Mis on eetika? (0)

30.10.2012 
Slide 1 
Slide 3 
EETIKA  
  Kohustuslik 
kirjandus:  
  Eetika : õiget ja 
väära avastamas.  
Sissejuhatus 
 Louis P.  Pojman  
2005  
Mis on eetika? 
  TÜ eetikakeskus 
 
Argo  Buinevitš 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 4 
Slide 5 
Soovituslik kirjandus:   
 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? 

 Milles seisneb moraali olemus? 
Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus  

 Miks on moraali tarvis? 
Eetika ja  moraal .  Maie  Tuulik 2002 

 Mis on moraali funktsioon? 
Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 

 Mis on hüve? 
Ärieetikat kui niisugust pole olemas.   
 John C. Maxwell 2003 
 Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või 
olenevad...? 
 Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 
 Kas  moraal  on nagu  ilugi  vaataja silmades? 
 Eetikakoodeksite käsiraamat.           
 Kas  moraalne  olla on kasulik? 
 Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 

 Mis on moraali aluseks? 
Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi  hoides . 

TÜ eetikakeskus 2008 
Kuidas on moraal seotud religiooni, 
seaduste ja etiketiga? 
5 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 6 
Slide 7 
Mõtiskle  (2 min) 
Millega eetika tegeleb? 
 Arutle  paarilisega  (3 min) 
Sõna ”eetika” ja “eetiline”  viitavad  sellele, et kõne 
Suhtlemine  ja töö inimestega on mõjutamine. 
all on küsimused heast ja  halvast , õigest ja väärast. 
Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, 
Pane kirja:  
kes me oleme ja mida me väärtustame.  
1. Kuidas soovid mõjutada inimesi, 
Eetika  keskne  küsimus on kuidas peaks elama 
milliseks neid kujundada oma töö ja 
“Eetika” tuleneb kreeka sõnast ἠθικός (ethikos): 
suhete kaudu? 
ἔθος (ethos) – tava, komme, harjumus 
2. Miks? 
ἦθος (ēthos) – iseloom, karakter  
„Moraal” tuleneb ladina keelest: mores – kombed 
6 
7 
(omadussõna moralis). 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
1 
30.10.2012 
Slide 8 
Slide 9 
Põhimõisted 
Põhimõisted 
Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, 
Eetika on teadus kõlblusest (ehk 
rühma või ühiskonna arusaam 
moraalist) ja kõlbelistest väärtustest.  
headest ja halbadest asjadest, 
Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, 
õigetest ja vääradest tegudest.  
mida kõlbab ja mida ei kõlba teha.  
Moraal osutab inimeste ja kultuuride 
kokkuleppelistele tavadele, reeglitele 
Eetika kui moraalifilosoofia on 
või käitumisviisidele, nagu nad on. 
filosoofia haru, mille käsitlusaineks 
on moraal.  
8 
9 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 10 
  Eetikas  on uurimise aineks  eetos  (komme, 
eluviis). Eetikas mõeldakse selle all 
“Me ei  aruta  mingit tühist asja, vaid 
kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide 
seda, kuidas me peame elama.“ 
tervikut . Inimese seisukohalt tähendab 
Sokrates  
eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises 
tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi 
väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on 
enamasti individuaalset, kuid ka 
ühiskondlikku laadi. 
 Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, 
mis on hea ja õige.  Eetika püüab avastada 
teid moraalitunnetusele.  Eetikas küsitakse 
ka selle järele, miks me peaksime tegema 
seda, mis on õige?  Eetika küsimus hea ja 
õige järele tõusetub aga praktilistest 
moraalsetest probleemidest endist, püüde 10
s   
neid lahendada. 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 12 
Slide 13 
 Eetika erineb teistest inimesekesksetest 
Moraaliprintsiipide tunnused: 
teadustest, näiteks psühholoogiast, selle 
poolest, et see ei piirdu inimkäitumise 
 Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib 
kirjeldamisega, vaid määrab, milline see 
kõikidele, kes on sarnases olukorras. 
peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab 
juhtida inimeste käitumist.  
 Ettekirjutavus –  moraalinormid  on 
normatiivsed (neid tuleb järgida). 
 Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik 
ehk  empiiriline  teadus, mis uurib käitumist 
 Üleskaaluvus – moraalinormid kaaluvad üles 
psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt,   
teised väärtused nagu näiteks ilu või 
teisalt  aga  juhendav  ehk  normatiivne  
majanduslik kasu. 
teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid 
ja annab praktilisi käitumisnorme.  
  Avalikkus  – moraalinorm peab olema avalik.  
 Eetika käsitleb kõlbluse  allikaid ,  motiive , 
 Teostatavus – moraalinorm peab olema 
eesmärke ja rakendamist mitmesugustel 
teostatav ega eeldama üle jõu käivaid 
12 
elualadel. 
13 
pingutusi . 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
2 
30.10.2012 
Slide 14 
Slide 15 
Valdkond  Normatiivsed vastandid  Sanktsioonid 
Eetika kui  distsipliini  jagunemine 
 
Eetika  
Õige ja väär, nagu neid 
Südametunnistus; 
määratlevad inimes(t)e  
kiitus/ laitus ;  
  Teoreetilise  eetika alla kuulub metaeetika, mis 
südametunnistus, mõistus 
ühiskondlik  
uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning 
või kokkulepe 
heakskiit /halvakspanu 
mitmeid abstraktseid küsimusi:  
 kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb 
Religioon    Õige ja väär (patt), nagu 
Südametunnistus; 
 kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised 
neid määratleb usuline 
igavene  tasu/ karistus  
omadused või inimeste kujutlus jms. 
autoriteet (pühakiri, püha 
üleloomuliku toimija või 
 Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused 
traditsioon) 
jõu poolt (Jumal, karma) 
normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad 
Seadus 
Seaduslik ja ebaseaduslik,  Seadusandliku kogu 
selle kohta, kuidas tuleb elada. 
nagu neid määratlevad 
poolt määratletud 
 Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste 
seadused ja kohtuorganid 
karistused 
küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna 
Etikett  
Sobiv ja ebasobiv, nagu 
Ühiskondlik 
eetika (nt  meditsiinieetika , valitsemiseetika) või 
see on kultuuris 
halvakspanu/heakskiit 
mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, 
määratletud 
ajakirjanduseetika , ärieetika, internetieetika). 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 16 
Slide 17 
Eetika valdkonnad 
PÕHILISED  EETIKATEOORIAD  
1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, 
teleoloogiline ) (kr teleos - eesmärk).        
EETIKA 
Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. 
Eesmärk pühitseb abinõu.  
Teoreetiline 
Praktiline 
2.  Kohuse -eetika ehk  deontoloogiline  eetika    
eetika 
eetika 
(kr  deon  - peaks).  
  Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. 
Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 
Meta - 
Normatiiv
Rakendus - 
Kutse- 
eetika 
ne eetika 
eetika 
eetika 
3.  Vooruseetika . Keskmes on inimese iseloom. 
Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, 
näiteks  
keskkonnaeetika  jpm 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
vaid milliseks  inimeseks  ma peaksin saama. 
Slide 18 
Slide 19 
Mis on MORAALI OTSTARVE? 
“Ükski inimene ei ole saar, täiesti  omaette : 
iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; 
1.Hoida ühiskonda  koost  lagunemast. 
kui meri mullakamara minema uhub,  
2.Leevendada inimkannatusi. 
jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis,  
kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade 
3.Soodustada inimõitsengut. 
või sinu enda lossi purustab; 
4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja 
iga inimese surm kahandab mind,  
mõistlikult. 
sest mina kuulun inimkonda; ja  
seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse 
5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning 
hingekella: seda lüüakse sinule.” 
karistust ja süüd. 
John Donne ( 1572 -1631)  
Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid 
Devotions upon  Emergent  Occasions,  1624   
18 
edendada. 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
3 
30.10.2012 
Slide 20 
Slide 21 
 Osad  moraalireeglid  (nt tapmiskeeld) on 
 Moraal koosneb sellisest reeglite 
kehtestatud ka seadustena. Teised 
kogumist, et kui peaaegu kõik neid 
moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on 
järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. 
mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata 
riiklike institutsioonidega. 
 Need reeglid piiravad meie vabadust, 
 Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste 
kuid ainult selleks, et soodustada 
(teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui 
suuremat vabadust ja heaolu.  
sisemiste sanktsioonidega (häbi, 
südametunnistusepiin). 
 Eetika eesmärk on kujundada 
 Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide 
õnnelikke ja vooruslikke inimesi, 
ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida 
sedalaadi inimesi, kes kujundavad 
peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei 
pruugi olla õige islamimaades . 
20 
õitsvaid ühiskondi.  
21 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
4