KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? (1)

Tartu Ülikooli majandusteaduskond
KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB?
SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse
Mihkel Pari (B26085)
Tartu 2013
Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne , lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika , tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus ) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad kulutused tagavad Eesti sotsiaalpoliitika toimimise?
Eesti haridussüsteem on jäänud ajale jalgu . Meie haridussüsteem võtab lapsed, tahub ja lihvib neid seni, kuni igasugune nurgelisus on kadunud, ning siis saadab nad ühiskonda laiali. Koolis ei tehta erandeid ning kõik saavad sama ainet ühtemoodi aastast aastasse , nii et kõik, kes koolist tulevad, on kui ühe puuga löödud. Ja seda juba aastakümneid, sealjuures kahtlemata , kas see süsteem ehk aegunud pole. ( Teidla - Kunitsõn 2013) Toodetakse noori, kes ei suuda asju siduda, kokku viia. Kuna neil puudub selline võime, siis on neil raske omandada kogemusi, mis aitaks neil lõpuks tööle saada. Saame teada, et tööturu probleemid saavad alguse juba koolidest . Eesti üldhariduskoolide üleriigiline tase on üldjoontes samasugune . Erinevus ilmneb aga koolisiseselt: tulemusi on seinast seina, andes kokku ikkagi teiste koolidega võrreldava keskmise (vt lisa 1). ( Strenze 2012)
Kuna toodetakse inimesi, kes ei suuda loovalt mõelda, ei saa neist tööotsijatest kiiresti asja ja üha enam inimesi muutub selle tõttu heitunuks. Kuna tööturul valitseb passiivne tööturupoliitika, siis nende inimestega, kes tahaksid kohe pärast kooli lõppu tööle minna, ei tegeleta. (Teidla-Kunitsõn 2013)
Keskkooli lõpetades või 16-aastaseks saades kaob lastel ära ka riigipoolne lastetoetus. Kuigi seegi summa (esimese ja teise lapse puhul 19,18 eurot kuus) on suhteliselt naeruväärne, arvestades, kui kallis kõik tänapäeval on. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see paljudest riikidest üle viie korra väiksem (Väli 2011). Näiteks Belgias on esimese lapse toetus 83,4 eurot kuus ja teise oma juba 154,33 eurot kuus. Soomes toetatakse pere esimest last 100 euroga, teist 110,5 euroga kuus.
Ülikoolis õppides on muidugi võimalik taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust, mis on vastavalt 55,93 eurot ja 28,13 eurot. Kuid arvestades tänapäeva elu kallidust, on see jällegi ilmselgelt liiga väike toetus. 2013. aasta kõrgharidusreformiga muutuvad toetused küll suuremaks, kuid toetuste saajate hulk väheneb. Selleks et toetust saada, peab inimene elama põhimõtteliselt vaesuse piiril.
Eesti tööturupoliitika on suhteliselt halval rajal. Eesti ei keskendu töövahendusele ja tööotsingu abistamisele koos samaaegsete sanktsioonidega töötushüvitise maksmisel, kuigi arenenumate riikide, nagu lähinaaber Soome, kogemuse põhjal oleks just see kõige otstarbekam. Järelikult eraldab Eesti liiga väikese protsendi SKT-st tööturu valdkonda, mistõttu töötuse probleem väheneb liiga aeglaselt. (Võrk et al. 2010)
Töötuksjäämise korral on inimestele kehtestatud töötuskindlustusmakse, mille abil leevendatakse töökaotust. Sealt tulev abi on aga lühiajaline ja edasised toetused on veelgi kesisemad, kuna Eesti kasutab SKT-st sotsiaalseteks kulutusteks vaid 13% ( Kõre 2012) (vt lisa 2). Ühiskonna heaolu saavutamiseks oleks aga vaja sotsiaalsfääri rohkem raha eraldada, nagu seda tehakse Skandinaaviamaades. Kogu SKT-st oli 2009. aastal vaid 0,1% tööturupoliitika ajamiseks. Võrreldes teiste riikidega on see keskmisest rohkem kui 10 korda väiksem ja heaoluriikidest lausa 20–30 korda väiksem. ( Pikhof 2009) Järgnevatel aastatel suurenes see pea 1,6%-ni, jõudes sellega Euroopa Liidu keskmise tasemeni, kuid sellegipoolest on toetused äärmiselt madalad.
2011. aastal EMORi korraldatud uuringus (vt lisa 3) tuleb välja, et eestlased hindavad poliitikate toimetulekut töötuse probleemiga halvasti. Võrreldes Läti ja Leeduga on see küll palju parem, kuid sellegipoolest negatiivne.
Ollakse rahul kuritegevuse ohjeldamisega, õiguste tagamisega , sündivuse suurendamisega ja mitmete muude valdkondadega. Isegi sotsiaalset turvalisust hinnatakse positiivselt, kuid sotsiaalse ebavõrduse vähendamisega ei olda enam eriti rahul. ( Lauristin 2012)
Kuna inimesed pole rahul poliitikatega, loovad nad erinevaid organisatsioone oma huvide kaitsmiseks. Üheks selliseks organisatsiooniks on ametiühing . Ametiühingute abil saavad inimesed enda huvid võimule kergemini arusaadavaks teha. Lisa 4 jooniselt 4 saab välja lugeda, et töötaja on märk, mida tõlgendaja ehk ametiühing tõlgendab objektile ehk valitsusele. Objekt ehk valitsus annab tagasisidet märgile ehk töötajale. (Lõhmus 2012)
Eesti tööturupoliitikas, haridussüsteemis ja sotsiaalhoolekandes on hulgaliselt puudusi. Arvestades seda, kui vähe Eesti riigieelarvest igal aastal sotsiaalsfääri raha eraldab, ei ole mõeldav, et inimesed nende toetustega toime tulla saaks. Minu arvates Eesti sotsiaalpoliitika ei toimi hästi, sest selles on rohkem vajakajäämisi kui positiivseid külgi.
KASUTATUD MATERJALID
Kõre, J. Sotsiaalpoliitika – kellele ja kuidas? Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.10.2012. Loenguslaidid : slaid 9.
Lauristin, M. Eesti arengukriitiline reflektsioon inimarenguaruannetes ja selle ühiskondlik mõju. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.11.2012. Loenguslaidid: slaid 17.
Lõhmus, M. Kultuur, kommunikatsioon ja meedia. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19.
Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades. ERR Uudised. 12.03.2009 [ http://uudised.err.ee/index.php?06157650 ]
Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 23.10.2012. Loenguslaidid: slaid 10.
Võrk, A., Kaarna, R., Nurmela, K., Osila, L., Leetmaa, R. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn. 2010. [ http://www.eakl.ee/failid/f76e010434c9ca86babde58701c31d49.pdf ]
Väli, M. Lastetoetused Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal… Nr 10. 16.06.2011. [ https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:AgRgurHFzj0J:www.riigikogu.ee/doc.php%3F89848+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiYCvE-XxGmt2b8MkV3ahZ2dpXuNTr-EEH7a7Xw6vIgEPc1p224OKu0-F5XeYoUh1ETJnHqQQFl8gncahTwVBnMChC1MMiMvjS3oqn9oRYic5KZJKbyOaJvIPAitlR0aW29YCn7&sig=AHIEtbQm2vrDP_EiyypNO9AFn_A4oG7rSA ]
Teidla-Kunitsõn, G. Aga mis siis valesti läks? Postimees . 28.01.2013. [ http://arvamus.postimees.ee/1118398/gertha-teidla-kunitson-aga-mis-siis-valesti-laks ]
LISA 1
Joonis 1. Testi skooride varieeruvus.
LISA 2
Joonis 2. Sotsiaalsfääri kulutused SKT-st.
LISA 3
Joonis 3. Hinnangud poliitikate tulemuslikkusele Baltimaades.
LISA 4
Joonis 4. Tähenduse ja tõlgenduse mudel (Peirce).