Pilootuuring (0)

Riigiteaduste Instituut
MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES .EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT?
Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP)
Mariin Virolainen
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Metoodika 5
Tulemused 7
Järeldused 11
Lisad 13

Sissejuhatus

Käesoleva töö uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria kohaselt kaasneb moderniseerumisega paratamatult riikide suurem sõltumine üksteisest. See tähendab vastastikuse sõltuvuse suurenemist mistahes olukordades . Olgu selleks sõjalised , poliitilised või majanduslikud küsimused. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest, usun, et on eesti meedia lipulaeva , online-meediaväljaande Postimees .ee vahendusel päris huvitav jälgida.
Töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ning selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest.
Töö tulemuste osas toon välja läbi kvalitatiivse kontentanalüüsi saadud analüüsitulemused, järjestades need vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria kaudu positiivse vastastikuse sõltuvuse aspekte sisaldavateks ning negatiivse vastastikuse sõltuvuse aspekte sisaldavateks.
Uurimisprobleemile vastata aitavad uurimisküsimused on: millised on põhisõnumid ja läbivaimad jooned kahe riigi omavahelistes suhetes ja teineteisest sõltumises Eesti enimkülastatavas online-meediaväljaandes Postimees.ee? Teine küsimus oleks, et millisena kujutatakse kriisi mõjusid , läbi Postimees.ee, Vene elanikkonnale? Viimane uurimisküsimus , mis aitab uurimisprobleemile vastust leida, on: millistel seisukohtadel on Postimees.ee vahendusel Vene president , välisminister ja peaminister kahe riigi teineteisest sõltumisest? Seda nii kriisi ajal kui ka selle järgselt.
Töö ülesehitus koosneb viiest osast, sisuosa koosneb kolmest peamisest komponendist: metoodika osa tutvustus, artiklite analüüsimisega saadud tulemuste osa tutvustus ning üldistavate järelduste osa. Lisaks sisuosale on tööl veel ka sissejuhatus ning lisade osa. Käesoleva töö metoodika osa on kahel leheküljel, tulemuste osa neljal leheküljel, üldistavate järelduste osa ühel leheküljel. Lisasid on nelja lehekülje jagu.

Metoodika

Töö tugineb vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooriale , mis on liberalismi teooria nelja suurima alajaotuse üks lähenemisviise. Lähtuvalt sellest on läbiviidav empiirline pilootuuring deduktiivne .
Töös kasutatav andmete tüüp saab olema meediamonitooring. Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, reaalselt rakendatav andmete kogumise meetod, et saada asjakohaseid tulemusi.
Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks . Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod.
Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks on: "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?". Kolmas valimi kitsendus on kanal , mida analüüsima hakkan. Nagu töö teemaski on välja toodud, saab selleks olema Eesti populaarseim online-meediaväljaanne, millel on ühes nädalas keskmiselt üks miljon külastajat. Lisaks olen kitsendanud oma valimit ka isikute kaudu, kelle sõnavõtte analüüsima hakkan. Nendeks saavad olema Venemaa president Vladimir Putin , peaminister Dmitri Medvedev ning välisminister Sergei Lavrov . Sellest johtuvalt olen koostanud ka loendi tekstidest, mida kavatsen käesoleva pilootuuringu raames läbi kvalitatiivse kontentanalüüsi analüüsima hakata. Alljärgnevalt nimetan artiklite loendi:

28.03.2014 Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset

21.03.2014 Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone

18.03.2014 Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa

18.03.2014 Putin liigub lähemale Krimmi annekteerimisele

17.03.2014 Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina

02.03.2014 Medvedev: Kiievi valitsus langeb uue revolutsiooniga

25.03.2014 Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat

03.03.2014 Lavrov: Lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid
Artiklid koos analüüsiga on täies mahus välja toodud töö lõpus, lisade osas. Analüüsiühikuks on üks artikkel.
Meetodikohased küsimused, mille abil püüan hakata vastama uurimisküsimustele on järgmised: esiteks − millisena käsitlevad Vladimir Putin, Dmitri Medvedev ja Sergei Lavrov analüüsitavates artiklites Ukraina kriisi mõju kahe riigi vahelistele suhetele? Teiseks, milliseid valdkondi Ukraina kriis kahe riigi omavahelistes suhetes, lähtuvalt artiklites esitatud seisukohtadest, mõjutab? Ning viimaseks − millisena kujutatakse antud artiklites kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest?
Andmeanalüüsi protseduur kujutab endast lisadesse pandud artiklite läbi töötamist ja analüüsimist. Artiklitest välja loetud tähtsaimad punktid lisan kirjutiste kõrvale kommentaaridena. Lisatud kommentaare hakkan hiljem tulemuste ja järelduste osas lahti selgitama ning asjakohaseid järeldusi tegema. Järelduste osas teen uudistest ning nende juuresolevatest kommentaaridest ka laiapõhjalised üldistused.

Tulemused

Nagu vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb – moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltuvus teineteisest. See teooria tähtsustab rahvusüleste tegutsejate suurenevat rolli rahvusvahelistes suhetes. Samuti leitakse, et sõjaline jõud ei ole kaasaegses maailmas enam kuigi efektiivne; niisamuti on riikide peamine eesmärk heaolu, mitte julgeolek.
Töö tarbeks valitud tekstide analüüsimise tulemusena jõudsin kolme põhilise tulemuseni, mis on muuhulgas ka vastused minu uurimisküsimustele. Toon need allpool välja ning seletan hiljem süsteemselt ja põhjalikult ka lahti:

Eesti peavoolumeedia lipulaev, Postimees.ee kajastab Ukraina kriisi ning kahe riigi omavahelisi suhteid ja teineteisest sõltumist üpris negatiivsetest külgedest.

Kriisi mõjusid kajastab Postimees.ee vene elanikkonnale kord ühest ja kord teisest vaatenurgast. Suuresti oleneb vaatenurga lähenemine sellest, kes Venemaa nimel parasjagu kõneleb ning kelle seisukohti uudis edastab.

Venemaa president, peaminister ja välisminister on Postimees.ee vahendusel käesolevas analüüsis kasutatud ajaperioodil võrdlemisi erinevatel seisukohtadel. President on esinenud Postimees.ee vahendusel kõige radikaalsemate ja julgemate väljaütlemistega. Peaminister on olnud kahetimõistetavate mõtteavaldustega ning välisminister on väljendanud kõige enam Ukraina ja Venemaa heade suhete võimalikkust.
Esimesena analüüsimiseks võetud artiklis, mis kandis pealkirja "Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset", ilmnes Putini väga domineeriv kõneviis . Lugesin artiklist "ridade vahelt" välja ähvarduse , mida Putin ütles minu arvates nii Ukrainale kui ka ülejäänud maailmale - Venemaa sõjalised jõud on väga heal tasemel ning Venemaad peaks kartma. Kogu artikkel väljendab Ukraina ja Vene omavahelisi suhteid üpris negatiivsest vaatenurgast ning Putini väljaütlemised on väga dominantsed ja vastastikusest suhtlusest eriti märku ei anna. Vastastikusest sõltuvusest nii palju, et Ukraina sisuliselt sõltub Venemaast ja tema otsustest, sest on nagunii Venemaa kontrolli all.
Teisena analüüsitud artiklis "Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone" on selge väljaütlemine vastastikuse sõltumise kohta. Küll mitte otseselt Ukraina-Venemaa kohta, ent Venemaa ja teiste välisriikide kohta, eeskätt just Lääne. Vastastikust sõltuvust on käsitletud negatiivses võtmes . Lisaks on Putin nimetatud artiklis ka otse ja selgelt välja öelnud , et Venemaa ei astu esimesi samme , olgu need negatiivsete või positiivsete algatuste nimel - esimese sammu astumist oodatakse kusagilt mujalt.
Analüüsimisel kolmandaks võetud artikkel "Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa", kõneleb taaskord vastastikusest sõltuvusest, ent seekord on Vladimir Putin lähenenud asjale niimoodi, et ütleb selgelt välja - Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa. Putini kõnemaneer artiklis käsitletud föderaalkogu ees on domineeriv. Kohati halvustab Ukraina valitsust ning ütleb, et sealne asjaajamine pole legitiimne ja Vene valitsusel pole Ukrainast kedagi, kellega ratsionaalselt asju ajada saaks, samas üritab näidata Venemaad ka heast valgusest ning rõhub sellele, et Vene valitsus Ukraina lõhenemist ei soovi. Uudises väljendub ka rõhumine Ukraina heaolule ja julgeolekule ning ähvardus Lääne osas, et neil pole mõtet "oma nina asjasse toppida".
Neljandas artiklis, mida analüüsisin "Putin liigub lähemale Krimmi annekteerimisele", jääb juba pealkirjast silma Postimees.ee kallutatus. Venemaad näidatakse halvana ja dominantsena. Artikli edenedes räägitakse selles Krimmi rahvahääletuse tulemustest, millest ilmneb Venemaa poolne võimu ärakasutamine (hääletustulemuste näol - Krimmi lahkulöömist Ukrainast ning liitumist Venemaaga olevat toetanud 96,77% hääletamas käinutest). Kuigi Putin üritab näidata Venemaad süütuna, ei tundu see artiklit lugedes siiski nii olevat. Samuti ei võrdu julgeoleku tagamine koostööga. Venemaa on peamiselt oma huvide ja kaitse peal väljas, kõike õigustatakse Venemaa poolt Ukraina võimude kallutatusega. Vastastikust koostööd sisuliselt pole, samuti üritatakse vältida teineteisest sõltumist.
Viiendana analüüsitud artiklis "Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina" selgub , et kuigi Putin üritab Krimmi referendumit ja iseseisva riigina tunnustamist heast valgusest näidata, on siiski arusaadav Vene võimude poolne räige võimu ära kasutamine. Lisaks on sealt võimalik välja lugeda ka seda, et Ukraina võimude käed on mistahes kahe riigi vahelistes küsimustes üpris seotud, sest Venemaa domineerib Ukraina üle pea igas aspektis. Samuti võib uudisest järeldada ka vastastikuse sõltuvuse kohta käivaid asjaolusid - Ukraina on Venemaast täiesti sõltuv, ent kumbki osapool seda avalikult ei tunnista. Ukraina heaolu ega julgeolek pole kumbki eriti heal tasemel.
Kuues artikkel, mille läbi töötasin "Medvedev: Kiievi valitsus langeb järgmise revolutsiooniga", kõlab alguses väga ähvardavana ning ründavana, ent lõpus siiski neutraliseerub. Uudise alguses esineb Venemaa peaminister Dmitri Medvedev väga meelevaldsete ja ennatlike eeldavate väidetega, ent samas artikli lõpus selgub Medvedevi lootusrikas seisukoht Venemaa ja Ukraina vaheliste heade suhete taasloomisele ning hoidmisele.
Seitsmes artikkel "Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat", algab Venemaa välisministri Sergei Lavrovi lubadusega, et Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat. Seda võib lugeda venepoolse hea tahte märgina ning heas usus antud lubadusena. Näitab Venemaad pigem heas valguses. Samuti räägitakse artiklis kahe riigi omavahelisest suhtlusest ning koostöövõimaluste tekitamisest. Artikkel kõneleb sellest, et kaks riiki üritavad saavutada ühiseid kokkuleppeid, et vältida riigis lokkava halva olukorra eskaleerumist ning inimohvrite teket. Üldistavalt - üritatakse vältida vastastikuseid ebameeldivusi. Uudislugu lõppeb lausega, kus tuuakse välja välisministrite omavaheline kokkulepe, et kui Ukrainas peaks olukord halvenema, korraldatakse erakorraline kohtumine ning peetakse läbirääkimisi . Seda võib vaadelda kui kahe riigi soovist leida teatav kooskõla sündmuste arengus ning proovida saavutada mingigi koostöö.
Kaheksas ja viimane analüüsimiseks võetud artikkel "Lavrov: Lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid", kõneleb välisminister Lavrovi üleskutsest Lääne riikidele, kus too palub austada Ukraina rahvast ja seada nende huvid esikohale. Sellega üritab näidata Venemaad heast valgusest - just venelased on need, kes kaitsevad Ukraina rahva huve ja kutsuvad ka teisi riike üles sama tegema. Tegelikult on see aga ainult suitsukate. Lisaks räägib Lavrov, et kui Venemaa peaks Ukrainasse oma relvajõududega sisse minema, siis see on ainult ja ainult selleks, et kaitsta Ukraina territooriumil elavate Vene kodanike huve ja inimõiguseid. Sellest viimasest lausest aga kostub läbi välisministri jutus esinev teatav ebakõla - kõigepealt esitatakse üleskutse, et kaitsta Ukraina rahva huve, ent siis põhjendatakse enda võimalikku sõjalist sekkumist sooviga kaitsta hoopis Vene kodanikkonna huve, kes resideeruvad Ukraina territooriumil. Üldjoontes on aga artikkel siiski enam-vähem neutraalne ning lähtub pigem ukrainlaste huvidest, õigustest ja nende kaitsmisest. Selles artiklis vastastikust sõltuvust sisuliselt käsitletud pole, ainult nii palju, kui on räägitud sellest, et Venemaa on sunnitud astuma teatud samme, kaitsmaks oma riigi ja rahva huve, ent see sõltub vaid sellest, kuidas käituvad Ukraina või muude riikide ametivõimud .

Järeldused

Loetud artiklitest ning nende põhjal tehtud meediamonitooringu ja seeläbi kvalitatiivse kontentanalüüsi tulemustena selgus, et Postimees.ee üritab olla neutraalne sõnumiedastaja ning mitte näida kallutatud, ent seda ta vastavalt artikli sisule siiski on. Kord Venemaa poolt, siis Venemaa vastu, kord Ukraina poolt, siis Ukraina vastu. Küll aga tuleb mainida, et rohkem esineb artiklites positiivset kallutatust Ukraina poolele.
Artiklitest järeldub ka mõlema riigi vastastikune sõltuvus teineteisest, mida vastavalt küsimusele kord tunnistatakse, kord mitte. Kui vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb, et riikide moderniseerumiseg kaasneb nende suurem sõltuvus üksteisest, siis sama võib täheldada ka Ukraina ja Venemaa puhul. Need kaks riiki sõltuvad teineteisest nii mõneski valdkonnas üpris palju, tahavad nad seda tunnistada, või mitte. Tegelikult sõltuvad üldse pea kõik riigid maailmas oma naabritest või lihtsalt mõnest teisest riigist. Sellel teemal ma aga antud töös rohkem süvitsi ei peatu, sest siinkohal on põhirõhk siiski Ukraina ja Venemaa vahelisel sõltumisel. Kuigi vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb, et sõjaline jõud pole kaasaegses maailmas enam kuigi efektiivne, võin lähtuvalt artiklitest analüüsitule öelda, et Venemaa ja Ukraina samadele järeldustele veel jõudnud pole. Küll võib arvata, et säärase olukorra on tinginud Ukrainas ja Venemaal Ukraina kriisist tingitud erandlik olukord. Võib ka väita seda, et teoorias kehtiv väide: "riikide peamine eesmärk on heaolu, mitte julgeolek", nende kahe riigi kontekstis kriisi ajal ei kehti. Mõlema riigi peamine eesmärk on siiski kindlasti nende julgeolek - Ukrainal eriti, Venemaal mõnevõrra vähem, sest nad on oma sõjaväe tugevusest teadlikud. Ukrainal aga sõjaline julgeolek praktiliselt puudub. Samuti võib väita, et ka kriisisituatsioonis tähendab Venemaa jaoks heaolu veidi rohkem, kui Ukraina jaoks. Leian, et Ukraina peamine eesmärk on siiski kaitsta oma riigi julgeolekut, territooriumit ja ühtekuuluvust.
Rääkides töö analüüsi hõlbustamiseks loodud meetodikohastest küsimustest, saaksin nendele vastamiseks teha üldistavad järeldused. Esiteks, Venemaa kolm riigipead käsitlevad analüüsitud artiklites kriisi mõjusid kahe riigi suhetele kindlasti pigem negatiivsetena, ent samas rõhutaks sellele, et Venemaa üritab iga hinna eest konflikti vältida. Teiseks, Ukraina kriis mõjutab artiklites kajastatu kohaselt kahe riigi vahelistes suhetes peamiselt julgeolekut puudutavat valdkonda. Lisaks aga ka Ukraina ja Venemaa vahelisi majanduslikke suhteid ja kõrvalise teemana tuleks ära mainida, et kindlasti mõjutab Ukraina kriis suurel määral Venemaa ja teiste riikide vahelisi suhteid, seda just negatiivsest küljest. Ukraina ja teiste riikide vahelisi suhteid mõjutab kriis pigem positiivsest küljest, sest Lääs ja teised riigid on asunud Ukrainat kaitsvale positisoonile ja astunud pigem Venemaa vastu.
Võib öelda, et Ukraina kriis mõjutab, lähtuvalt vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooriast, mõndasid valdkondi Ukraina ja Venemaa vahelistes suhetes ja teineteisest sõltuvuses, ent samas ei saa teooriat täielikult rakendada, seletades kahe riigi omavahelisi suhteid.
Saab öelda ka seda, et Eesti online-meediaväljaannete lipulaev, Postimees.ee, mida külastab ühes nädalas ligi üks miljon inimest, kajastab kahe riigi teineteisest sõltumist ja nendevahelisi suhteid üpris kallutatult, ent läbiva joonena on siiski märgata, et nende riikide omavahelist sõltumist peetakse Postimees.ee vahendusel üpris suureks, hoolimata sellest, et nimetatud riikide endi ametivõimud seda tunnistama ei kipu.

Lisad

1. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset
28. märts 2014 13:29
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul näitasid Krimmi sündmused Vene relvajõudude ettevalmistuse kõrget taset.
Riigipea tänas Krimmi poolsaarel viibivaid sõjaväelasi kindlameelsuse ja professionaalsuse eest, vahendas Korrespondent.net.
«Hiljutised sündmused Krimmis olid tõsiseks eksamiks. Need näitasid meie relvajõudude kvalitatiivselt uusi võimalusi ja isikkoosseisu kõrget moraali,» rääkis ta kõrgetele ohvitseridele enne nende edutamist.
Putin tänas Musta mere laevastiku komandöre ja sõjaväelasid ning ka teise Krimmi poolsaarele paigutatud üksusi enesevalitsuse ning mehisuse eest. «Praegu seisab ees tõsine töö Krimmi sõjaväeliste struktuuride moderniseerimiseks.»
Vene kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas 5. märtsil, et tal pole aimugi, kust on pärit Krimmis olevad nüüdisaegsed soomukid Tigr ja Rõs. Ta nimetas provokatsiooniks internetti riputatud fotosid Vene sõjaväetehnikast. «See on loomulikult provokatsioon,» kinnitas ta.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2743168/putin-krimmi-sundmused-naitasid-vene-sojavae-korget-taset
2. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Venemaa ähvardas «peegeldada» lääne sanktsioone
21. märts 2014 15:17
Venemaa kavatseb «peegeldada» lääneriikide kehtestatud sanktsioone, kuid soovib sellest hoolimata Läänega koostööd edendada, ähvardas täna president Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov.
«Me reageerime vastastikususe põhimõtte alusel ning teeme seda iga kord,» lausus Peskov ajakirjanikele.
Pressisekretäri sõnul on Moskva vastanud Lääne esimestele sanktsioonidele ning kavatseb anda vastuse ka teisele sanktsioonipaketile.
«See ei jää meil märkamata. Asi on selles, et me ei soovi vastasseisu ja meie ei ole selle vastastikuse sanktsioneerimise algatajaks,» ütles Peskov.
«Meil on kahju, et meie partnerid laskuvad selliste meetmeteni, ja me peame neid meetmeid täiesti vastuvõetamatuteks. Me kavatseme neile iga kord võrdväärselt vastata, kuid toetame endiselt koostöö edendamist ja oleme sellest huvitatud,» sõnas ta. Vene president Vladimir Putin ütles varem, et Moskva hoidub esialgu USA sanktsioonidele omapoolsete täiendavate karistusmeetmetega vastamast.
«Teate, nii esimesel juhul - Ameerika sanktsioonide – ja teisel juhul – Ukrainaga viisarežiimi kehtestamise puhul - peaksime me minu arvates esialgu omapoolsetest sammudest hoiduma,» ütles Putin Venemaa julgeolekunõukogu kohtumisel.
USA president Barack Obama laiendas neljapäeval nende Vene ametnike, isikute ja pankade ringi, kelle suhtes rakendatakse sanktsioone. Sanktsioneeritavate nimekirja lisati 20 seadusandjat ja kõrget valitsusametnikku. Varem oli Washington kehtestanud sanktsioonid üheteistkümnele Vene kodanikule.
Venemaa reageeris omapoolsete sanktsioonidega üheksa USA kõrge ametniku ja poliitiku suhtes.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2735726/venemaa-ahvardas-peegeldada-laane-sanktsioone
3. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa
18. märts 2014 13:59
Krimm oli ja on venelaste südames Venemaa lahutamatu osa, ütles Vene president Vladimir Putin täna föderaalkogu ees kõneldes. Pärast pöördumist kirjutas Putin alla Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli Venemaaga ühinemise lepingule.
Lepingu allkirjastasid üheskoos Putin ja Krimmi peaminister Sergei Aksjonov. Tseremooniat kanti üle Vene riigitelevisioonis.
Enne seda peetud kõnes rääkis Putin, et Nõukogude Liidu juhi Nikita Hruštšovi 1954. aasta otsus anda Krimm Ukrainale on täis vigu.
Samuti rõhutas Putini Vene parlamendi mõlema koja ühisistungil, et Krimmi pühapäevane referendum oli ajaloolise tähtsusega ja toimus kooskõlas demokraatlike reeglite ja rahvusvahelise õigusega.
Vene president võrdles Krimmi referendumit Ukraina 1991. aasta iseseisvusdeklaratsiooni ja Nõukogude Liidust väljaastumisega.
Putin kirjeldas ka enda nägemust Ukraina sisepoliitika praegusest olukorrast. «Ukrainas puudub legitiimne valitsus. Seal pole kedagi, kellega suhelda,» rääkis ta. «Paljudes riigiasutustes on haaranud võimu isehakanud. Nad ei kontrolli riigis midagi ja paljud neist on ise radikaalide kontrolli all.»
Ukraina riigipöörde taga olid Putini sõnul uusnatsid, antisemiidid ja russofoobid, kes määravad praegu suure osa sellest, mis Ukrainas toimub.
Samas rõhutas ta, et Venemaa ei soovi Ukraina lõhenemist. «Tahan, et te kuuleksite mind, mu sõbrad. Ärge uskuge neid, kes teid Venemaaga hirmutavad ja karjuvad, et Krimmile järgnevad ka teised piirkonnad. Me ei soovi Ukraina lõhenemist, meil pole seda vaja.»
Ühtlasi rääkis Putin, et lääneriigid astusid Ukraina sündmustega üle piiri.
Putin tunnustas eile Krimmi suveräänse ja iseseisva riigina, viidates pühapäevasele referendumile, kus Krimmi lahkulöömist Ukrainast ja ühinemist Venemaaga toetas kohalike võimude sõnul 96,77 protsenti hääletanutest.
Lääneriigid peavad referendumit seadusevastaseks ning Euroopa Liit ja USA kehtestasid esmaspäeval Vene ja Krimmi ametiisikutele sanktsioonid.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2731724/putin-foderaalkogu-ees-krimm-oli-ja-on-venemaa-lahutamatu-osa
4. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Putin liigub lähemale Krimmi annekteerimisele
18. märts 2014 10:25
Vene president Vladimir Putin andis täna käsu, kiita heaks Krimmi Venemaaga ühinemise eelnõu, mille ta ise eile allkirjastas.
Putin teavitas täna Vene parlamendi mõlemat koda ametlikult Krimmi palvest võtta poolsaar Venemaa koosseisu. Kremli kodulehe teatel on presidendi sõnul otstarbekas allkirjastada leping kõrgel tasemel.
Putin tunnustas eile õhtul Krimmi suveräänse ja iseseisva riigina, tuginedes pühapäevasele niinimetatud referendumile, kus Krimmi ühinemist Venemaaga toetas kohalike võimude sõnul 96,77 protsenti hääletanutest.
Venemaa väidab endiselt, et eraldusmärkideta sõjaväelased, kelle valve all Krimmi niinimetatud referendum toimus, on venemeelsed omakaitseväelased, kes ei allu Kremli kontrollile .
Lääneriigid peavad referendumit seadusevastaseks ning Euroopa Liit ja USA kehtestasid esmaspäeval Vene ja Krimmi ametiisikutele sanktsioonid, oma sanktsioonid kehtestasid ka Kanada ja Jaapan.
Eraldusmärkideta sõjaväelased hõivasid Krimmi veebruari lõpus pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši tagandamist. Poolsaare peaministriks sai venemeelne kriminaalse taustaga Sergei Aksjonov.
Venemaa ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu kiitis 1. märtsil ühehäälselt heaks president Putini taotluse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil, et kaitsta rahvuskaaslaste ja Venemaa enda huve.
Krimm kuulus Venemaale 18. sajandi lõpust, kuni 1954. aastal tollane Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov piirkonna Ukrainale andis. Krimmi Sevastopoli sadamas baseerub Venemaa Musta mere laevastik, mille sealviibimise lepet pikendas Janukovõtš 2042. aastani. Vastutasuks alandas Venemaa Ukrainasse müüdava gaasi hinda.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2731344/putin-liigub-lahemale-krimmi-annekteerimisele
5. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina
17. märts 2014 21:13
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas esmaspäeval seadluse, mis tunnustab Krimmi «suveräänse ja iseseisva» riigina.
Kremli veebilehele kohaselt tunnustab Venemaa Putini seadlusega «Krimmi Vabariiki, kus Sevastopoli linnal on eristaatus, iseseisva ja suveräänse riigina».
Seadlus allkirjastati vastuseks «Krimmi rahva üleüldisel referendumil väljendatud tahtele», seisis veebilehel.
«Seadlus jõustub allkirjastamise päeval.»
Selles viidatakse Krimmi pühapäevasele referendumile, kus Krimmi lahkulöömist Ukrainast ja ühinemist Venemaaga toetas kohalike võimude sõnul 96,77 protsenti hääletanutest.
Krimmi venemeelsed võimud esitasid esmaspäeval ametliku taotluse ühineda Venemaaga. Krimmi parlament kuulutas välja iseseisvumise Ukrainast ja teatas kõigi poolsaarel asuvate Ukraina riigivarade natsionaliseerimisest.
Krimmi võtsid veebruari lõpus pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši tagandamist oma kontrolli alla eraldusmärkideta vene sõjaväelased.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2730998/putin-tunnustas-krimmi-iseseisva-riigina
6. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Medvedev: Kiievi valitsus langeb uue revolutsiooniga
2. märts 2014 23:35
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ennustas, et verevalamise tõttu langevad Ukraina uued juhid uue revolutsiooniga.
Facebooki postituses süüdistas Medvedev Kiievi uut valitsust võimu haaramises ning lisas , et kuigi Viktor Janukovõtšil pole võimu, siis on ta endiselt Ukraina legitiimne riigipea, vahendas Reuters.
«Võimu haaramine muudab uue korra ebastabiilseks. See lõpeb uue revolutsiooniga. Uue verevalamisega,» kirjutas Medvedev.
Medvedev lisas, et Venemaa on valmis Ukrainaga suhteid looma, kuid mitte nendega, kes Vene peaministri sõnul võimu haarasid.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2714788/medvedev-kiievi-valitsus-langeb-uue-revolutsiooniga
7. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat
25. märts 2014 09:49
Vene välisminister Sergei Lavrov lubas eile Ukraina välisministri kt Andri Deštšõtsale, et Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat.
Deštšõtsa kinnitas, et Ukraina suhtub Krimmi autonoomsesse vabariiki endiselt kui oma territooriumi lahutamatusse osasse .
Osapooled edastasid oma seisukohti ja hinnanguid praegusest kriisist Ukraina-Vene suhetes ning Vene agressioonist Krimmi, teatas Ukraina välisministeerium.
Lisaks jõudsid Ukraina ja Venemaa kokkuleppele vältida olukorra edasist eskaleerumist Krimmis ja Ukraina ida- ning lääneoblastites, mis võiks tuua kaasa inimohvreid.
Lavrov kinnitas, et Venemaa ei kavatse kasutada sõjalist jõudu Ukraina ida- ja lõunaoblastites.
Välisministeeriumite juhid leppisid kokku erakorraliste konsultatsioonide läbiviimisest mõlema riigi välis- ja kaitseministeeriumite tasandil situatsiooni teravnemise korral.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2738828/lavrov-venemaa-ei-runda-ida-ukrainat
8. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega
Lavrov: lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid
3. märts 2014 14:51
Venemaa kutsub lääneriike geopoliitilisi kaalutlusi kõrvale heitma ja seadma esikohale Ukraina rahva huvid.
Vene välisminister Sergei Lavrov tuletas esmaspäeval ÜRO inimõigustenõukogu istungil meelde, et Vene parlamendi ülemkoda kiitis heaks president Vladimir Putini taotluse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil.
Lavrovi sõnul käib jutt venemaalaste kaitsest ja «inimese kõige tähtsama õiguse - õiguse elule» kaitsmisest.
«Need, kes püüavad tõlgendada olukorda vaata et mingisuguse agressioonina, ähvardavad kõikvõimalike sanktsioonide ja boikottidega, need on ju needsamad meie partnerid, kes järjekindlalt julgustasid neile lähedasi jõudusid esitama ultimaatumeid, keelduma dialoogist, eirama Ukraina lõuna- ja idaalade murelikkust ning lõpuks viima Ukraina ühiskonda polariseerumiseni,» kõneles Lavrov.
Sellega seoses kutsus ta «ilmutama vastutustundlikku lähenemist, heitma kõrvale geopoliitilisi kaalutlusi ja asetama esikohale Ukraina rahva huvid».
«Tuleb tagada 21. veebruari leppes kinnitatud kohustuste täitmist, sealhulgas konstitutsioonilise reformi protsessi käivitumist, võttes arvesse Ukraina kõikide regioonide arvamusi ning et sellele lõpuks antaks heakskiit üleriiklikul rahvahääletusel,» ütles Lavrov.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2715470/lavrov-laaneriigid-peavad-seadma-esikohale-ukraina-rahva-huvid