10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirell Põlma
Õppematerjali autor
Milles ma ei nõustu õppejõuga. Nimi Perekonnanimi Teaduskond. Käisin terve oma kooliaja ühes koolis ning Tartu Ülikool on teine kool, kus käinud olen. Kolmeteistkümnendal septembril pidas Tarmo Strenze loengu hariduse teemal. Kuigi nõustusin nii mõnegi väitega ning peaaegu pimesi usaldasin kõike öeldut, ei nõustu siiski ühe toodud väitega. ,,Kooli materiaalsed ressursid ei mõjuta akadeemilist taset üldse" (Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel. Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe t�
arusaamu ja uskumusi, mis osundavad peamistele elu eesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele." 1 Teisiti öeldes on väärtused midagi sellist, milleta eksistents ühiskonnas on tühine kui mitte võimatu. Väärtused vastavalt orientatsioonile jagunevad instrumentaalseteks, eneseväljenduslikeks, altruistlikeks ja sotsiaalseteks 2 , need nö ,,kategooriad" on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui eneseväljendusvõimalus, töö kui püüe tunda ennast ühiskonna mõistes kasuliku lülina jne). Rämmer juhib oma loengus ja loengu lisamaterjalides tähelepanu Jüri Saarniidu poolt teostatud
puudub arusaamine võrdsusest. Minu arvates on siin tunda meie valitsuse parempoolse poliitika mõju. Inimesed ei oskagi tahta midagi paremat ega suuremat oma igapäevavajadustest. Kes on kõrgemal positsioonil, see peab igati mõistlikuks oma suurt sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud
Sloveenia Rahvastikupoliitika Rändepoliitika: välistööjõu värbamisskeem Sloveenias on töökohapõhine värbamisskeem(töökohapõhiste süsteemide eelis on see, et sisserändajale on töö tagatud kohe riiki saabudes ja tööandja saab talle vajaliku töötaja) Sündide arvu mõjutamine 2012 2013 2014 2015 2016 21938 21111 21165 20641 20345 Tervishoid: Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välismaalas
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639
Abimaterjal äriplaani koostamisel EESMÄRGID: Mõõdetav Saavutamise tähtaeg Eesmärk Mõõtmise sagedus Eesmärk 2016 Eesmärk 2017 suurus Käive 2000 eurot/kuus 2012 lõpp 1 x kuus 4000 eurot/kuus 5000 eurot/kuus Kasum 7% käibest 2012 lõpp 1 x kuus 10% käibest 10% käibest Müüdud pakettide 10 tk kuus 2012 lõpp 1 x kuus 20 30 arv Püsiklientide 50% 2015 1 x aasta 15% 30% osatähtsus koguklientidest Müüdavate 3 toodet 2012 1 x kuus 5�
2013 1 069 2014 1 127 2015 1 185 2016 1 271 Märkus: Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). (Lisa 2) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning Näitaja Keskmine brutokuupalk, eurot Ida-Viru maakond 2007 535 2008 656 2009 637 2010 660 2011 678
424 eurot. 2010. aasta 31. detsembri seisuga oli pangas 4682 eurot, millest kohustustega seotud 1715 eurot, seega oli vaba raha 2967. Korteriomanike võlgnevusi samuti ei olnud. 2011 aastal tehti kulutusi majaümbruse korrashoiust. Ühistu liikmetelt korjatakse ettenägematuteks kulutusteks raha. 2011. aastal vahetati majal katus kuna see sai tormikahjustusi. Korteriühistul puuduvad hüpoteegid ja pangalaenud. 2011. aastal maksti ka Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68 eurot. Remondikuludest oli suurim katuse vahetus 2500 eurot. Igakuise veevahe maksavad kinni korterielanikud ise, mitte ühistu üldine kassa. Võlgnikke korteriühistul ei olnud. 8.2. Majanduskava 2012 analüüs Majanduskava 2012 analüüs aruandeperioodi 01.01.2012 31.12.2012 kohta on töö koostamise seisuga vormistamata. Teada on, et ühistu rahadest makstakse Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68 eurot.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid