1. pühakute elulood konkreetselt ühe pühaku kohta kuni surmani 2. kangelaseeposed kangelase vägitegudest värsivormis 3. rüütliteromaan rüütli vägiteod, südamedaamile 4. trubaduuride luule südamedaamile 5. linnaromaanid suhted linnas, kajastatakse nt. loomade näol 6. Kirik + ristiusk (keskaegse inimese maailmapilt) veendumus: maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene -Jumal maailma looja, üleloomulike võimetega olend, kes juhib maailmas toimuvat ja keda eriliselt austatakse -Paradiis koht, kuhu võetakse õigesti elanud ristiusulised pärast surma -Lucifer ingel, kes tõstis mässu Jumala vastu ning heideti taevast alla, põrgu peremees saatan -Põrgu piinarikas koht, kuhu patused inimesed lähevad pärast surma -Aadam ja Eeva esimesed inimesed, noppisid keelatud vilja, paradiisist välja -Pärispatt lasub kogu inimkonnal, ei saa andeks
Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus. Inkadel ei olnud veoloomi, kuid sellegipoolest püstitasid nad tonne kaaluvaid kivimüüre, mis veel pregugi tihedalt koos, kusjuures sidumiseks ei kasutaud mörti. Kivid tahuti mitmenurkseks, et siis siksakiliselt laduda. Ka olid inkad väga osavad pehmete metallide sulatamisel ja kokkusulatamisel. On mõistatus, kuidas nad seda kõike oskasid. Oletusi on palju, kuni üleloomulike võimete omamise ja ufode sekkumiseni. HIINA MÜÜR. Hiina müür on üks väljapaistvamaid inimkätega rajatud ehitisi maailmas. See ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368 1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongoli hordide eest ja hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla ka seotud Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks aeglasele edasisele arengule.
Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste
G. Jung seob korduvalt müüte alateadvusega Sotsiloogiline müüdikäsitlus: Durkheim (müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus) Funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski (müüt kui religiooni väljendus ja kodifitseerija); ei oma teoreetilist tähendust ning pole eelteaduslik teadmine maailmast; müüdil on puhas praktiline funktsioon hoida ülal traditsioone ja põlvkondlikku järjepidevust pöördudes üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus Strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp (muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil); Levi-Strauss ("Metsik mõtlemine", "Müüt ja mõtlemine", pradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides); mis ei seostu rituaalidega, vahel rituaalid instseneerivad müüdi. M on üheaegselt diakrooniline ajalooline minevikus (vajalik
ja igavest elu. Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus
ühiskonnakihis laialt levinud müütiliste arvamuste puhul. Inimesele meeldib otsida seletusi olnule. Kuidas ja miks miski või keegi tekkis, arenes. See seletabki asjaolu, mispärast on igal rahval ning religioonil omad nägemused maailma ning selle elusolendite ja paikade tekke kirjeldustega. Tutvudes lähemalt ükskõik, millise religiooniga, puutume peaaegu alati kokku maailma, inimeste ja loomade, veekogude, saarte, pinnavormide ja muu sarnase tekkelugudega, üleloomulike võimete ja juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua "Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad, sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega.
"Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. 5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja
Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika". Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algus - 1300) - maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia 2. Füüsika 3. Keemia 4. Bioloogia 5. Sotsioloogia Herbert Spencer (1820 - 1903) Evolutsionism - 19. saj
muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt. Alates 1960
madalad, et lumi kaitseks külma eest; lumi-käokõrv; vaevakask; kukemari; Landi samblik; Taimestiku maa sisse tallamine; pinnasereostus; pinnase hävimine; Tundra Tundra on puudeta ala, kus sademeid on alla 400 mm. Esineb ainult põhjapoolkeral. Polügonaalpinnas on iseloomulik tundrale, kus maapinda katavad hulknurksed lapid. Inuitid ja saamid on tundrate põlisrahvad. Samanism on üleloomulike jõudude kultus. Kajakk on pärismaalaste paat Gröönimaal. Iglu on eskimode lumest ja jääst tehtud onn. Nunatak on jääst väljaulatuv kaljunukk. Asub poolustel ning seda ümbritsevatel aladel, mis on aastaläbi kaetud lumega; Mulda pole suurte külmakraadide tõttu; Kultuurtaimi ei saa kasvatada JÄÄVÖÖND Loomastik kliima tõttu
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid
sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Comte oli esimene, kes täiuslikult esitas idée ühiskonna uurimisest sotsioloogiliste meetoditega Comte eritas idée arengu kolmest staadiumist, milles toimub tsükliline intellektuaalne ja sotsiaalne areng. Comte järgi toimub üheaegselt nii sotsiaalne kui vaimne evolutsioon: arengustaadiumid mõjutaad kõiki ühiskonnaelu alasid ning materialiseeruvad: 1) Teoloogiline e.fiktiivne stadium, mis assotsieerub kangelaste ajastuga ja üleloomulike jõududega, teoloogiline maailmapilt valitseb Comte järgi umbes XIV sajandini; ühiskondlik- poliitiliselt eksisteerib sõjalis-autoritaarne reziim; 2) metafüüsiline e.abstraktne stadium algab ülekasvamisega katoliiklik-feodaalseks reziimiks; uut maailmapilti hakkavad kujundama abstraktsed mõisted, see period kestab kuni XIX sajandini; 3) Positiivne e.teaduslik stadium tähistab industriaalühiskonna sündi. Comte arvates tunnistas
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises?
Need äratavad terve pildi minevikust. Romaanil on algus ja lõpp, kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevik. Marcel Proust->(1871-1922) Pariis. ,,Kaotatud aega otsimas" mitmeköiteline romaanisari. Virginia Woolf-> (1882-1941) Inglismaa. ,,Kew Gardens" Maagiline realism-> Tekkis Ladina-Ameerika maades. Vastandub kaks kihti: rikas ja haritud kõrgseltskond ning ebausklik kohalik kogukond. Reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel García Márquez-> Hispaania ,,Kadunud aja meri"- ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Filosoofilis-Ideoloogiline romaan-> tekkis 19. sajandi teisel poolel. Teostes püütakse küsimustele vastata mõistuse abiga. Thomas Mann(1875-1955) "Tobias Mindesniehel" inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise. Nt:maavärinad, orkaanid . ,,Buddenbrookid" Intellektuaalne romaan-> Vaimset laadi. Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani. Tekkis
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................
kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning ka lõunapoolsetest Andidest. Koonusekujuliste spiraalsete kodade ,,kõnetorude" ning käävkehade kodade, mida leidub ainult Ecuadori ranniku lähedal troopilises meres, leidmine annab sellele hüpoteesile kaalu. Chavin'id olid ka innovatiivsed metallurgistid, pottsepad ning kangrud
jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Nõidumine – praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks. Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega Osapooled: eestlased, Taani, Rootsi, Venemaa, Liivimaa, Saksamaa Piiskop Albert (1199-1229) – Liivimaa III piiskop, kes viis lõpuni ristiusustamise ja rajas 1201. Riia linna, millest saab tema tugipunkt
· hoone, kuhu kogudus jumalateenistuste pidamiseks koguneb. katoliiklik kirik roomakatoliku kirik, katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Sinod - kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi. Esialgu tähendas piiskoppide kogunemist. Askees ehk asketism usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline. Kardinal katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht.
muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunsti. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Järgnevalt tuuakse välja enim külastatavad ning teiste maiateemaliste vaatamisväärsuste seas esile kerkivad paigad. Palenque – püha linn 6 Palenque asub madalate küngaste jalamil keset ürgset Lacandoni vihmametsa (Vaata asukohta kaardil lisa 1). Palenque demonstreerib maiade huvi üleloomulike sfääride vastu. Muistse linna asupaika mäeseljaku keskosa laugel alal ja sinna rajatud keskväljakut nimetati Lakamhaks, mis tähendab tõlkes „Suur Vesi“. Arvatakse, et see nimi viitab kosmose sünnikohale ürgmerest. (Foster 2002: 251) 20. sajandil levinud turism muutis Palenque üheks tuntuimaks maiade linnaks, kuigi see ei olnud omal ajal ei suurim ega ka võimsaim. Ometi on selle erakordselt kauni skulptuuri- ja arhitektuuristiili kaudu hakatud defineerima maia kunsti tippaega
ühiskonna klassi tekkimine, kes olid rohkem ühiskonnas eeskujuks. 2. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka varasem anonüümsus. 3. Tristan ja Isolde räägib igavesest armastusest, armukadedusest ja vaprusest. 4. Allegoorilisus tähendas personifikatsiooni, kadunud armastuse otsimist ja üleloomulike paikade külastamist unes. 5. Keskaegse kultuuri õitseaeg oli lühike. 14.-16. sajand. Renessans 1. Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikusse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. 2. Tollajased kirjanikud olid näiteks Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespear ja Cervantes. 3. Humanism on inimlik, mis õpetab teistele inimese meeli ja iseloomu. 4
suguvõimetust, külvatud põllul sooritatakse suguakt, et suurendada viljasaaki; pildi sisse torgatakse nööpnõelad, et tekitada kellegile valu või vigastusi. Mehaaniliste abinõde kasutamisest aste ülemal on keerukam loitsimine, kus kutsutakse appi vaimud. Kui Uganda lugbara hõimu mõnele liikmele on kurja tehtud, läheb ta oma esivanemate põrmude juurde ja hüüab nende poole; nende hinged tulevad ja nuhtlevad süüdlast. Erinevus üleloomulike abile lootva loitsimise ja religiooni vahel on puhuti ebamäärane, ent loitsija üritab rohkem sunduda, kui anub neid jõude, kes peavad tema soovi täitma. Sageli on aga loitsimisel ühiskonnas täita oluline funktsioon. Mõnes kogukonnas on loitsimine üsna tihedalt seotud religiooniga. Preester võib ühtaegu sooritada rituaalseid toiminguid vihma väljakutsumiseks, viljasaagi suurendamiseks ning rahu sõlmimise, jahilkäigu õnnestumise või sõjas võidu saavutamise nimel.
Oli välitöödel saarel, läks üks hommik randa, elanikud valmistavad ette 2 paati,et minna kalale. Ühte paati tõstakse asju,ei pöörata tähelepanu. Teise paadi juures on palju rahvast ja šamaan, kes viib rituaali läbi. M küsib miks ühel viiakse läbi rituaali ja teisel mitte. Ühe paadiga sõidetakse vähe, teisega minnakse avamerele, palutakse jumalatelt abi ja toetust. Ookeiani keskel ei saa tagasi ujuda, siis vaja üleloomulike jõudude toetust. *Totemistlik hüpotees(Emile Durkheim) – miks inimesed on välja mõelnud,et ühel grupil on müütiline esivanem? Inimestel on vaja põhjendusi,et luua sotsiaalset sidusust. Et grupp saaks põhenduse, miks nad kokku kuuluvad. Et inimestel oleks seletus, miks nad kokku kuuluvad. Religoossete kujutelmade varieerumine *inimeste ettekujutlusvõime – Religioonidel on teatud sarnasused. On mõjurid, mis hoiavad ettekujutlusvõimet raamides.
Nekrutiks astumise puhul samuti, poeg võib-olla ei naase tsaariarmeest. Itkude esitajad olid alati naised. Itkejana võib vastavalt olukorrale esineda ema, naine, tütar, õde jne. Surnud itkevad naispoolsed lähiomaksed, pulmades aga kuulub itkemine mõrsjale ja tema emale. Itke esitati kirstu juures ja kalmistul. Itkudele on omased värsked algriimid, lausete pikendamine äärmise võimaluseni , kordamine ja loetlemine ja omapärane kujundikeel. Loitsud Esindavad maagiat, püüdeid asju üleloomulike abinõudega mõjutada, kui ratsionaalsed vahendid on lõppenud. Raviti haigusi, tõrjuti kadestajate paha silma, aidati kaasa sünnitusele, kindlustati jahiõnne, kaitsti karja kiskjate ja nälja eest. Loitsudes on nähtavad kirikuvannete ja -õnnistuste struktuurimudelid; abi ja jõudu paludes pöörduti lisaks Väinämöisele ja Lemminkäisele katoliku pühakute, Jeesuse ja ennekõike emakese Neitsi Maarja poole.
mõttes. Selle järgi on vabadus illusioon, kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Tegelikult on kogu meie olemine determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil. Determinismi erinevus fatalismist: fatalist ei usu, et tema eraelu on määratud kindla seaduse poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil. Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele
nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja solipsistid (kui pole mindagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne)
11 nõuavad -- kreatsionismi apologeete parodeerides --, et seda tuleb õpetada koolides koos Newtoni gravitatsiooniteooriaga, et õpilased saaksid "informeeritud otsustusi tehes" valida emma-kumma (Saari 2008, lk 2231). Projekt Alfa oli pettus, mille skeptik ja mustkuntstnik James Randi kavandas aastatel 1979- 1983. Sellega soovis ta pöörata tähelepanu üleloomulike võimete uuringu halvale kvaliteedile. Ta treenis välja kaks noort mustkunstnikku, kes hakkasid teesklema üleloomulike võimete olemas olu teadlaste poolt ettevalmistatud katsetes. Neli aastat õnnestus neil teadlasi petta, kui lõpuks Randi ja tema kaks abilist teatasid, et tegemist oli pettusega (kasutatud Skepdic 2009). 12 2 Pseudoteaduste analüüs
Jumal(ad) polüteismis Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega. Jumal monoteismis Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala.
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus
Vix, Mont Lassois. Naisematus. Täiesti rüüstamata hauakamber. Sisaldas peaageu 0,5 kg kaalunud kullast võru. Palju sõlgi, käevõrusid, merevaikhelmestest ehteid, veinitegemisega seotud esemed. Vankrile maetud ja vankril rattad ära võetud. Hallstati kõrgajal nähakse 3 keskust, läänepool, idapool ja põhjapool. Rikkalikud matused iseloomulikud läänepoolt. Läänepool on ka igasuguste kaubateede sõlmpunkt. 11. Rituaal- sümboolne käitumisviis, eesmärgiga mõjutada üleloomulike jõude Rituaalne käitumine-tseremoonia, pidusöögid. Rituaalid on seotud igapäevaeludega. Rituaalid võib ära tunda korduvate käitumisviisidega. Neli peamist teemat rauaajal: -matused- kõige populaarsem kategooria. Erandiks suurbritaania, kust pole väga matuseid leidnud (muud kehade deponeerimise viisid, kui maa alla panek?). Tavaliselt Euroopas pandi surnu maa alla, kuid kuidas täpsemalt, varieerub üle terve Euroopa. Teatud määral võib öelda, et Hallstatt C ajal oli rohkem
Demonoloogia on aga müütide kogum või uskumussüsteem, mille keskmeks on vaimolendid, kes elavad inimeste kõrval kuid ei ole kehalised olendid. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest? Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on saatan. 14
25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi väljakujunemine? esimene monoteistlik usk, praegu vähelevinud, usuvad tule jõusse ja tõesse, igavese tule sümboolika, väike aasia alad, hetkel usutakse inglismaal, usas ja väike aasias 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? 27. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete "alam mütoloogia" ja "demonoloogia" kasutusele võtmine? Demonoloogia tähistab üleloomulike vaimuolendite süstemaatilist uurimise ja analüüsimise õpetust. Oluline oli vaimolendi erinevus inimesest, vaimolendid kadestavad inimese täiuslikku keha. Eriti oluliseks keskajal, kui ristiusk katsus varasemat rahvausundit piiblipõhiselt seletada ning varasemad vaimolendid muutusid kurjadeks kuradi käsilasteks, kurivaimudeks - nad diaboliseeriti. Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia
tänapäeval alati ei järgita. Sikhid on ühiskondlikult aktiivsed ja India ühiskonnas mõjukad. Mõisted: polüteistlik- on palju jumalusi Monistlik- on õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes.(Nt. tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu`;hinduism;) Panteistlik- on kõikjumalus, jumalat loodusega samastav õpetus Monoteistlik- on üks ja ainus Jumal Askees (kreeka k. Harjutus; treening) e. asketism- on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis. Messias- Lunastusreligioonides tulevikus oodatav taevast tulev päästja, jumalariigi tooja maa peale. (päästja, lunastaja, vabastaja) Rituaal- m ingi usu- v. kombetalituse kindlakskujunenud kord, tseremoonia; kombetalitus v. nende kogum. Riitus- kindlakujuline kultuslik talitus; katoliku ja õigeusu kirikus liturgiline üksiktalitus, ka liturgia ülesehitus
endale printsessi, varanduse ja lugupeetud seisundi. Selleks tuleb tal hakkama saada kosilasekatsetega või koletise tapmisega. Osa imemuinasjutte kirjeldab kangelase sattumist koletise võimusesse ja surmaohust pääsemist: muinasjutus "Lapsed ja paharet" tapavad lapsed pahareti jne. Omaette grupp on kuritegu ja selle selgitamist käsitlevad muinasjutud. Kui abikaasa hankimise muinasjutud peegeldavad talupoeglikke soovunelmaid, siis teised teemad- toimetulemine üleloomulike ja koletuslike vastastega või kadedate naissugulaste intriigidega- toovad esile ühiskonna hirmusid. Ülejäänud puhtalt ajaviitelised rahvajutud on novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid. Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased. · Legendid
Eriti olulised paigad sealpoolsuses on Pillirooväli, Ohverdamisväli, aakali Järv ja Looklev Veetee. Vee peal liigutakse paadis, niiet vaarao sõltub suuresti oma paadimeestest. Kuigi Duat on olemuselt taevalik, ei tundu see eriti meeldiva kohana, kus olla. (Isegi Ra ei ole seal õnnelik, ainult näiliselt suudab ta taluda aega enne päikesetõusu, mil ta vabaneb.) Teekonnal samastatakse kuningat korduvalt loovjumaluse Atumiga. Palju viidatakse erinevatele probleemidele nagu üleloomulike olendite rünnakute tagasilöömisele. Ometi ei taanduta maistest probleemidestki väga kaugele. Ka taevas on vaaraol vaja paati, et edasi liikuda, samuti vajab ta loitse, mis paluvad toitu; mõni palvetest peab kinnitama, et kuningas ei kaotaks oma jäsemete jõudu, et ta ka teises ilmas saaks liikuda, hingata ja süüa. Püramiiditekstidest leitakse ka esimesed viited Osirisele kui Duati valitsejale. Pidevalt viidatakse Osirise
Eddalaulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, 6 Eddalaulud võib jagada kahte rühma: jumala ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Noorem Edda (ka proosaEdda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta.
peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsula (Rígri lugu), rymskvia (Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga.
Kärbseseent on tarvitatud järgmistel puhkudel: surnud inimeste hingedega lävimisel, vaimudega lävimisel, haigete ravimisel, vastsündinu nime määramisel, hädaolukorra põhjuse ja ületamistee selgitamisel, ünenägude seletamisel, ettekuulutamisel ja ennustamisel, näha tulevikku ja minevikku, erinevate maailmade külastamisel, lendudel maakohal. Samanistliku maailmavaate järgi on muutused inimeste maailmas alati seotud muutustega üleloomulike olendite maailmas. Inimene saab oma elusündmusi mõjutada, mõjutades sealseid olendeid. Selleks peab ta kõigepealt teadma, keda ja kuidas mõjutada, ning siis sellele vastavalt tegutsema. 12 Kuigi taimede pärismaised tarbijad kinnitavad, et nägemused pärinevad vaimudelt, on need alateadvuse uskujate silmis avatud samale tõlgendusele nagu vaimud isegi: nimelt, et nägemuse allikas on inimeses eneses.
Raviteed, salvid, vannid, ülevalamine, aadri laskmine. Meditsiin jagunes kahte suunda: Asutu (arstimise kunst) ja Asiputu (nõidumine). Mesopotaamia haiguste põhjused: üleloomulikud jõud, kättemaks, loomulikud põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud. Teadmised seotud religiooni ja maagiliste uskumustega
vaimuliku arengu ajendit, võimalust emmata kõiksust.29 4. Tantrismi rituaalid ja pühad esemed Alfred Radcliffe-Brown on öelnud, et rituaalne väärtus antakse nähtustele, mis on igapäeva elus tähtis. Rituaali läbi viimine tekitab inimeses teatud tunde, et antud toiming toob talle ja ühiskonnale kasu. Religioossel rituaalil on olemas funktsioonid. Esiteks suheldakse religiooses rituaalis jumalike ja üleloomulike olenditega. Samuti toimub nendega ühendusse astumine. Rituaalide kaudu püütakse inimese elu mõtestada ja korrastada, et tulla toime inimeksistentsi kesksete probleemidega. Edmund Leach on öelnud, et rituaal on kui võim ja uskumus. Rituaalide kaudu antakse edasi sõnumeid, suhteid. Ta on öelnud, et rituaal tuleneb tavalelust, loogikast ja vajadusest. Nii on levinud ka tantrismi harrastavate inimeste seas teatud rituaalid ja tavad, mis omavad kirjeldatud funktsioone.
• Jacob Grimm: ristiusueelse aja reliktid –jumalate transformatsioon mütoloogias(langus) • Wilhelm Schwartz: rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht Vt netist 37. Mida tähistab mõiste demonoloogia? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Religiooni ja rahvausundi kokkupuuteala. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest. Seotud monoteismi ja eetilise dualismiga, usuti et saatan veenab inimesi kuritegusid sooritama ja et jumala abiga saab seda vältida. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel
Durkheimi jaoks on kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist või sisust "sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktsiooni... ei ole olemas religioone mis oleksid väärad , kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad kuigi erinevalt inimese eksistentsi ette antud tingimustele. Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üht neist peetakse sakraalseks ja see sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulike jõude. Teine valdkond on profaanne, mis on maine, arusaadav ja mõistetav. Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimajaloos tekkisid (samaanid,preestrid,rabid jne). 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200). Weber usust protestantlik eetika ja kapitalismivaim. Weber näitab oma raamatus kuidas
Kostüümide kavandamisel peab kunstnik eeskätt lähtuma lavastuskonseptsioonist, lõplik valik on reeglina kompromiss lavastaja nõudmiste, kunstniku ideede ja kostüümi füüsilise sobivuse vahel näitlejale. Teatrikunstnik kavandab ka kõik lavastuse soengud ja grimmi. Grimmi 3 liiki: · Neutraalne grimm (igapäevane ja kaasaegne grimm) · Ajalooline grimm (mõnd ajaloolist isikut jäljendav) · Fantaasiagrimm (siia kuuluvad nt loomade, üleloomulike olendite jms grimmid) · Karaktergrimm pole päriselt kadunud, kuid seda kasutatakse vähe. 30. Milline on publiku roll teatris? Kuida s see erinevate teatrikonventsioonide puhul erineb? Publik on etenduse aktiivne kaaslooja. Juba lavastust ette valmistades esindab ja arvestab lavastaja vaataja positsiooni. Etenduse tajumist mõjutatakse tavaliselt kahel moel: publiku paigutuse kaudu lava suhtes ning vaataja taju suunamise kaudu
- Mõlemat võib pidada reaalsusest põgenemiseks - Neid ühendab narratiivne kogemisviis - Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt. 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem,
kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne. Iga inimese mõtlemine läbib 3 staadiumit: 1) Teoloogiline Fiktiivne : inimese vaim püüab leida sjade sisemist loomust või tegeletakse esmase põhjuse või viimse eesmärgiga. Selles staadiumis usub inimene, et on võimalik absoluutset/tõde tunnetada puhtal kujul. Inimene usub, et ta saab läbi iseenda seletada kõiki ilminguid maailmas. 2) Metafüüsiline abstraktne: inimene üleloomulike jõudude asemel, keskendub abstraktsetele jõududele, mõistetele, asjade olemusele. 3) Positiivne teaduslik: inimene saab aru, et kõik senised otsingud on viljatud. Loobub põhjuse ja eesmärgi otsimisest, inimene tegeleb ainult olemasolevate tõsiasjade uurimise ja võrdlemisega. Iga inimene läbib need kolm staadiumit. Ka teadused on teatud hierarhias. Mida lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle teaduse areng.
jälgida tavaliselt mikroskoobi all. Nazca platoo Andides oli muistsel ajal suur pühapaik ja müstlised joonised tekkisid sinna arvatavalt tuhat aastat tagasi. Olles suurepäraselt säilinud tänaseni, meelitavad nad sinna huvilisi üle terve maailma. Nazca kujundid on valminud eri sajanditel. Loomafiguurid on loodud peamiselt 1800-1400 aastat tagasi, sirged jooned märksa hiljem. Kuigi loomafiguure on võimalik võrrelda tegelikult olemasolevate loomaliikidega, on kindlasti tegemist üleloomulike olenditega, kel oli eriline koht kunagises indiaani usundis. Kokku leidub sel ligi 400 ruutkilomeetril sadu jooniseid. Kujutised on tänaseni nii hästi säilinud peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on seda soosinud viimastel aastatuhandetel püsinud looduslikud olud. Teine oluline tegur on, et viimastel sajanditel pole inimesel Nazcasse asja olnud. Aven oletab, et jooni kasutati rituaalide läbiviimisel. Näiteks tagamaks põldudele viljakust
Kostüümide kavandamisel peab kunstnik eeskätt lähtuma lavastuskonseptsioonist, lõplik valik on reeglina kompromiss lavastaja nõudmiste, kunstniku ideede ja kostüümi füüsilise sobivuse vahel näitlejale. Teatrikunstnik kavandab ka kõik lavastuse soengud ja grimmi. Grimmi 3 liiki: · Neutraalne grimm (igapäevane ja kaasaegne grimm) · Ajalooline grimm (mõnd ajaloolist isikut jäljendav) · Fantaasiagrimm (siia kuuluvad nt loomade, üleloomulike olendite jms grimmid) · Karaktergrimm pole päriselt kadunud, kuid seda kasutatakse vähe. 30.Milline on publiku roll teatris? Kuidas see erinevate teatrikonventsioonide puhul erineb? Publik on etenduse aktiivne kaaslooja. Juba lavastust ette valmistades esindab ja arvestab lavastaja vaataja positsiooni. Etenduse tajumist mõjutatakse tavaliselt kahel moel: publiku paigutuse kaudu lava suhtes ning vaataja taju suunamise kaudu
- Mõlemat võib pidada reaalsusest põgenemiseks - Neid ühendab narratiivne kogemisviis - Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt. 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem,
haigus nagu tüüfus või leetrid, vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei ole üht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengu tõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalse hoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata. (Linna, 2004.) Vaimset alaarengut peeti kaua salapäraseks seisundiks, millega on seotud üleloomulike jõudude toime. Esimene, kes vaimsele alaarengule teaduslikus mõttes tähelepanu pööras, oli prantsuse arst M. G. Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Education d`un Homme Sauvage. (samas, 5). 1.1. Definitsioon Vaimse alaarengu definitsioonid, nagu ka nimetused, on aja jooksul muutunud. Mental retardation ja mental deficiency tähendavad sõna-sõnalt vaimset mahajäämust, vaimset puudulikkust ja intellekti puudulikust. Uuem nimetus on intellectual disability, mille
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
Havamal (üks Luulelise Edda luuletus) kirjeldab Odini leidu: ,,Ma tean, et rippusin tuulisel puul / tervelt üheksa ööd, / odaga haavatud ja Odinile antuna, / iseendalt iseendale, / sellel puul, mille kohta ei tea keegi, kust ta juured tulevad / Nad ei andnud mulle leiba ega juua sarve seest, / veeresin allapoole, / võtsin ruunid, / karjudes võtsin nad, / ja kukkusin sealt tagasi" Mõned õpetlased usuvad, et viikingiaja samaanid või Odini järgijad kasutasid ruune jumalikustamiseks või üleloomulike võimete näitamiseks. Esimene runoloog ehk ruuni tähestiku õppija oli Rootsi õpetlane Johannes Bureus (1568 1652), kes oli Rootsi kuninga nõuandja. Tänapäeva runoloogid uurivad enam kui 6000 ruuni, mis on säilinud, alguses neid vana norra keelde ja seejärel inglise keelde tõlkides. Runoloogide töö on aidanud meil viikingeid ja nende ajalugu palju paremini mõista. 2.2 Viikingite laulud Viikingite meelelahutajad olid skaldid (luuletajad). Neid kutsuti laule laulma,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
