Tööstusdisaini-inseneri tasustamine toote kasumilt (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Automaatikainstituut
Referaat teemal nr 19:
Tööstusdisaini- inseneri tasustamine toote kasumilt
LAV3740
Insenerieetika
autor: Eero Ringmäe
010636LAP
juhendaja : Boris Gordon
Tallinn 2002

Inseneridest ja eetikast

Majandusinimesed väidavad inimühiskonna ühe fundamentaalprobleemi olevat järgmise: 'meie vajadused on piiramatud, ressursid me kasutuses aga piiratud'. Alatasa on vaja otsustada, kus on optimum ? Millistel tingimustel saavad meie põhilised vajadused rahuldatud piisavalt vähese hulga ressurssidega? Millised tehnoloogiad meie vajadusi veel paremini täidaksid?
Demokraatlik-kapitalistlikus ühiskonnas on ressurssid (tootmisvahendid) inimeste individuaalses omanduses . Ettevõtja / juht on indiviid, kes käsutab materiaalseid ressursse, tööline aga inimene, kes müüb oma füüsilist ressurssi. Insener, analüütik, selle ahela (JuhtInsenerTööline) vahelüli, kes oma intellektuaalse võimekusega rakendab ettevõtja ressursi töölise abiga tarbija (ühiskonna) vajaduste rahuldamiseks. Seega võib inseneri kujutada osalevana ka järgnevas ahelas: EttevõtjaInsenerTarbija. Insener omab väga spetsiifilisi oskusi ning teavet, intellektuaalset ressurssi, mis ülejäänutele tootmise ahelas jääb kättesaamatuks. Sellega seoses asetub insener kui inimene dilemma keskele : Individuaalne kasumInsenerÜldine heaolu.
Kuidas leida tasakaal, balansseerida isikliku kasu ning ühiskondliku (altruistliku) heaolu vahel?
Lihtsustamaks ning abstraheerimaks inseneride ees laiuvaid moraalseid dilemmasid, on insenerid ise loonud hulga reegleid, koodekseid. Neis pannakse üsna jäigalt paika inseneride õigused ning kogustused tööandja, ühiskonna ning iseenese ees.
Järgnevalt vaatlen üht hüpoteetilist eetilist dilemmat tööstusdisaini-inseneri ees ning selle lahendust Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Professionaalsete Inseneride Ühingu (edaspidi NSPE) Eetikakoodeksi järgi.

Olukorra tutvustus

Üks Ameerika Ühendriikides võimendeid tootev firma palkas tööstusliku tootedisaini alal spetsialiseerunud insener-konsultandi, kelle nimi olgu Smith, et too vaataks üle firma poolt arendatava võimendi arhitektuuri.
Firma ei olnud seni müügikõlbulikku toodet valmis saanud, nüüd oldi surve all täiustada võimendi lõplikult klientideni viimiseks sobivaks kolme kuu jooksul.
Smith uuris võimendi ehitust mõne päeva jooksul ning tegi hulga ettepanekuid toote ehituse parandamiseks. Talle maksti eelneva kokkuleppe järgi kindla tunnitasu alusel.
Järgnevalt tegi firma Smithile teatavaks, et vajatakse ka tema edasist konsultatsiooni, arendamaks võimendi etteantud aja jooksul täielikult töökõlblikuks.
Firma tingimuseks oli, et Smithile makstakse kinni kõik jooksvad kulutused (kommunikatsioon, elamis - ja transpordikulud) võimendi kallal töötamise ajal, kuid Smith saab töötasu / lisatasu alles siis ja ainult sellisel juhul, kui võimendi valmib tähtajaks ning vastab firma ja selle klientide ootustele.
See tähendab, et Smithile makstaks tasu võimendite müügiedu järgi.
Tähtis on märkida, et ettepaneku seda liiki 'komisjonitasu' eest tööks tegi ettevõte insenerile, mitte vastupidi.

Probleemi olemus

Milles seisneb antud olukorra dilemma ning probleem insener Smithi jaoks? Võhikule tundub esialgu, et probleemi ei olegi. Inseneril tuleb lihtsalt otsustada, kas tema võimete ning kogemuste juures on võimendist kolme kuu jooksul võimalik teha müügikõlbulik toode, hinnata oma riske ning seejärel teha otsus.. 'jah' või ’ei'.
Olles tuttav inseneride eetikakoodeksite põhimõtetega, selgub, et olukorda süvitsi vaadeldes võib leida tõsise eetilise probleemi: sidudes end võimendi disainiga antud tingimustel, oleks insener Smithi tulu otseselt sõltuv võimendi müügiedust. Seega, kui selguks, et võimeni ei ole kolme kuu jooksul tootmiküps, peaks insener valima oma isiklike finantshuvide ning klientide vastu aus olemise vahel. Müües viletsa kvaliteediga võimendit kvaliteetse pähe, osaleks insener pettuses. Süü pettuses jääks moraalses mõttes insenerile, kelle garanteerida oli võimendi kvaliteet.
Seega: kas inseneri jaoks oleks antud tingimustel firmaga lepingusse astumine eetiline?
Inseneri jaoks on väga tähtis reputatsioon. Kuna insenerlus on suures osas loominguline tegevus, suures osas intellektuaalsete teadmiste ning võimete rakendamine, ei saa inseneri ametioskusi otseselt mõõta. Inseneri hinnatakse põhiliselt tema maine ning loomingulise pagasi (porfolio) järgi. Rikutud reputatsiooniga inseneril on vähe lootust oma oskusi edaspidi vastutusrikaste ning tulutoovate (tululoovate) projektide kallal rakendada.
Kui insener Smith sõlmiks lepingu, kuid ei suudaks seda täita või osaleks pettuses, riskiks ta oma reputatsiooni rikkumisega.

Olukorra reguleerimine NSPE insenerieetika koodeksis

Ameerika Rahvuslik Professionaalsete Inseneride Liit (NSPE) on oma ridadesse kuuluvate inseneride eetilised õigused ning kohustused kirja pannud koodeksisse.
NSPE 'Inseneride Eetikakoodeks ' (NSPE Code of Ethcis for Engineers) koosneb kolmest põhiosast:
I Fundamentaalsed kohustused
II Reeglid tegevuseks
III Professionaalsed kohustused
Iga põhiosa on lahti kirjutatud punktideks ning punktid omakorda alajaotusteks.
'Inseneride eetikakoodeks' ei oma otsest seaduslikku jõudu. Selle eirajaid karistatakse NSPE sanktsioonidega, sealhulgas inseneride liidust väljaheitmisega. Samas toob mitme koodeksi punkti rikkumine kaasa ka riigi (antud juhul USA) seaduste rikkumise, seega kohtuasja tsiviil-, kriminaal- või halduskorras.
Vaatlen ülaltoodud probleemi võimalikku lahendust NSPE 'Inseneride eetikakoodeksi' järgi, tuues välja koodeksi sätted, mis reguleerivad inseneri käitumist antud olukorras:

I osa

• 5. Inseneril lasub kohustus vältida mistahes vormis pettust (milleks võiks osutuda viletsa kvaliteediga võimendi müük kasu eesmärgil)
  

III osa

• 1b Inseneril lasub kohustus oma kliente ning tööandjaid informeerida oma seisukohast , kui ta on jõudnud arvamusele, et käsilolev projekt ei osutu edukaks (sellisel juhul jääks insener Smith'il saamata töötasu)
  
• 1f Insener ei tohi seada esikohale isiklikke huvisid, kui tulemuseks on insenerikutsele sobimatu kvaliteediga töö
  
• 6a Insener ei küsi ega võta vastu tulu, mis sõltub loodava toote müügi edukusest, juhul kui see võiks mõjutada, muuta erapoolikuks tema otsustusvõimet ning halvendada töö kvaliteeti
  

Olukorra võimalik lahendus

Tutvudes antud võimendiga lõi insener Smith endale ettekujutuse olukorrast. Olles samal ajal teadlik oma isiklikest võimetest, peab ta, otsustamaks lepingusse astumise kasuks või kahjuks, arendama välja seisukoha võimendi müügikõlbulikuks arendamise võimalikkuse kohta.
Võimendit eelnevalt uurides avaldas Smith juba firmale oma arvamuse. Seega tõik, et firma soovib teda ka edasises töös kasutada, näitab, et firma aktsepteerib tema arvamust võimendi kvaliteedi kohta. Seega ei takista koodeksi punkt III 5b Smithile lepingu sõlmimist. Pole ju mingit alust arvata, et Smith võimendit esmaselt uurides firmat pettis .
Kuna lepingusse astudes ei ole ta veel mingit pettust sooritanud, ei sea ka koodeksi punkt I 5 Smithile selleks mingeid takistusi.
Koodeksi punkti III 6a kohaselt ei tohi insener ühelt poolt taolist tasu ise küsida. Kuna lepingu tingimused töötas välja võimendit arendav firma ise ( eeldatavasti mitte tahtes riskida Smithile maksmisega enne, kui tolle oskused tootearendusel on selgunud ), ei ole insener Smith omapoolselt taolist kaheldavat tulu nõudnud.
Järele jääb küsimus, kas, teisalt , tasustamine ainult valminud võimendi müügist saadud tulu alusel ohustaks insener Smithi erapooletust? Kas tema tehnoloogilised otsused oleksid mõjustatud soovist saada mistahes toode valmis tähtajaks?
NSPE komisjon leidis, et kuna tööandjafirma omab eelnevat kogemust võimendi väljaarendamisel, ei ole põhjust arvata, nagu poleks firma suuteline insener Smithi tegevust kontrollima. Juhul, kui Smith teab, et tema poolt loodava toote kvaliteet peab enne turule paiskamist läbima tööandja kvaliteedikontrolli, saab ka tema eesmärgiks olla vaid müügikõlbuliku toote disainimine .
Seega ei sea ka koodeksi punkt III 6a Smithile takistusi lepingusse astumisel.
Leiti, et insener Smithi valik leping sõlmida või mitte, on seotud ainult tema isikliku usuga, et ta suudab oma tegevusega kolme kuu jooksul toote müügikõlbulikuks muuta ning mitte väliste kohustustega eetikakoodeksi ees.

Autori subjektiivne arvamus

Mina arvan, et antud olukorras seisneb probleem ainult insener Smithi subjektiivses hinnangus oma võimetele töö toote kallal edukalt tähtajaks lõpetada. Kui ta leiab, et on selleks võimeline, peaks ta lepingu sõlmima, kui mitte, siis sellest hoiduma.
Leian, et inseneri esmane kohus ei ole mitte luua kõigist teistest parem toode, vaid eelkõige informeerida tööandjat ning klienti toote kvaliteedist. Olen kindel, et võimendi, mis tehnilistelt parameetritelt jääb maha tippklassist, kuid samas on hinnalt oluliselt odavam, leiab oma klientuuri. Tähtis on, et klient teaks , mida ta ostab ning ettevõte oleks teadlik, mida müüb.
Võimalus, et insener Smithi soov saada igal juhul oma tasu kätte paneks ta minema liigsetele kompromissidele ning sellega toote kvaliteedi halvenemisele, on tõepoolest välistatud tööandja poolse kontrolliga. Kuna ettevõte on huvitatud eelkõige konkurentsivõimelise toote loomisest, instrueeritakse insener Smithi kindlasti selles suunas ning välistatakse tema puhtalt isiklikule kasule suunatud tegevus.

Kokkuvõtteks

Leian, et inseneride ette seatavad eetikareeglid, moraalinormid ei tohiks ühelt poolt saada taksistuseks inseneride loomingulisele tegevusvabadusele. On selge, et tingimused reaalses maailmas muutuvad kiiremini kui õigusnormid ning seadusandlus omab muutumisel alati teatud inertsi. See ei tohiks aga viia loomingulisuse ning arengu pidurdamisele.
Teisalt on insenerikutse väga vastutusrikas ning seotud paljude inimeste heaoluga , mistõttu peaks inseneride isiklik moraalitunne ning austus ühiskondlike eetikanormide vastu olema kõrgeltarenenud ning põhilised normid ka kirjalikult reglementeeritud.

Kasutatud allikad:

• Case study – 'Contingengy Payment for Industrial Design'
  http://www.onlineethics.org/cases/nspe/nspe77-12.html
  
• USA 'National Society of Proffesional Engineers Code of Ethics'
  http://www.onlineethics.org/codes/NSPEcode.html
  
• 'Insenerieetika lühendatud loengukonspekt', Boris Gordon, TTÜ 2001