Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga? (0)

Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga?
Töö esmärk on kirjeldada, mis on põhjused, miks Šveits ei ole liitunud Euroopa Liiduga. Et mõista paremini Šveitsi valikuid arutlen, kui suurt osa mängib kõiges selles Šveitsi ajalugu, majanduslik olukord ja rahvuslik identiteet . Kas Šveitsile on kasulikum olla neutraalne või mitte? Esimeses peatükis keskendun ajaloole ja sellel, mis mõju on ajalool Šveitsi tänastele otsustele. Teine ja kolmas peatükk kirjeldavad vastavalt Šveitslaste identiteeti ja majandusliku olukorda.
AJALUGU
Nagu enamikes rahvusvahelistes suhetes ikka, on ka selles kirjatöös nii, et mõista Šveitsi seisukohti ja olemust tuleb teada tema ajalugu. Räägin Šveitsi lähiajaloost vahemikus
Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291 . aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati neid kohtadeks - Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda , kui osad katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita. Tekkis föderaalne riigisüsteem, kus oli keskvõim ja igale kantonile jäi kohaliku piirkonnaga seonduv otsustusõigus. Keskvõimu Assamblee koosnes ülemkojast, kuhu kuulusid igast kantonist kaks liiget ja alamkojas , kuhu kuulusid üle föderatsiooni valitud inimesed. 1860-ndal lõpetas Šveitsi sõjavägi teiste riikide teenimise.
Esimese ja Teisi maailmasõja ajal valmistus ka Šveits sõjaks, aga pääses sellest ja õnnestus oma iseseisvus säilitada. Just Esimene ja Teine maailmasõda õpetasid šveistlastele, et neutraalsuse säilitamine on väga oluline.
RAHVUSLIK IDENTITEET
Kuna Šveits on mitmest erinevast üksusest koosnev riik, siis puudub tal tugev etniline ning kultuuriline taust.
Et mõista šveitslaste identiteeti, tuleb analüüsida nende poliitilist kultuuri ja institusioone. Šveitsi poliitilist kultuuri mõjutasid maailmasõdade ajal vaenujalal olnud naabrid . See pani aluse šveitslaste neutraliteedi pooldamisele. Mitte pooli valides ja eraldiseisvaks jääde õnnestus neil vältida sõda. Neutraliteet, föderaalsus ja otsene demokraatia on šveitslaste jaoks väga olulised. Need kolm faktorit pakuvad stabiilsust ja turvatunnet ning kaitsevat väliste agressorite eest.
Šveitsis korraldatakse referendumeid aastas 3-4 korda kaalukamate ja probleemsemate otsuste tegemiseks. Otsene demkraatia on üheks peamiseks põhjuseks miks Šveits ei ole täna Euroopa Liidu liige. Kui 1992-aastal viidi Šveitsi läbi referendum , kas liituda Euroopa Majandus Alaga, otsustas 50,3% inimestest, et nad ei taha ja sellega lükati liitumine edasi.
Šveitslased kardavad oma neutraliteedist ilma jäämisest, et neid sunnitakse võtma seisukohti ja valima pooli, aga seda nad teha ei taha. Liitudes Euroopa Liiduga pole nad oma otsustes enam vabad ning sunnitud ajama Euroopa Liidu välispoliitikat.
MAJANDUS
Majanduslikult on Šveits jõukas, kaasaegse turumajandusega , madala töötuse ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga, mille SKP per capita on maailmas üks kõrgemaid, moodustades 2012-ndal aastal 60 tuhat USD, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine oli samal aastal kõigest 32 tuhat USD. 1
Šveitsi suurimateks tööstusharudeks on pangandus , ravimi- ja keemistööstus ning kellade tootmine. Oma konkurentsivõime suurendamiseks on Šveits oma majandusliku tegevust kujundanud Euroopa Liidu järgi, kuna ta on suuresti sõltuvusest oma Euroopa Liidu naaberriikidest, kuhu eksporditakse ümardatult 50% Šveitsi ekspordist, moodustades 25% Šveitsi SKP’st.
Majanduslikult ei ole Šveitsil vajadust Euroopa Liiduga liitumiseks, kuna tal on õnnestunud sõlmida Euroopa Liiduga mitmed kahepoolsed lepped , et tagada endale ligipääs Euroopa turule ja assotsiatsioonidele nagu EUROPOL . Kokku on lepitud lisaks veel inimeste vabas liikumises, õhu ja tee vabas liikluses, põllumajanduses, teaduse arendamises. Lisaks sellele kuulub Šveits Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni ( EFTA ) ja 2008-aastal liitus Šveits Schengeni alaga, mille puhul taaskord viidi läbi referendum. Arvestades asjaolu, et suurem osa Šveitsi ekspordist läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse, on nendel lepetel Šveitsi jaoks väga oluline roll. Kui oletada, mis Šveitsi majandusega toimuks siis, kui Euroopa Liit neid lepinguid sõlminud ei oleks võib arvata, et Šveits oleks olnud sunnitud Euroopa Liiduga liituma või majanduslikult nõrgas seisus.
Kui arvata, et Šveitsile on kasulik mitte liituda, kuna tema majandus on tugev ja nii pole ka vajadust teha sissemakseid EL’i ühiskassasse, siis nii see siiski ei ole. Tänu vastastikele lepetele panustab Šveits EL’i kaudselt , toetades ühiseid teadusprojekte nagu näiteks Galileo projekt. Lisakas toetab Šveits Euroopa Liitu pürgijaid.
Kõik Euroopa Liidu liikmed peavad rakendama EU seadused. Erinevalt Šveitsist on igal liikemsriigil n.ö oma hääl, seaduste vastuvõtmisel. Šveits peab oma seadusi Euroopa Liidu seadustega kohandama , et konkurentsi säilitada, aga samas nende seaduste loomisel ta oma sõna öelda ei saa. Kaudselt toeatab ta ka Euroopa Liidu toimimist, aga enda kodumaiste projektide toetuseks ei saa ta midagi. Seda kõike arvesse võttes tundub Šveitsile Liidus mitte olemine isegi pigem kahjulik, kui kasulik.
Miks Šveitsile on majanduslikult hea mitte Euroopa Liidus olla. Lähim näide tuleb praegustest sanksioonidest Venemaale. Kui EL kehtestab sanktsioonid, siis järgima peavad neid kõik liikmes riigid, Šveist sanktsioonidega kaasa ei läinud. Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann põhjendas valikut sellega, et Euroopa Liidu sanktsioonidega kaasa minek kahjustaks Šveitsi vahendaja rolli OSCE ’s. (swissinfo, 2014)
Lubamaks eurooplase immigratsioon, saadi vastutasuks vabakaubandus lepingud . Sellel aastal otsustas Šveits piirata euroopaste immigratsiooni, see tõstatas pahameele euroopa Parlamendi presidendis, Martin Schulzis, kes hoiatas, et sellel otsusel on Šveitsi jaoks kahjulikud majanduslikud tagajärjed. Samuti kurvastas otsus Šveitsi Pangandus Assotsiatsiooni.
Kirjatööd tehes pani mind mõtlema, mis kasu euroopa liidul on sõlmides Šveitsiga lepinguid, kaubanduse jne osas. Euroopa Liit on nii suur organisatsioon , et ta saaks kaubanduslikult ka ilma Šveitsita hakkama. Kas lepingud on piltlikult öeldes kommipalakesed, millega meelitatakse Šveitslasi hea elu peale ja liituma.
Kasutatud kirjandus:
(31.07.2007), A Brief Survey of Swiss History, Federal Department of Foreign Affairs, http://web.archive.org/web/20090626222448/http://www.eda.admin.ch/eda/en/home/reps/ocea/vaus/infoch/chhist.html , (6.11.2014)
Eurostat (2013), http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database , (17.10.2014)
(20.07.2014), The Worlf Factbook, Central Intelligence Agency , https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sz.html , (23.10.2014)
The Federal Administration, (21.10.2014), https://www.eda.admin.ch/dea/en/home/europapolitik/ueberblick.html , (04.11.2014)
1 Eurostat (2013), http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database , (17.10.2014)
4