Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid okaspuid teate Eestis?
  • Mida tähendab sõna ' Okaspuu'?
Antsla Gümnaasium
LIIS TENNO
9.a klass
EESTI OKASPUUD
Uurimistöö
Juhendaja :Õp. HALJA HALJASORG
Antsla 2008

Sisukord




Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.okaspuud 4
2.harilik mänd 5
3.harilik kuusk 7
7. lehis 11
kokkuvõte 12
lisa1 14
14
lisa2 15
Lisa3 18

Sissejuhatus


Ma uurin Eesti okaspuid . Tahaksin teada, milliseid okaspuid on Eestis kõige rohkem, missugused on Eesti pärismaised okaspuud ja millised on sisse toodud okaspuud. Nimetan ära kõik okaspuud, mis on Eestis olemas. Tahaksin teada, et kui paljud inimesed teavad Eestis olevaid oksapuid ja mida tähendab neile mõiste okaspuu . Kas inimesed oskavad nimetada pärismaiseid okaspuid? Tahan üldse teada, mis on okaspuu. Oma uurimistöös kasutan natuke internetti ja oma teadmisi. Internetist saadud faktid olen pannud kokku on oma teadmistega. Töö eesmärgiks on Eesti okaspuude tundma õppimine.

1.okaspuud


Okaspuude ladina keelne nimetus on Pinopsida. Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimete seltsi. Okaspuudel ei ole lehti. Lehtede asemel on neil okkad või soomused. Okaspuudel valmivad seemned käbides.
Ma tegin ka küsitluse okaspuude kohta. Teada sain, et küsitluses osales 23 õpilast, 5 töötajat ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud . Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas (19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu , seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2).
Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae),
teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.)

2.harilik mänd


Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik. Harilik mänd on Eesti pärismaine puu. Harliku männi ladina keelne nimetus on Pinus sylvestris . Harilik mänd on kõige levinum puu Eestis. Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa .
Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit.
Eesti männid kasvavad umbes 30 – 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal.
Männi rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas , pettäi, pedak ja hong. Neid nimetusi on veel, aga need mida ma eelnevalt nimetasin on kõige levinumad.
Harilik mänd on levinud Aasias ja Euroopas, Hispaaniast ja Šotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani (vt. Lisa1)
Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida niisketes soodes ja rabades, kuivadel liivaluidetel ja nõmmedel. Kasvab nii looaladel kui murenenud graniidil, nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel .
Männi keskmine vanus on umbes 200-300 aastat. Põhja-Soomest on leitud 810-aastane elus mänd ja 1029 -aastane surnud mänd.
Mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. (2.)
Männi seemned levivad tuule abil. Nad on munajad ja tumehallikad kuni pruunikad. Männi okkad on oksal kahekaupa kimbus. Nad on hallikadrohelised ja kaetud vahakihiga. Nende pikkus on 4 – 7 cm ja puul püsivad 3 vahel ka 4 aastat
Männi puitu kasutatakse tavaliselt paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Veel kasutatakse seda tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani valmistamisel. Männi vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke , värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata . Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Männi okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis. (8.) (Vt. Pilte Lisa3)

3.harilik kuusk


Hariliku kuuse ladina keelne nimetus on Picea abies . Kuusk on igihaljas Eesti pärismaone okaspuuliik. Kuusk on Eestis 3-s puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsadest.
Eesti kõrgeim kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks on umbes 44 meetrit. Eestis kasvavad kuused umbes 30 meetrini, aga soodsates tingimustel võib kasvada kuni 50 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk asub Otepää lähedal. Kuuse keskmine eluiga on 250 a, maksimaalne vanus võib olla kuni 500 a.
Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. Mina ei teadnud, et nõglapuu on ka kuuse kohta. Seda on nüüd hea teada.
Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu.
Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. (3.)
Eestis kasutatakse kuuske tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusk on levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. (9.) (Vt. Pilte Lisa3)
4.harilik jugapuu
Hariliku jugapuu ladina keelne nimetus on Taxus baccata . Jugapuu on igihaljas Eesti pärismaine okaspuuliik. Ta on Eestis looduskaitse all (II kategooria). Jugapuu valiti 2008.aasta Eesti aasta puuks.
Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike- Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal.
Jugapuu kasvab 10-20 m kõrguseks, erandina 28 m kõrguseks. Suurim tüve ümbermõõt on 16 m.
Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis- aprillis ning viljad valmivad septembris- oktoobris . Jugapuu viljad on on küpsetena punased. Viljad ise ei ole mürgised, vaid seemned on. Jugapuu kasvab aeglaselt, aga võib elada kuni 4000 aastaseks.
Jugapuu sisaldab väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. (4.)
Jugapuu rahvapärased nimetused on juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus. Jugapuu käbi on lahksuguline . Ta tolmeb mais. Käbid (marikäbid) valmivad tolmlemisaasta sügisel. Isaskäbid asuvad üksikult okaste kaenlas, nad on kollakad ja kerajad, aga emaskäbid asuvad võrse tipus .
Jugapuu puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav ja see sobib hästi nikerdustöödeks. Vanasti kasutati jugapuu puitu hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Jugapuu puit on väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest on jugapu ainuke vaiguta liik. Väga dekoratiivne ja esineb mitmeid iluvorme. Laseb end hästi kärpida ning gaaside ja tahma suhtes pole tundlik. (10.) (Vt. Pilte Lisa3)
5.harilik kadakas
Hariliku kadakas ladina keelne nimetus on Juniperus communis L. Harilik kadakas on ainuke Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Ta on kahekojaline taim. Mõned kadakad tolmlevad kevade lõpus, mõned mitte. Kadakas kasvab enamasti põõsakujulisena, aga harva ka puukujulisena.
Kadakas kasvab põhiliselt Saaremaal ja Läänemaal, aga neid leidub ka Hiiumaal, Pärnumaal ja Raplamaal. Üksiku põõsana võib kadakaid kõikjalt leida, aga mitme kaupa võib neid leida eel nimetatud kohtsades.
Kadakaid, mille ümbermõõt ületab 1 meetri, on Eestis praegu teada 29. Neist 9 asuvad Hiiumaal ja 4 Raplamaal. Eesti vanim kadakas on u 600 aastat vana, asub Viljandimaal ja praeguseks on ta juba kuivanud. Jämedaima tüvega kadakas on u 201 cm lai ja see puu asub Raplamaal. (5.)
Kadaka rahvapärased nimetused on kattai , kadak, kadajas, kadarik.
Kadaka puit sobib hästi nikerdamiseks ja treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Jugapuu käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina , samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses. Neid kasutatakse ka Gin’i valmista -misel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime ja nad soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral ning sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. (11.) (Vt. Pilte Lisa3)
6. siberi nulg
Siberi nulu ladina keelne nimetus on Abies sibirica Ledeb. Nulg on mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu, mida looduslikult Eestis ei kasva. Nulu kõrgus võib-olla kuni 40 m ja ta elab kuni 200 a. (6.)
Looduslikult esineb sibei nulgu peaaegu kogu Siberis . Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina.
Siberi nulu koores on palju vaigumahuteid, millest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3)

7. lehis


Lehise ladina keelne nimetus on Larix . Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad. k Larix himalaica, lad.k Larix mastersiana, lad.k Larix speciosa,
Himaalaja lehis ( lad.k Larix griffithii, Larix griffithiana), Ameerika lehis ( lad.k Larix laricina, Larix americana), Lyalli lehis (lad. k Larix lyallii), Läänelehis ( lad.k Larix occidentalis), Korea lehis ( lad.k Larix koreana), Randlehis ( lad.k Larix maritima) ja viimane Ohhoota lehis ( lad.k Larix ochotensis). (7.) (Vt. Pilte Lisa3)

kokkuvõte


Ma sain okaspuude väga palju teada. Näiteks mis okaspuud on Eestis pärismaised ja millised mitte. Sain teada okaspuude rahvapäraseid nimetusi. Kui kõrgeks kasvavad okaspuud ja kui vanaks nad võivad elada. Sain teada, et õpilased teavad rohkem okaspuude kohta, kui täiskasvanud. Sain teada kõigi okaspuude ladina keelsed nimetused ja milleks kasutatakse okaspuid. Sain teada, et kõige populaarsemad puud on kuusk ja mänd. Nende kahe puu kohta teatakse kõige rohkem. Teisi puid teatakse vähem. Täiskasvanud inimesed on ära unustanud koolis õpitu ja ei mäleta, mida tähendab sõna ´´pärismaine okaspuu´´. See tähendab kodumaist okaspuud. Okaspuud on Eestis levinud ja kuuske kasutatakse jõulupuuna. Ja paljud teised okaspuud on dekoratiiv eesmärgina aedades ja parkides.
Kasutatud allikad
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu
5. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas
6. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/sibnulg2.ht m
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Lehis
8. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand2.ht m
9. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.ht m
10. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/jugapuu.ht m
11. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.ht m
12. http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html

lisa1


http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/ba/Eesti_mannimetsad.png
Sellel pildil on näidatud, kui palju on Eestis mändi. Mänd on tähistatud rohelisega.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5e/Pinus_sylvestris_range-01.png
Sellel pildil on näidatud, kui palju on maailmas mändi. Mänd on tähistatud rohelisega.

lisa2

KÜSITLUS
Nimi:
Töökoht:( kas õpilane või kus töötate)
Milliseid okaspuid teate Eestis?:
Mida tähendab sõna '' Okaspuu''?:
Kas oskate nimetada Eestis olevad pärismaiseid okaspuid?:
Okaspuud Eestis
Sõna ´´Okaspuu``
Pärismaised okaspuud
töökoht
1. kuusk, kadakas, mänd
Puu, millel on okkad
Kuusk, mänd, kadakas
õpilane
2. kuusk, mänd, jugapuu
Puu, millel on okkad
Kuusk, mänd, jugapuu
Õpilane
3.harilik mänd, kuusk, lehis, kadakas
Puu, millel on okkad
Mänd, kuusk
õpilane
4.kuusk, mänd, jugapuu, kadakas, nulg
Puu, millel on okkad
kuusk, mänd, jugapuu, kadakas
õpilane
5.kuusk, kadakas, mänd, lehis
Puu, millel on okkad
Kuusk, mänd, kadakas
õpilane
6.kuusk, mänd
Puu, millel on okkad
Õpilane
7. nulg, harilik mänd, harilik kuusk, jugapuu, kadakas, kuuse sisse toodud liigid
Okaspuu on puud, mille lehed on moondunud okasteks ja kelle viljades on käbid, kuuluvad paljasseemne taimede hulka
jugapuu, kadakas, harilik kuusk, harilik mänd
õpilane
8.mänd, kuusk, kadakas
Puu, mis on okkaline
mänd, kadakas, kuusk
õpilane
9. mänd,kuusk,kadakas
Puu on okastega, mitte lehtedega
õpilane
10. Kuusk,mänd,kadakas
Puu millel pole lehti
õpilane
11. mänd, kuusk, seeder, elupuu, kadakas
igihaljas ja ainult okkad
õpilane
12. Kuusk, Mänd, kadakas, seeder
Puu, millel lehtede asemel on okkad
Kuusk, kadakas
õpilane
13.kuusk, mänd
okaspuu tähendab ei lehe on muudunud okaks
õpilane
14.kuusk, mänd, lehis, kadakas
puu, millel on okkad
Kuusk, kadakas
ülikool
15. Mänd,kuusk, nulg, elupuu
Okastega puu
Kuusk, mänd
õpilane
16. kuusk, mänd, kadakas, jugapuu
Puu, millel on okkad
Kuusk, mänd, kadakas
õpilane
17. Mänd,kuusk, kadakas,lehis, jugapuu,veel lõunamaised puud
Käbisid kandev okastega puu, paljasseemneline
Mänd, kuusk, kadakas, jugapuu
teenindaja
18.kodukaktus, kuusk, mänd
Kodukaktus, kuusk, männid
osaühingu esinaene
19. Kuusk, mänd, jugapuu, kadakas, lehis
Okaspuu on sama mis lehtpuu, kuid tema "lehtedeks" on okkad
Kuusk, mänd, kadakas
õpilane
20. kuusk, mänd, kadakas
Okastega puu
Ei tööta hetkel
21.kuusk, mänd
Puu, millel on okkad
õpilane
22. kuusk , mänd, nulg, kadakas, lehis
millel on okkad mille tüvi on puitunud ja millel on suured harulised oksad
päästeteenistus
23.kuusk, mänd, kadakas
mis torkivad ja neil on okkad
õpilane
24. kuusk, mänd, kadakas
okaspuu , et tal on lehtede asemel okkad
õpilane
25.kuusk, mänd
Puu, millel on okkad
Kuusk, mänd
õpilane
26. mänd, kuusk
Okastega puu
kuusk
õpilane
27.kuusk, mänd, lehis
Okkad
Mänd, kuusk
ehitaja
28.mänd, kuusk, jugapuu, kadakas
paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm
harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas
haiglas
29.kuusk, mänd, jugapuu, lehis
okaspuu on okastega puu
õpilane
kuusk:29 okkad:27 ei tea:10 õpilane: 23
mänd: 29 Ei tea:1 Mänd: 15 Tööl:5
Jugapuu:8 Paljasseemnetaim:1 Kuusk:18 Töötu:1
Kadakas:19 Jugapuu:5
Lehis:8 kadakas:10
Nulg:4 Kodukaktus:1
Lõunamaine:2
Seeder:2
Elupuu:2
See tabel näitab, et kes osalesid minu See tabel näitab, et mis puid pakuti Eesti küsitluses. pärismaisteks puudeks.
See tabel näitab, et mida tähendab sõna See tabel näitab, et mida pakuti okaspuudeks.
´´Okaspuu´´

Lisa3


PILDID
http://www.smt.edu.ee/materjalid/ilutaimed/Okaspuud/Pine.needles.JPEG
Sellel pildil on kujutatud männi okkaid.


http://static1.nagi.ee/i/p/74/21/020074212eae9f_m.jpg
Sellel pildil on mänd hommikul .
http://www.hariduskeskus.ee/opperada/images/18_kabiHar.kuusk1.jpg
Pildil on kujutatud kuuse käbisid.
http://www.smt.edu.ee/materjalid/ilutaimed/Okaspuud/picea_abies.jpg
Pildil on kujutatud harilikku kuuske.
http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/images/jugapuu2.jpg
Pildil on kujutatud jugapuud ja tema vilja.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/45/Taxus_bacata01.jpg/150px-Taxus_bacata01.jpg
Pildil on kujutatud jugapuud.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/76/Kadakas.jpg
Pildil on kujutatud kadaka vilju .
http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/Dsc09178.jpg
Pildil on kujutatud kadakat.
http://www.smt.edu.ee/materjalid/ilutaimed/Okaspuud/Abies_sibirica4.jpg
Pildil on kujutatud siberi nulgu.
http://www.nurgapuukool.ee/pic/Okas/abies_sibirica.JPG
Pildil on kujutatud Siberi nulgu.
http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/Img_0124.jpg
Pildil on kujutatud lehist.
http://static1.nagi.ee/i/p/70/33/0087703377401a_m.jpg
Pildil on kujutatud lehise õitsemist.
22
Vasakule Paremale
Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #1 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #2 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #3 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #4 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #5 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #6 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #7 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #8 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #9 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #10 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #11 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #12 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #13 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #14 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #15 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #16 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #17 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #18 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #19 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #20 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #21 Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiis0 Õppematerjali autor
Tegu on uurimistööga, mis on tehtud 9.klassis ja selles on juttu eesti okaspuudest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti okaspuud
10
doc

Eesti okaspuud

Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid ­ harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Levik Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades

Bioloogia
Eesti okaspuud
15
doc

Eesti okaspuud

Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on kasutatud 14 erinevat allikat. 3 1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd (Tamm, 2001), mis on Eesti tähtsaim metsapuuliik. 1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses ­ mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad

Dendrofüsioloogia
Paljasseemnetaimed
40
ppt

Paljasseemnetaimed

seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed  Kõigil tugev puitunud vars (tüvi)  Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest.  Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides tingimustes  Igihaljad, sest okaste vahetamine oleks liigne energiakulu  Aurumise piiramiseks lehtede asemel okkad ja kaetud vahakihiga  Sügavale ulatuv juurestik, millega saab vee kätte sügavalt. Nimeta Eestis kasvavad okaspuud Kohalikud okaspuud Harilik mänd Harilik kuusk Kadakas  Jugapuu Harilik mänd  Enamlevinud okaspuu  Valgusnõudlik  Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes leplik

Bioloogia
OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60

Dendroloogia
Okaspuud
5
doc

Okaspuud

Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad:

Bioloogia
Paljasseemnetaimed
17
pptx

Paljasseemnetaimed

Süstemaatiline kuuluvus Sugukond männilised Perekond mänd Mägimänd Harilik mänd Siberi seedermänd Alpi seedermänd Perekond kuusk Kanada kuusk Torkav kuusk Harilik kuusk Perekond lehis Vene lehis Euroopa lehis Perekond nulg Hall nulg Euroopa nulg Palsaminul Siberi nulg Perekond ebatsuuga Harilik ebatsuuga Sugukond küpressilised Perekond kadakas Harilik kadakas Sabiina kadakas Perekond elupuu Harilik elupuu Sugukond jugapuulised Perekond jugapuu Harilik jugapuu Kohalikud okaspuud Mänd Kuusk Kadakas Jugapuu Mänd Click to edit Master text styles Kõige tavalisem metsapuu Second level Third level Leplik kasvutingimuste suhtes Fourth level Okkad vitamiin C rikkad Fifth level Okkad on kahekaupa, vahakihiga kaetud,

Bioloogia
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite

Dendrofüsioloogia
Paljasseemnetaimed
11
doc

Paljasseemnetaimed

................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka. Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (1)

raamatuk0i profiilipilt
raamatuk0i: Olen failiga väga rahul. :)
15:00 09-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun