kokkulepitud tööd omal vastutusel. Töövõtuleping on mõeldud sõlmimiseks mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega (jäävad ära nii katseaeg kui muud TL kaasnevad kohustuslikud tingimused). · Töövõtuleping on tööandjale tavaliselt vähem koormav, aga vaidluse puhul võib kohus või töövaidluskomisjon lepingu vabalt töölepinguks ümber nimetada koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Lähtutakse tehtavast tööst ja lepingu sisust. Käsunduslepingu pealmised erinevused töölepingust ja töövõtulepingust: · käsundusleping võib olla suuline · käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena · käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7 · käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida · käsundisaajal ei ole õigus saada puhkust · käsundisaaja vastutus pole piiratud
MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali  õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos-
seaduste loomisel ta oma sõna öelda ei saa. Kaudselt toeatab ta ka Euroopa Liidu toimimist, aga enda kodumaiste projektide toetuseks ei saa ta midagi. Seda kõike arvesse võttes tundub Šveitsile Liidus mitte olemine isegi pigem kahjulik, kui kasulik. Miks Šveitsile on majanduslikult hea mitte Euroopa Liidus olla. Lähim näide tuleb praegustest sanksioonidest Venemaale. Kui EL kehtestab sanktsioonid, siis järgima peavad neid kõik liikmes riigid, Šveist sanktsioonidega kaasa ei läinud. Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann põhjendas valikut sellega, et Euroopa Liidu sanktsioonidega kaasa minek kahjustaks Šveitsi vahendaja rolli OSCE’s. (swissinfo, 2014) Lubamaks eurooplase immigratsioon, saadi vastutasuks vabakaubandus lepingud. Sellel aastal otsustas Šveits piirata euroopaste immigratsiooni, see tõstatas pahameele euroopa Parlamendi presidendis, Martin Schulzis, kes hoiatas, et sellel otsusel on
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab
surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale. Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe  kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine). Moraalinormid on universaalsed (ei ole piiratud riigipiiri või mingi grupiga) või vähemalt pretendeerivad universaalsusele. Moraalinormide kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuslikkusega või kasulikkusega. MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami
· Vooruseetika  keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada)  nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett
Peagi tekkisid Irdil seal maailmavaatelised probleemid õppejõududega. 1936. aastal visati Ird Tartu Draamateatri stuudiost välja, mis jäigi tal lõpetamata. 1937. aastal avati Tartu Töölisteater ning Ird alustas koos teiste stuudiolastega seal tööd. 1939.aastal sai ta teatri kunstiliseks juhiks. Sellel ametikohal ei saanud ta aga jätkata kuigi kaua, sest peagi suleti teater seoses poliitiliste intriigidega ja kommunistliku liikumise vastu suunatud riiklike sanktsioonidega. Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja  toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist. Pärast Tartu Töölisteatri sulgemist proovis Ird leida tööd "Vanemuises", kuid poliitilise mineviku tõttu teda koosseisulisse truppi ei võetud, vaid võeti "punktialuseliseks" ning lisakohaga ka koori. Kaarel Ird ja Vanemuine Aastal 1940, päev peale juunipööret korraldasid Ird ja August
vastavalt 55,93 eurot ja 28,13 eurot. Kuid arvestades tänapäeva elu kallidust, on see jällegi ilmselgelt liiga väike toetus. 2013. aasta kõrgharidusreformiga muutuvad toetused küll suuremaks, kuid toetuste saajate hulk väheneb. Selleks et toetust saada, peab inimene elama põhimõtteliselt vaesuse piiril. Eesti tööturupoliitika on suhteliselt halval rajal. Eesti ei keskendu töövahendusele ja tööotsingu abistamisele koos samaaegsete sanktsioonidega töötushüvitise maksmisel, kuigi arenenumate riikide, nagu lähinaaber Soome, kogemuse põhjal oleks just see kõige otstarbekam. Järelikult eraldab Eesti liiga väikese protsendi SKT-st tööturu valdkonda, mistõttu töötuse probleem väheneb liiga aeglaselt. (Võrk et al. 2010) Töötuksjäämise korral on inimestele kehtestatud töötuskindlustusmakse, mille abil leevendatakse töökaotust. Sealt tulev abi on aga lühiajaline ja edasised toetused on veelgi
Juuli 90 mood maj-, sots- ja valuutaliit. 3. Okt 90 taasüh Sm ametlikult. G hoiab NSVLi koos 90.toim.liiduvabariikides ülemnõukogude val ja võeti vastu suveräänsusdekl, Läti ja Leedu kuulut iseseisvuse,Eesti üleminekuper.verevalamine Riias/Vilniuses. 91.märts korrald referendum NSVLis,Jeltsin valiti Vm presidendiks.G üritas uue liidulepinguga hoida koos NSVLi,aga Balti riigid keeldusid,G ähvardas neid maj-sanktsioonidega,aga ei hoolitud,G oli oma autoriteedi kaot. Augustiputs19-21.08.1991 NSVLis riigipöördekatse-RESK,rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja NSVL valitsuse vandenõulased püüdsid kõrv. G-d NL presidendina ja teha lõpp perestroikapol.Janajev tah ära hoida NSVL likv-se,mis pidi algama 20.aug. uue liidulepinguga.A-puts ebaõnnestus,kuna dem jõud eesotsas Jeltsiniga astusid vastu,A-putsi järel NSVL lagunes,rahvas kaotas usu kommunistidesse NSVLi lagunemine 6.sept
mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Need reeglid piiravad meie vabadust, Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste kuid ainult selleks, et soodustada (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui suuremat vabadust ja heaolu. sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Eetika eesmärk on kujundada Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide õnnelikke ja vooruslikke inimesi, ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei
kuuluvate inseneride eetilised õigused ning kohustused kirja pannud koodeksisse. NSPE 'Inseneride Eetikakoodeks' (NSPE Code of Ethcis for Engineers) koosneb kolmest põhiosast: I Fundamentaalsed kohustused II Reeglid tegevuseks III Professionaalsed kohustused Iga põhiosa on lahti kirjutatud punktideks ning punktid omakorda alajaotusteks. 'Inseneride eetikakoodeks' ei oma otsest seaduslikku jõudu. Selle eirajaid karistatakse NSPE sanktsioonidega, sealhulgas inseneride liidust väljaheitmisega. Samas toob mitme koodeksi punkti rikkumine kaasa ka riigi (antud juhul USA) seaduste rikkumise, seega kohtuasja tsiviil-, kriminaal- või halduskorras. Vaatlen ülaltoodud probleemi võimalikku lahendust NSPE 'Inseneride eetikakoodeksi' järgi, tuues välja koodeksi sätted, mis reguleerivad inseneri käitumist antud olukorras: I osa · 5. Inseneril lasub kohustus vältida mistahes vormis pettust (milleks võiks
 Sallimatu mittekonformsuse suhtes  Manipuleeriv  Ennast esiletõstev käitumine  Karistav ja isekas  Sageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes Käskimine - IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise - peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega ·juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist Sobib madala tööalase küpsuse puhul - nii psühholoogiline kui professionaalne küpsus madalad Sotsiaalne soodustamine - teooriad · Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria  Hõlbustatud on dominantne vastus  Samas  head võimlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974) · publiku efektid  rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis.
aastal kõik riigi sead sundtappa, et seagrippi ennetada, mis viis kokkupõrgeteni kohalike elanikega. Raske on relvakonfliktide ajal tsiviilelanike kaitseks midagi ära teha, sest kolmandate osapoolte sekkumine ei mõju kriisile hästi, see võib tekitada sõdivates pooltes veelgi suuremaid vastumeelsusi ning konfliktist võiv välja kasvada ulatuslikum sõda. Naaberriikidel on võimalik aidata pagulasi, pakkudes neile kaitset ja peavarju. Suurematel ja võimsamatel riikidel on võimalus sanktsioonidega leevendada konflikti, kuid massiivsem sekkumine võib viia veel suurema konfliktini. Lisaks erinevatele sotsiaalsetele probleemidele, mis kaasnevad relvakonfliktidega, tekib mitmesuguseid probleeme ka keskkonnas. Eelkõige hävitatakse konfliktidega pinnast. Maapind muutub harimatuks tänu pommitamisele ja sõjas kasutatud herbitsiididele, mis püsivad maapinnas kaua, ning põlluharimise käigus võib mulla alt välja tulla isetehtud miine,
väliskonkurentsi eest. o Rakendada pangandus kogu majanduse teenistusse, piirata laenuintresse, tõsta majandusse suunatavate laenude osa pankade bilansimahus, piirata kapitali väljavedu ja reguleerida panganduse kasumit. o Taastada majandussidemed Eesti tootjatele olulise idaturuga. o Kehtestada ettevõtete aruandluse ja maksude õige arvestamise ning õigeaegse laekumise range kord koos vastavate sanktsioonidega selle rikkujate suhtes. o Viia läbi riigi- ja kohaliku maksusüsteemi reform, tagades maksukoormuse õiglase jaotuse; üksikisiku tulumaks peab olema progressiivne ja ettevõtete maksustamisega tuleks soodustada investeerimist uutesse töökohtadesse. Isamaa ja Res Publica Liit Maailmavaade: Terve pere  Terve mõistus  Terve Eesti. o Iga laps on tähtis (maksuvabastus iga lapse pealt; 2h nädalas tausta huviharidust; suurem pere rohkem toetust).
aladel keelanud GMO-de kasvatamise ning kuulutanud end GMO-vabaks (nt Poola 96%, Itaalia ja Austria 80% ning Sveits ja Kreeka tervikuna), väites, et ainult sel moel on võimalik ebakindlate teadmiste tingimustes hoida ära GMO-dest tekkida võivat kahju. Sarnased liikumised on algatatud ka USAs ja Kanadas, kus kasvatamise ja tarbimise kogemused on kõige pikaajalisemad. Euroopa Komisjon on nendele püüetele reageerinud sanktsioonidega, alates kirjalikest hoiatustest ja lõpetades Euroopa Kohtusse pöördumisega, leides, et sellised meetmed on vastuolus EL seadusandluse ja kaupade vaba liikumise põhimõttega. Komisjoni kriitika alla on langenud näiteks GMO vabade piirkondade loomine (Austria, Itaalia jt), GMO-de kasutamisest hoidumise tingimused maaelutoetustes (Sloveenia), GM toodete hoidmine poodides eraldi riiulitel (Küpros) jne. Komisjon heidab liikmesriikidele ette, et kehtestatud meetmed on
Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine · juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks · juht esitab otsused rangete korraldustena koos sanktsioonidega nende mittetäitmisel · juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ning kontrollib nende täitmist Selgitamine eeldab järgmistest juhtimisalastest põhimõtetest juhindumist: · juht annab korraldusi · juht rakendab kahesuunalist kommunikatsiooni · juht üritab töötajais aktsepteerida, toetab neid emotsionaalselt ja annab nõu · juht määrab eesmärgid ning kaasab töötajaid otsustusprotsessi
Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine · juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks · juht esitab otsused rangete korraldustena koos sanktsioonidega nende mittetäitmisel · juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ning kontrollib nende täitmist Selgitamine eeldab järgmistest juhtimisalastest põhimõtetest juhindumist: · juht annab korraldusi · juht rakendab kahesuunalist kommunikatsiooni · juht üritab töötajais aktsepteerida, toetab neid emotsionaalselt ja annab nõu · juht määrab eesmärgid ning kaasab töötajaid otsustusprotsessi
Loomuseaduslik käsitlus: Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Religiooni moraalinormid on põhjendatud jumaliku autoriteediga. Moraalinormide täitmiseks on välised sanktsioonid (põrgu/paradiis/jumala silm) ja sisemised sanktsioonid (eesmärk austada Jumalat). Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad, tagatakse väliste (reaktsioonid nt) ja sisemiste sanktsioonidega (nt häbi). Eri usundid on oma alustelt ja põhiolemuselt väga erinevad. Nii on erinev ka eri usundite eetika. Euroopa kontekstis näeme ühiskonna mõttemaailma kõige enam mõjutava usundina kristlust ja Piiblit kui kristlikku pühakirja, mille vanem osa (Vana Testament) on pühakirjaks ka juutidele. Kristliku moraali tuum: 1) Armasta Jumalat üle kõige! 2) Armasta ligimest nagu iseennast! Armastuse nõude alus: Jumal on armastus. Filosoofid on sõnastanud nn jumaliku käsu teooria.
3.Soodustada inimõitsengut. 4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. 5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada. Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. II Moraalirelativism- Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid- reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Etnotsentrism- oma kultuuri kõige õigemaks ja paremaks pidamine, teisi kultuure hinnatakse
Vastus: Tavad - üldtunnustatud käitumisnormid, antakse edasi põlvkonnalt teisele. Grupi säilimise seisukohalt pole kuigi olulised (lauakombed, viisakusreeglid) Moraalinormid on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad. Rangemalt kehtestatud. Sanktsioonideks üldine hukkamõist, tauniv suhtumine. Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi, kehtivad kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Seaduste täitmine tagatakse ametlike sanktsioonidega. 11.Kuidas omandatakse normid ja väärtused? Vastus: Teadmine, mis on õige/vale ei ole kaasa sündinud. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima. Sotsialiseerumine - eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. 12.Hälbiv käitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Vastus: Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Deviantsuse sotsiaalsed funktsioonid  solidaarsus ja normide tugevnemine, rahulolematuse väljendus
Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist:  range tegevuse koordineerimine  distantsi loomine ja hoidmine alluvatega  ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu  alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine  juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks  juht esitab otsused rangete korraldustena koos sanktsioonidega nende mittetäitmisel  juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ning kontrollib nende täitmist 10) Too välja Vroomi teooria töötamise kolm peamist tegurit. . Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: • töösoorituse tõenäosus • tasu saamise tõenäosus • tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased
Sellisena on moraal sotsiaalse kontrolli vorm. Me kõik otsustame kehtestatava reelgitekogumi kasuks, sest kui peaaegu kõik meist alluvad neile reeglitele peaaegu kogu aeg, on peaaegu kõigil meist parem peaaegu kogu aeg. Üldiselt ja pikas perspektiivis on inimese huvides olla moraalne, sest moraal on just selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused
Võib ka öelda, et õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevad üksikisikute erahuvidest. Praktikas õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse .Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. 2. Mis on riigiõiguse peamine allikas? Riigiõiguse peamine allikas on põhiseadus. Samuti on riigiõiguse aluseks põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõigus määrab ära valitsemise korra. 3. Milliseid suhteid reguleerib haldusõigus ehk mis on haldusõiguse reguleerimise ese? Haldusõigus reguleerib halduskandjate moodustamist, eriti nende legiteerimist. Haldusõigus reguleerib ka halduskandjate pädevust ning nende omavahelist
vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele  mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus  lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab
oskused -kogemused, treeningud 3. stiil 4. isikupära (personaalsus) Juhtimisstiilid IK -instruktsioonid ja korraldused PL -probleemide lahendamine PT -psühholoogiline tugi DG Âdelegeerimine Käskimine -IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise -peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega ·juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist Sobib madala tööalase küpsuse puhul -nii psühholoogiline kui professionaalne küpsus madalad Selgitamine -PL ·kahesuunaline kommunikatsioon ·aktsepteerib töötajaid, annab nõu ·määrab eesmärgid ja kaasab töötajad otsustusprotsessi ·ühiselt alluvaga määratakse realiseerimise teed ja vahendid Kui professionaalne küpsus on madal, kuid psühholoogiline valmisolek kõrge -alla keskmise tööalane
4. pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid 5. ära jäta teisi inimesi ilma nende vabadusest 6. räägi tõtt või vähemalt ära valeta 7. ole õiglane, kohtle võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt 8. ole tänulik abi eest 9. aita teisi inimesi 10.allu seadustele Religiooninormid · kehtivad religioosse grupi siseselt · neid põhjendatakse viitega jumalikule/kõrgemale autoriteedile, ilmutusele, kirjasõnale · normide täitmist tagatakse väliste/sisemiste sanktsioonidega Õigusnormid · seadused kehtestab seadusandja · täitmise tagavad riiklikud institutsioonid · kehtivad teatud kindlal territooriumil · rikkumisele järgnevad välised sanktsioonid Päästeamet Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist elukeskkonda, ennetab ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professionaalselt. Üle 2300 töötajaga on päästeamet suuruselt
Sõja tekkepõhjused on Venemaa võimu laiendamise/kindlustamise katse selleks, et hoida enda käes energiaturu monopol. Gruusia vastas sellele pikkade mahhinatsioonide järel Venemaale sõja kuulutamisega, et pälvida lääne tähelepanu toimuvale ülekohtule. Siin kehtib põhimõte, et iga riik seisab enda eest nii, kuis oskab, kuid siiski võim on selle käes, kel on rohkem jõudu. Venemaad ei karistatud antud vahejuhtumi eest eriliste sanktsioonidega, kuna ta varustab suurt osa maailmast gaasiga ning keegi ei taha riskida selle lepingu kaotamisega. Siinkohal tuleb mängu ka moraalipõhimõte, mida realistid suhteliselt tähtsusetuks peavad. Ei Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ega lääne käitumine antud olukorrale polnud üldisele moraalinormile vastav, küsitav on ka Gruusia enda moraalsus. Selliste sündmuste valguses kehtib eelkõige põhimõte, et moraal kohandub vastavalt olukorrale.
Teine liigitus on karistusõiguse jagunemine põhi ja haru karistusõiguseks. Põhi karistusõigus on see, mis sisaldub karistusseadustikus, seal sisalduvad omakorda kuriteod ja väärteod. Üheski muus seaduses kuritegusid pole. Väärteod (haru karistusõigus) sisalduvad eriseadustes, nt narkoseadus, liiklusseadus. Katse hoida neid ühes seadustikus ei toiminud, ei tea kunagi, millal on mingeid osi muudetud ja eemaldatud jms. On mõistlikum hoida sisuline regulatsioon koos sanktsioonidega. Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega. Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire. 1.6. Karistusõigusteadus Skeemikogumik lk 10. Karistusõigusdogmaatika – tegeleb karistusõiguse mõistelise struktuurse sisuga. Kõigel on oma kindel koht. Ühes riigis saab olla ainult üks dogmaatika. Dogmaatika õppimine tähendab tuupimist
· Võrdelises sõltuvuses, seda parem eeldus paremaks majandussuheteks. · Riikide poliitiline stabiilsus  mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on. · Negatiivse imidziga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone. Nt embargo  kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda. 2) Majanduse ja kultuuri vahelised seosed: · Globaliseerumine · Multikultuur · Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama. 3) Majanduse ja ideoloogia seosed: · Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990) 4) Majanduse ja õiguse seos: · Erinevad õiguskultuurid 1
viisarežiimi kehtestamise puhul - peaksime me minu arvates esialgu omapoolsetest sammudest hoiduma,» ütles Putin Venemaa julgeolekunõukogu kohtumisel. USA president Barack Obama laiendas neljapäeval nende Vene ametnike, isikute ja pankade ringi, kelle suhtes rakendatakse sanktsioone. Sanktsioneeritavate nimekirja lisati 20 seadusandjat ja kõrget valitsusametnikku. Varem oli Washington kehtestanud sanktsioonid üheteistkümnele Vene kodanikule. Venemaa reageeris omapoolsete sanktsioonidega üheksa USA kõrge ametniku ja poliitiku suhtes. Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2735726/venemaa-ahvardas- peegeldada-laane-sanktsioone 3. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa 18. märts 2014 13:59 Krimm oli ja on venelaste südames Venemaa lahutamatu osa, ütles Vene president Vladimir Putin täna föderaalkogu ees kõneldes. Pärast pöördumist kirjutas Putin alla
- Idee: ühiskonna sotsiaal- ja majandusstruktuuri muutmine aitab kaasa laste ja noorte arengule. - Süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, majandus- jms poliitika abil. VI. 6. loeng  karistuse sotsioloogia ja vanglad Kontrolli ja karistuspoliitika muutumine läbi aja - Pidev sanktsioonide pehmenemine: Kehaline karistus ja surmanuhtlus Vanglakaristus Mittevabaduskaotuslikud karistused - Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega. · Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv · Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb Eesti karistussüsteem - Põhikaristus · Rahaline karistus/trahv · Vangistus/arest - Lisakaristused · Tegutsemiskeeld · Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine · Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine
Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid  kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin, häbi Moraalifilo ülesandeks formuleerida ja kaitsta printsiipe-väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Võivad sattuda
lüüakse sinule." John Donne (1572-1631) Devotions upon Emergent Occasions, 1624 Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu.
Näiteks narkootikumide ja psühhotroopsete ainete puhul on tagajärg kauge ning faktiliselt fikseeritamatu, mistõttu on keeruline kuriteo tegelikku raskust ja suurust märgata ning määratleda. Seega tekib olukord, kus ühelt-poolt peaksid karistusmäärad olema võimalikult laiad, andes kohtule võimaluse teha nii ühiskonna kui süüdistatava suhtes õiglane otsus, teiselt poolt aga vältides võimalikke liigleebeid otsuseid, peaks tegu olema selgelt ja üheselt mõistetavate piiritletud sanktsioonidega. Kohtupraktika Aastal 2009 narkokuriteod kokkuvõttes vähenesid, erinevalt aastatest 2007 ja 2008, registreeriti 2009. aastal alla 1000 narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumi, mis tähendab, et vastavate kuritegude üldarv langes 2006. aasta tasemele. 2008. aastal moodustasid narkokuriteod ligi 3% kogu registreeritud kuritegevusest, mil registreeriti kokku 1558 narkokuritegu, sh 1143 narkootilise aine suures
Iseloomulik Euroopale ja P- Ameerikale ja paljudele teistele arenenud riikdiele. 11. Rahvastikupoliitika tegeleb sihiteadlikult rahva arvu mõjutamisega. St rahvaarvu suurendamise ja vähendamisega ning seda saab teha mitmel moel: sündimuse mõjutamine, ränne ning regionaalpoliitika ja suremus. Sündimust saab vähendada ühe lapse poliitikaga, preservatiivide propageerimisega, trahvidega, majanduslike sanktsioonidega, steriliseerimiste ning selgitustööga. Suurendada saab toetuste, aboordi keelu, maksude, soodustuste ja lisapuhkustega. Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis- ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavsuse/hinna mõjutamise, selgitustöö, võimaluste avardamisega ning turvalisuse suurendamisega. 12. Rände tõuketegurid on kas sunnitud või vabatahtlikud
*Üht õigusnormi võib teisele eelistada juhul, kui tema abil õnnestub suurendada vähemalt ühe indiviidi heaolu nii, et see kellelgi teisel ei väheneks (nn Pareto- parendus) või vähemalt tekitada selleks võimalus (Kaldor-Hicksi kriteerium). *Õigusnormide muutmisega kaasnevaid kulusid enamasti ei arvestata (staatiline käsitlus). *I Keeluõigus  property rule Omanikul on õigus keelata teistel oma õiguste kimpu sekkuda. See keeld peab olema tagatud sanktsioonidega, mille suurus võib põhimõtteliselt olla sõltumatu keelu rikku-misest tekkiva kahju suurusest. II Kahjutasuõigus  liability rule Keeluõigust pole, küll aga tagatakse omanikule õigus kahjutasule. Igaüks, kes rikub omandiõigust, on kohustatud hüvitama sellest sekkumisest tekkinud kahjuNäide elektrijaamagaEttevõtja E tahab püstitada hüdroelektrijaama ja peab selleks jõe üles paisutama. Selle tulemusena ujutatakse üle suur hulk maad jõeorus. Tekib oluline kahju maa
suhtumisega rikkujasse. Moraalinormid on sellised normid, mis on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad. Seetõttu on nad ka rangemalt kehtestatud. Moraalinormide vastu eksimise puhul on sanktsioonideks enamasti üldine hukkamõist, tauniv suhtumine. Seadused on sellised normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ning kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Seaduste täitmine tagatakse ametlike sanktsioonidega. Seadused on loodud selleks, et säilitada ja kaitsta sotsiaalset korda. 11. Kuidas omandatakse normid ja vSSrtused? Seda tehakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Sotsialiseerumise kaudu õpivad inimesed kultuurinorme, samuti konkreetseid rolle, mida neil tuleb elu jooksul omandada. 12. HSlbiv kSitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid.
ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas. Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu. Kui mingi süüteoga on tekitatud kahju, aitab karistusõigus kaasa selle heastamisse. Karistusõigus peab olema toetav fakti suhtes, et kui õigusnorm on kehtiv, toob õigusnormi rikkumine endaga kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel.
peab parlamendil olema võimalus kontrollida ja juhendada enda vastuvõetud seaduste elluviimist.*20 Järelikult on nõutav haldusotsuste tagasiside rahva poolt vahetult demokraatlikult legitimeeritud parlamen- dile. Kuigi parlamendil on haldust võimalik mõjutada ka riigieelarve kaudu, tuleneb peamine mõjutamis- vahend siiski valitsuse parlamentaarsest vastutusest.*21 Kuna valitsus on halduse toimingute eest vastutav ja peab arvestama võimalike sanktsioonidega parlamendi mittenõustumisel nendega, toimib valitsuse vastutus parlamendi ees siin haldustoimingute parlamentaarset tagasisidet võimaldava vahendina. Nii vahendab valitsus demokraatlikku legitimatsiooni ka haldusele. Parlamendile jääb seega võimalus oma seaduste toimet kuni viimse täitevaktini ise kontrollida ja juhendada. Halduse hierarhiline organisatsioonistruktuur kui demokraatliku legitimatsiooni eeldus
antud situatsioonis (I. Robertson) N - vastastikuse sotsiaalse käitumise viis, mille abil ühiskond saavutab kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen) 9 Ühiskonnaelus on keskse tähtsusega see, et inimesed kehtestavad üksteise jaoks käitumisreeglid ja ühtlasi valvavad nende täitmist. Sotsiaalne norm on seega käitumisreegel, mida toetatakse sunnivahendite e. sanktsioonidega (E. Allart) Normi liigitused: Üldised normid Osalised normid Erilised normid Tavanormid (folkways) Ranged normid (mores) Tabud  üliranged normid, mille rikkumist peetakse mõeldamatuks. Tabu on võimas ühiskondlik veendumus, et teatud tegu on eriti põlastusväärne. Normid tähendus on ajas muutuv. Mõningad normid on formuleeritud seadusteks. Igal ühiskonnal on sotsiaalse kontrolli süsteem  vahendite kogum, mis kindlustab oodatud ja sobiva käitumise.
V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Administratiivsed – institutsioonilised abinõud, millega mõjutatakse saastajat otseselt tootmisprotsesse reguleerides. Kuuletumine või karistus. Majanduslikud – võimalus valida soodsaim variant keskkonna saastamise vähendamiseks. Veenmine ja surve – sanktsioonidega mõjutamine. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: - Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; - loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks;
usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Need normid kehtivad religioosse grupi piires. Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19 Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega nagu näiteks viitega põrgule või paradiisile. Öeldakse, et inimene, kes ei täida religioosseid norme läheb pärast surma põrgusse ning vastupidi, kes täidab neid, paradiisi. 7.6. Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid, reguleerivad indiviidi käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid
Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Rahvastikupoliitika tegeleb sihiteadlikult rahva arvu mõjutamisega. St rahvaarvu suurendamise ja vähendamisega ning seda saab teha mitmel moel: sündimuse mõjutamine, ränne ning regionaalpoliitika ja suremus. Sündimust saab vähendada ühe lapse poliitikaga, preservatiivide propageerimisega, trahvidega, majanduslike sanktsioonidega, steriliseerimiste ning selgitustööga. Suurendada saab toetuste, abordi keelu, maksude, soodustuste ja lisapuhkustega. Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis- ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavuses/hinna mõjutamise,selgitustöö, võimaluste avardamisega ning turvalisuse suurendamisega. Näiteks Eesti, sündimuse vähenemine. Sündivuse suurendamise saavutamiseks tuleb eelkõige kergendada lastega perede
Kõigel ja kõigil on omad reeglid. Näiteks etiketireeglid inglastel tee tegemise puhul. Moraalinormid-reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt. Riik ei saa kuidagi moraalinorme kehtestada ega teegi seda. Moraalinormid kehtivad tänu sisemistele sanktsioonidele ehk ühiskonnast väljatõrjumise oht, häbi, südametunnistuse piin. Igasugune moraalinorm on kokkulepe. Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest. Norme on vaja, et suurendada ühiskonnas mõistuslikkust ja kasu. Näiteks on üks väärtus võrdsus (geiabielude legaliseerimine muudaks geid heterotega võrdväärseteks. Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas
29. juulil 2002 jõustunud kohtute seadusega muudeti oluliselt kohtunike suhtes kohaldatava distsip- linaarmenetluse korda. Laiendati distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavate isikute ringi. Uue korra rakendamisel juhtis õiguskantsler tähelepanu distsiplinaarmenetluse ebapiisavale regulatsiooni- le.*21 Kuna distsiplinaarvastutus on kohtuniku kui menetlusaluse isiku jaoks kriminaalmenetlusega sarnaselt sotsiaalselt märgistav ning potentsiaalselt suhteliselt raskete sanktsioonidega menetlus, mis oma karistava iseloomu tõttu olemuslikult piirab põhiõigusi, ning põhiseaduse § 3 alusel saab põhi- õigusi piirata vaid seaduse alusel, tuleks vastav piiramise alus ning piirava menetluse reeglid täpselt reguleerida seaduse tasandil. Seega peaksid ka kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglid olema sätes- tatud seadusega, mitte seadusest alamalseisvate õigusaktidega või menetluse läbiviijate kaalutlus- õiguse alusel
tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised  nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). Moraalinormid  tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused  reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid  politsei, kohtud, vanglad. Tabud on sotsiaaltne arusaam sellest, mis on lubatud. Toit, nt peeniserestoran Pekingis, kus serveeritakse koera, lamba, eesli, lehma, hülge peeniseid ja munandeid  kõrgklassile ainult taskukohane/samas on hiinlastele vastuvõetamatud enamus euroopalikke piimatooteid ja eriti vastik on hallitusjuust 39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid
Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. 6 Sotsioloogia alused Liina Käär  Seadused  reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid  politsei, kohtud, vanglad. 28. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid  kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal  avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt.
kompleksnäitaja väärtuste alusel. 83. Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi? - Mõned eesmärksüsteemi komponendid võib vaatluse alt välja jätta, kui paremusjärjestusest hoolimata rahuldavad kõik alternatiivid otsustaja nõudmisi, alternatiivi paremus sellest aspektist ei lisa tulemuse kasulikkust. - Mõne negatiivse teguri mõju saab lepingusse lülitatud sanktsioonidega kõrvaldada. - Mingi eesmärksüsteemi komponent on teiste suhtes domineeriva tähtsusega, st teised kriteeriumid võetakse vaatluse alla ainult domineeriva kriteeriumi alusel saadud hinnangu võrdsuse korral. - Eesmärksüsteemi erinevate komponentide eraldi käsitlemisest võib tähtsam olla teatud komponentide kombinatsioon, sest neist sünteesitakse uus kriteerium.
Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus, kaitstes nii riigi kui ka indiviidiõigustatud huve, peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Eesti karistusõiguse põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51)
põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised  nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Moraalinormid  tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused  reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid  politsei, kohtud, vanglad. 41. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2. Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis
annaabi.ee 
