivahendite hulk 1000 inimese kohta. Kanadas on aastal 2011 kokku 27,387 milj. mobiiltelefoni ehk 0,8 mobiiltelefoni ühe elaniku kohta ja 18,201 milj. lauatelefoni ehk 0,5 lauatelefoni ühe elaniku kohta. Kanadas on 620 mootorsõidukit 1000 elaniku kohta, millega on maailmas 14. kohal. (1. Monaco 908 s/1000 in) 5 5. Ekspordi-impordi struktuur.
Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel, kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud
suhteliselt madal, nagu näha rahvastikupüramiidist. ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5
impordist. Ekspordi osas on suurim loovutus Ameerika ühendriikidele. Kemikaalide ja nendega seotud toodete osas on nii impordi kui ekspordi määrav roll Ameerika ühendriikide käes. Masinaehitustoodete ja transpordivahendite importturg on Hiina käes, teisel kohal Ameerika Ühendriigid ning siis Jaapan. Eksporditakse neid samu tooteid eelkõige Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Hiinasse. Partnerriigina lisandub olulisel kohal Taiwan kelle eksport on üle 16 ja import üle 5 miljardi Euro. Muude toodete hulgas on impordi areenil esikohal Hiina ja eksporditakse muid tooteid enamuses Ameerika Ühendriikidesse. Tabel 1. Euroopa Liit 27 eksport põhilistesse partnerriikidesse kogutoodanguna 1000 milj EUR Partnerriik/Aeg 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Extra EU-27 743.30 992.70 979.14 936.97 935.27 1027.52 1179
annaabi.ee 
