Karistusõiguse mõisted (0)

Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas
Sekunaarnormid- õigusnormid , mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega
Karistusseadus vs. Karistusseadustik - Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1)
Süütegu - karistatav kuritegu , mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2)
Väärtegu - rahatrahv või arest
Kuritegu- rahatrahv või vangistus
Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist!
Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5)
Karistusseaduse ruumiline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil; Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6)
Karistusseaduse isikuline kehtivus-  Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning:
 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks;
 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või
 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane , kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7)
Põhidelikt - tahtlikult lõpule viidud delikt , täideviimine
Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus , osavõtt
Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2).
Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus , süü)
Ideaalkogum - 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust)
Reaalkogum - mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha)
Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2)
Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile
Regressikeeld - isik alustab põhjuslikku ahelat , mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle)
Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus või ettevaatamatus, motiiv , eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (§12 lg3)
Subjektiivse koosseisu liigid:
Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks
Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab
Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab
Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida
Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt seksuaalvahekord isikuga , kes nägi välja nagu 16, aga tegelik vanus oli 13)
Koosseisueksimuse liigid:
Samasuseksimus - eksimus rünnatava objekti omadustes või samasuses (tahab tappa I, kuid tapab väliselt sarnase K)
Eksimus sihtobjektis- rünne ei taba seda objekti, millele ses oli suunatud (tahab lüüa meest, aga tabab mehe kõrval seisvat naist)
Eksimus põhjuslikus seoses- teoga valla päästetud põhjuslik seos ei vasta sellele, mida loodeti ( I eesmärk on tulistada südamesse, aga tabab K kätt, kiirabiauto satub avatiisse ja K sureb õnnetuse tagajärjel)