Punane kärbseseen (0)

PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine 12 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused 12 3.1.4. Nautejuhud 13 3.2. Toimet oluliselt mõjutavad tegurid 14 3.2.1. Viljakeha arengufaas 14 3.2.2. Tarvitaja eelhäälestus 14 3.3. Manustamine 15 4. PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19
LISAD Lisa 1 20 Lisa 2 21 Lisa 3 22 Lisa 4 23 3
SISSEJUHATUS
No kes siis punast kärbseseent ei teaks. Tema kujutist kohtab kõige ootamatumal pudipadil ­ laste põllekestel, köögirätikutel, sentimentaalsetel postkaartidel (vaata Lisa 1) ja kus kõik veel. Seenest on mõeldud ja temaga katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale. Enamik katsetajaid on kobajad ­ pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest, ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi. Maagilisreligioosne ja läänelik kujutlus ei saagi kohtuda. Kumba valida ja mida taotleda, jääb igaühe eraasjaks. Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast. 4
1 SEENERIIK
1.1. Seentest üldiselt
Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks . Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis , mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad .Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid , mis siin inimeste saagiks langevad. Niisugusest saatusest pääsenud viljakeha valmib kiiresti, külvab oma eosed (vaata Lisa 3) laiali ja siis hävib. Taim ise ehk, nagu botaanikud teda nimetavad, seeneniidistik (1 grammis mullas võiks leida ca 250 meetrit seeneniite) elutseb maa sees, et järgmine aasta külluslikul seeneajal jälle oma viljakehi päevavalgele saata. Mugavalt ja kindlalt tunneb seeneniidistik end mullasängis, mis kaitseb teda igast küljest. Peenike , kidur, hallikasvalge niidistik näib esmapilgul üsna igerikuna. Tema nõrkus aga on oi kui petlik ! Kõdunevatest taimejäänustest toituv seeneniidistik on paljukski võimeline. Paljude kuude vältel tukuvad tema rägastikud, kõikide meie metsade pinnast tihedalt läbi põimides. Kõrgemate ehk kübarseente mitmesuguste liikide ja teisendite niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5
1.2. Kes külvab seeni?
Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama. Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb sageli müristamine, ei näigi selles esmapilgul midagi erilist olevat, kui rahvatraditsioonis seente kasvu ka kõue või välguga seostatakse . Kui jälgime aga tähelepanelikult sellekohaseid folklooritekste, siis märkame, et assotsiatsioonid seente ja kõue vahel on tegelikult iseseisvad, lausa intiimsed. Nii intiimsed, et vihm nende kahe kõrvale tavaliselt ei mahugi, näiteks: Kui kuiva välku lööb, siis külvatakse seene seemet alla. Niisiis on seente tekkimiseks vajalik kõu/välk ja mitte vihm. Üllatusega avastame, et vastav seos on tegelikult universaalne. Nii uskusid kreeklased seeni, eriti trühvleid, müristamisest ja/või välgust tekkinud olevat. Kujutelm müristamisest tekkivatest seentest ulatub läbi aegade tänaseni. Hindu traditsioonis - nagu annab tunnistust ,,Rig Veda " - oli kõuejumal Pardzhanja, Soma isa. Soma-rituaalides kasutatud hümnides kirjeldati Somat kui rajuilma last või rajupilve. Mis puutub siia Soma? Etnomükoloogia rajajaks tituleeritav R. G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid Soma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades. Guatemaala ja Lõuna- Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse punast kärbseseent nimetusega, mis tähendab piksenoolt ( quiche keeles esinev idioom kaqulja - välk, piksenool). Kärbseseen esineb kosmogoonilises tsuktsi müüdis, milles välku kujutatakse ühekäelise ja ühejalgse mehena (nagu ka personifitseeritud kärbseseent). Välk 6
lohistab oma õde, kes on samuti ainult poole kehaga, jalgapidi enda järel. Õde on kärbseseenest purjus. Müra, mida põhjustab ta selg, kui ta üle taeva lohiseb, on kõu, ta uriin aga vihm. Siia kõrvale võiks panna eestlaste uskumuse, mille kohaselt pilvede vastakuti jooksmisel hõõrdub alumise pilve krobeline kaas vastu ülemist pilve ja sellest tulevat müristamine. Kuigi selles teates puudub seos seentega , ei tule sedagi kaugelt otsida: Hurt kirjeldab uskumust, mille kohaselt müristamise ajal pudenevat pilvedest - need aga koosnevat süldisarnasest ainest - tükke maha. Muidugi on tegemist eesti mütoloogias küllaltki populaarse nähtusega, mida nimetataksegi pilvetükkideks või pilvepalaks. Uus- Meremaal elavad maoorid seostavad samuti seeni müristamisega. Maoori keeles tähendab whatitiri müristamist, kuid Whatitiri on ka maooride esiema nimi. Tema poeg (või ka pojapoeg Tawhiki) on seotud välguga, mis lööb ta kaenlaaukudest. Tutae tähendab väljaheidet. Müristamise ajal vaimud pasandavad ja väljaheide, mis maa peale lendab, on tutae whatitiri, ümarakujuline seen , mis kiiresti kasvab. Tadzhikkidel on uskumus , mille kohaselt hakkab müristama siis, kui jumalus Mama (Vanaema) raputab oma aluspükse, millest pudenevad maapinnale täid ning neist tärkavad seened. Türgi rahvastel esineb uskumus, et seened tekivad vana kasuka maharaputamisest. Kashmiiris tuntakse teatud söödavat seent nimega hedur, henda, mida arvatakse tärkavat pärast müristamist. Teatavaid seeni ei minda Kashmiris enne müristamist korjamagi. Tiibetis tuntakse seent ner sha (kollane liha), mis kasvavat pärast müristamist. Seente seos taevasfääridega näib võrdleva mütoloogia andmetel olevat konkurentsitu ning seostuvat sakraalsete nähtustega. Mitmed teadlasedki, kes on uurinud seente kultuurilisi dimensioone, on lasknud end nimetatud tendentsist kaasa kiskuda ja oma teoste pealkirjades kasutanud väljendeid nagu "püha seen" või "jumalate liha". Seente seos taevasfääridega ilmneb võrdlevas mütoloogias ka ilma kõueta. Näiteks on seeni jumalatega seostatud Vana-Hiinas. Kärbseseente taevast päritolu usuvad obiugrilased. Ka paleoasiaadid seostavad kärbseseeni ülijumalaga. Homerose järgi tekkisid seened taeva ja maa ühendusest. Samasse ritta võiks paigutada Sergius Golowini poolt väljatoodud punase kärbseseene sümboolsed 7
seosed päikesega. Oleks ju ahvatlev ja ühtlasi lihtne seletada seente erilist positsiooni nende hallutsinogeensusega. Ometi tulevad selle kõrval kõne alla teisedki võimalikud seente erilisust põhjendavad karakteristikud : herbaalsete tunnuste puudumine (lehed, õied, klorofüll), ebaharilik kasvukoht (varjulised paigad , mädanenud puurondid jne), figuratsioon (seeneringid), antropomorfsed või fantastilised vormid, mõningate liikide mürgisus ja loomulikult nende mõistatuslik teke ja pea jäljetu kadumine. 8
2. PUNANE KÄRBSESEEN
2.1. Nimetus erinevates keeltes
Eesti - Punane kärbseseen (eesti keelne nimi on saadud eurooplaste tava järgi kasutada teda kärbeste tõrjeks) Ladina - Amanita Muscaria Keldi - Bia na Dé Madjari - Bolong Gomba Aaria ­ Amarita, Asumer Vana India - Narren Schwamm, Soma Siberi - Pong , Pank, Pongo
2.2. Punase kärbseseene ehitus
Kübar (vaata Lisa 2) sarlakpunane kuni punakas-oraanzkollane või tume- kollakaspruun, tihti oranzpunaselaiguline, vänemalt pleegib väga heledaks ­ punane kaob peaaegu täielikult, jääb ainult määrdunudkollakas kuni peaaegu valkjas toon; tihedalt kaetud valgete või kollakate, tihti püramiidjate ja kontsentriliselt paigutatud ebemetega, mis tihti pestakse vihma ajal täielikult maha või säilivad osaliselt; kleepuv-limane, läikiv, rihvelja servaga, noorelt poolkerajas, hiljem lame või nõrgalt süvenenud, läbimõõt 10-20 cm. Eoselehekesed (vaata Lisa 2) valged, hiljem nõrgalt kollased , vabad. Jalg (vaata Lisa 2) valge või kollakas , kuiv, nõrgalt härmane-ebemeline, säskias kuni torujas, rõngaga ja tupega, alusel muguljas, 10-20/1-2 cm (mugulja osa läbimõõt kuni 3 cm). Rõngas (vaata Lisa 2) valkjas või kollakas, rippuv , väga lai, nahkjas, ebemeline, kaua püsiv, sile. Tupp (vaata Lisa 2) jalale liibunud, avaldub jala mugulja osa ülaservas esinevate paljude ebemeliste kontsentriliste vöönditena. 9
Seeneliha valge, kübaranaha all sidrunkollane või pruunikaskollane, lõhnata, maitseta. Eosed (vaata Lisa 3) ellipsoidsed, siledad, 9-12/6-8m. Eosepulber valge.
2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes
Punane kärbseseen sisaldab füsioloogiliselt aktiivsetest ainetest muskariini (vaata Lisa 4), koliini, mustsinooli. Ainus mürkaine kärbseseenes on muskariin , keskimiselt on seda seene viljalihas 0,002...0,02%. Muskariin avaldab valikulist ergutavat toimet m-kolinoretseptoritele (on m-kolinomimeetikum). Ehk teiste sõnadega ta toimib sarnaselt organismis endas tekkiva, närviimpulsse vähendava aine atsetüülkoliiniga, mõjutades südame, seedetrakti , siselihaste, bronhide , higinäärmete jne. Närvistikku. Ravimipreparaadina kärbseseenemürki ei kasutata, suurt tähtsust omab see aga farmakoloogilises analüüsis. Muskariin mürgitus põhjustab peamiselt iiveldust, oksendushoogusid, värinaid ja krampe. Muskariini vastumürk on antropiin. Seda ainet sisaldub paljudes maavitsaliste (Solonaceae) sugukonda kuuluvates taimedes: karumustikas (Atropa belladonna ), ogaõunas (Datura stramonium), koerapöörirohus (Hyoscyamus niger ), skopoolias (Scopolia carniolica). Põhiliseks aktiivseks toimeaineks kärbseseene puhul peeti kuni viimaste katsetuste tulemusteni muskariini. Dr. Albert Hofmann ja Dr. Richard Schultes avastasid koos Dr. Eugster ( Sveits ) ja Dr. Takemoto (Jaapan), et peamiselt on ibotenic acid (mis on ühtlasi mustsinooli prekursor ) ja mustsinool aktiivsed toimeained. Keetmisel kindlal temperatuuril (78°C) või seene kuivatamisel muundub muskariin mustsinooliks (mis ei ole mürgine) ja samuti ibotenic acid muundub mustsinooliks (vaata Lisa 4). Punases kärbseseenes on ka teisi alkaloide (muscazone, muscardine, tropane, bufotenine) aga need ei avalda suurt mõju. Lisaks väidavad farmakoloogid, et kärbseseenel on tohutu hulk geneetilisi teisendeid ning tema keemiline koostis võib kõikuda väga laiades piirides, sõltuvalt kasvukohast ning ilmastikutingimustest. 10
2.4. Leviala
Punast kärbseseent tunnevad väga paljud rahvad, sest tema veviala on ulatuslik. See hõlmab kõigi põhjapoolkeral asuvate mandrite ­ Aasia, Ameerika ja Euroopa ­ parasvöötmed, seent esineb ka Indias, Aafrikas ja Austraalias. Ta pole väga valiv keskkonna suhtes. Eelistades küll happelist pinnast, on ta nõus elama sümbioosis nii männi, kuuse kui ka lehisega. Eestis kasvab 8 liiki kärbseseeni. Et kärbseseen on tuntud niivõrd laial areaalil on eri rahvaste seas kehtinud väga erinevad seene tarvitamise traditsioonid, sest nii ulatuslikul alal olevad inimkultuurid on eritüübilised ja seepärast pole imekspandav, et kärbseseenesse on neis suhtutud ja suhtutakse ka praegu mitut moodi. Kõikide kärbseseenele pühendunud kultuuride puhul on tunnuslik siiski üks oluline kokkulangevus ­ nad suhtuvad kärbseseenesse kui maagilisse, jumalikku või mõistatuslikku eluvormi, kellega suhtlemisel tuleb üles näidata lugupidamist ning ettevaatust, kuid kes oskab näidata lahendusi inimesele endale üle jõu käivates olukordades . 11
3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES
3.1. Tarvitamisjuhud
Kärbseseent on tarvitatud väga mitmeti. Seda on tehtud nii sees- kui ka välispidiselt, nii sakraalsetel kui ka utilitaarsetel eesmärkidel. Välispidise kasutamise juhud jaotuvad nelja rühma, milles seene osa võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: vahetuskaup, kingitus, ravivahend, peibutis . Vahetatud on teda ikka millegi väärtusliku, nagu karusnahkade või põhjapõtrade vastu. Näiteks korjakid, kelle aladelt seent ei kasvanud, tarnisid teda kamtsadaalidelt, ostes vahetati sageli üks seen ühe põhjapõdra vastu. Ka kingitusena on kärbseseenel hinnaline väärtus. Välispidise ravivahendina kasutatakse teda näiteks rästiku hammustuse puhul. Mürgi levimise peatamiseks tuleb kärbseseeneleotist ( soojas vees leotatud kuivatatud kärbseseen) naha sisse hõõruda. Peibutisena on kärbseseent kasutatud orava, soobli ja lendorava püüdmisel. Kõige enam kõneainet on euroopaliku kultuuriga maades andnud aga seene järgnevad neli tarvitamisjuhtude rühma: sakraalsed ja sellelähedased toimingud; eepiliste jms lugude ettekandmine; töö ja füüsilise pingutused; nautejuhud.
3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud
Kärbseseent on tarvitatud järgmistel puhkudel: surnud inimeste hingedega lävimisel, vaimudega lävimisel, haigete ravimisel , vastsündinu nime määramisel, hädaolukorra põhjuse ja ületamistee selgitamisel , ünenägude seletamisel, ettekuulutamisel ja ennustamisel, näha tulevikku ja minevikku, erinevate maailmade külastamisel, lendudel maakohal. Samanistliku maailmavaate järgi on muutused inimeste maailmas alati seotud muutustega üleloomulike olendite maailmas. Inimene saab oma elusündmusi mõjutada, mõjutades sealseid olendeid. Selleks peab ta kõigepealt teadma, keda ja kuidas mõjutada, ning siis sellele vastavalt tegutsema. 12
Kuigi taimede pärismaised tarbijad kinnitavad, et nägemused pärinevad vaimudelt, on need alateadvuse uskujate silmis avatud samale tõlgendusele nagu vaimud isegi: nimelt, et nägemuse allikas on inimeses eneses . Samaan on kärbseseene vaimu vahedaja. Samaan ei söö seent mitte ise, mitte omal soovi kohaselt. Teda sunnib sööma kärbseseene vaim, kes teadustab. Info edastamisel kuulajatele tunnetatakse ennast vaid vahendina vaimu käes. Kärbseseene tarvitamisega seotud riitusele on iseloomulik, et seene kasutamine toimub riituse algetapil ja et paljudel juhtudel jääb riituse läbviija pärast seene manustamist magama. Vahel unenägemise ajal ja vahel pärast ärkamist toimub suhtlemine kärbseseenevaimudega, kes ennast kultuuriti väga erineval kujul ilmutades annavad kas laulu või jutuga teada, mida samaanil on vaja, või juhivad teda läbi erinevate maailmade.
3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine
Kirjakunstieelsetes animistlik-samanistlikes kultuurides oli suuliste tekstide esitamine väga elav. Selleks olid olemas ka erilised isikud. Nende puhul on täheldatud kärbseseene kasutamist selle tegevuse hõlbustamiseks. Enda innustamiseks sööb laulja enne laulmist mõned kärbseseened. Siis laulab ta metsiku häälega öö otsa kangelaslugusid, isegi neid mis näivad ammu ununenud olevat; hommikul aga kukub ta jõuetuna narile. Tema seisundi suhtes ükskõiksed kuulajad on rahul, et kuulsind nii tundelises esituses oma isade laulu.
3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused
Siia kuuluvad juhud, kus inimene tõstab oma organismi vastupidavust suurtele füüsilistele koormustele ning oma liigutuste osavust: loomade jälitamine kanuus, heinategemine, paatide tirimine köitega, suurte raskuste kandmine pika maa taha, pikad rännakud käies või joostes . Mõnel juhul on pööratud tähelepanu asjaolule, et selline füüsiliste koormuste talumise viis ei paistnud tervist kahjustavat. Ka on täheldatud, et kärbseseen kõrvaldab kõik pingutusega kaasnevad füüsilised ja psüühilised ebameeldivused. 13
3.1.4. Nautejuhud
Sellesse rühma kuuluvad lõbusa meeleolu tekitamise juhud pidusöökidel, mida korraldati naabrite küllatuleku, pulmade või eduka saagi puhul, kus enamik aega veedeti süües, tantsides ja lauldes, ning juhud, mil lihtsalt üksinda või mitmekesi tekitati oma igapäevaelus endale meeldiv psüühiline seisund ja kus aega veedeti kas aktiivselt tegutsedes või vaikselt omaette olles või vaheldumisi nii üht kui teist tehes. Oodatud toime psüühikale avaldus eelkõige positiivse meeleoluna; heaolutundena, lõbususena, teravmeelsusena, humoorikusena või lisaks euforiseerinud meeleolule meeldivasisuliste nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonidena ning unenägudena. Psüühilise muutuse sügavus on erinev: ühel juhul säilib kogu toimeaja jooksul kontakt välisilmaga ning kontroll oma tegevuse üle, teisel juhul need puuduvad, kolmandal esinevad ühe toimeaja jooksul mõlemad seisundid . Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et autentsetest allikates pole toodud ühtki juhtu, kus kärbseseene mõju all oleva põliselaniku käitumine oleks olnud ohtlik temale endale või ümbritsevale. Vastupidi ­ enamasti on rõhutatud seene mõjul tekkinud psüühilise seisundi positiivset iseloomu. 14
3.2. Toimet oluliselt mõjutavad tegurid
Manustamisviisist ja annusest sõltumatuid olulisi tegureid on kaks: tarvitatava viljakeha arengufaas ja tarvitaja eelhäälestus.
3.2.1. Viljakeha arengufaas
Noorte, s.o. väikeste ja kumerate kübaratega, mis on korjatud juulis-augustis, nende viljakehade toimet inimestele loetakse mõjusamaks, tugevamaks (tekkidab nägemusi rohkem ja on tugevamad energia adjad kestva pingutuse puhul) kui vanemate, s.o. suurte ja lamedate kübaratega viljakehade oma (mõjub psüühikale rohkem). Suured kärbseseened pole nii kuulekad kui väikesed, nad võivad petta (kuid siiski on täiskasvanud seened targemad); väikesed on suurtest tugevamad, kuid sõnakuulelikumad.
3.2.2. Tarvitaja eelhäälestus
Kärbseseene kasutaja eelhäälestusel on kaks tasandit . Üheks, enam hõlmavaks tasandiks on tarvitaja kultuurist tingitud hoiak kärbseseene suhtes; see, mille tõttu euroopaliku mõtteviisiga katsealustel ja mürgistunutelt saadud andmed seene toime kohta erinevad samanistlike kultuuride andmetest. ,,Õige" hoiaku olemasolu vajalikkust on teadvustanud endale ka seent tarvitavad rahvad ise. Õnnestunud tagajärgedega saab seent süüa ainult see, kes on tuttav kärbseseene olemusega; kui ta aga ei näe seene mõju all kärbseseene vaimu õigesti, siis võivad need ta surmata või ta võib ise eksida pimedusse. See üldine, tarvitaja kultuurist tingitud hoiak avaldub ka tema käitumises. Seene korjamisel ja säilitamisel järgitavad reeglid väljendavad austust ja tähelepanu tema vastu. Kärbseseent kui vigastatavat ja surelikku olendit võetakse korjamisel koos ,,juurtega". Kuivatatud seeni säilitatakse alati tervetena ja hoitakse kübar ülespidi. Teiseks tasandiks on tarvitaja hoiak, mida aktiviseeritakse tarvitamise eel. Seda tehakse toiminguga, mida tema olemuse järgi võiks nimetada ,,kärbseseenele 15
eesmärgi teatamiseks". Kärbseseenele tuleb alati ütelda, kas valjult või omaette, kasutamise eesmärk.
3.3. Manustamine
Suured on erinevused seente manustamisviisis. Enamasti on seente söömisega seotud täpsed reeglid ja tavandid, mis väljendavad austust ja on abiks kontakti saavutamisel seenevaimuga. Paljud rahvad söövad seeni toorelt, mõnikord otse metsas. Enamasti kõnetatakse seent ja pöördutakse tema poole vabandusega korjamise pärast, palutakse temalt abi või selgitatakse põhjusi, miks seene poole pöördutakse. Mõnel pool on tantsitud seene austuseks, mõnel pool ei tohtinud seene läheduses rääkida, seenevaimude poole tuli pöörduda mõttes. Seent võib manustada värskena, suitsetades või süües kuivatatud seent, praetult või keedetult, tõmmisena vees, marjamahlas või piimas, juua kärbseseent söönud inimese pissi või süüa kärbseseenega mürgitatud põhjapõdra liha. Levinud on uskumus, et paarisarvu seente söömine on riskantne, seenevaim võib sellisel juhul inimese üle võimust võtta. Tähtis on enne seene manustamist paastuda. Kärbseseent ei tarvitata üheaegselt alkoholiga , sest see võib olla surmav. Seen ja viin on vastupidise toimega. Näiteks kui seeni söönnu ja viina joonu kohtuvad, näib viinajooja seenesööjale mustana, inimesele kahjuliku jõuna, ja sellepärast läheb ta viinajoojast eemalt mööda. 16
4. PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS
Räägin mõnedest vahendajatest, nende arvamusest, kes on meie kirjasõnas sellest kärbseseene asjast kirjutanud või sellega kuidagi seotud. Ega kirjasõna seesugusele kogemuslikule ja peaaegu alati pajatuslikul teel levinud materjalile sobiv mõõtkava olegi. Kuid siiski... Müstik Uku Masingu arvates:,,... ei ole identne nõia arvamus seenest ega meie arvamus muskariini toimest. Neil on seene kaudu johtuvad ilmutused üks samm pikal teel. Meile muskariini toime takerduks iseendasse ega juhata edasi enam kuskile." Keskkonnatundlik kunstnik Peeter Laurits on öelnud:,,Olen korduvalt kogenud, et ebakindlalt häälestannud või ebaõnnestunud kontekstis seent tarvitanud inimesed ei saavuta peale värinate ja oksendamise mingeid elamusi." Kuna seen võib mütoloogilise suhte puhul inimese ajatusse saata, tuleb teda võtta ajatus paigas. Seene keskkondlikud eelistused on rohelised ­ loodus, mets, mitte kivimaja kaheksas korrus või virtuaalkohvik. Kuid mütoloogilist materjali ainutähtsaks pidav tegelane suudab vaevalt vahetu kogemuseni jõuda. Ta kombib vaid oma lugemuse- uskumuste võrgus ringi. Vahest veelgi suurem probleem on häälestamine ­ enamik tänapäeva inimesi pole sisemiselt korras, ja seda näitab ka narkomaania vohamine. Kuid: ,,Paistab, et seenes leiduv keemiline ühend on üksnes päästik, mis vallandab teisenenud kontakti ümbritseva biosfääriga ­ taime-, looma- ja haldjariigiga." Laurits tähendab lummav-paganlikult: ,,Austusväärse ajalooga seened ja kaktused otsekui kannaks kaasas tarvitajate kogemusi ning transiseisundis on võimalik neil lähedale pääseda." Näiteks Jaan Kaplinski suhe kärbseseenesse on mõõdukalt pooldav ja soovitav. Tundub, et budistina ei otsi ta selle kaudu teed teise reaalsusse, kuid hindab seene n.-ö. ,,paganlikke teeneid" boreaalses kultuuris. Mõõdutunnet rõhutab seene puhul ka Argo Moor : ,,Näiteks kärbseseene puhul ei korjata seent, mis peo alla ära ei mahtunud, muidu võis mõju inimese jaoks liiga tugev olla." Ta väidab veel, et hipipõlvkonna maailmamuutmise luhtumise üks pepõhjus peitus hedonistlikus narkootikumidega liialdamises, piltlikult öeldes oli ,,kärbseseen peost suurem." Selle vea mittekordumine peaks tänapäeval olema 17
eelduseks . Vaja on teadjate abi. Iga taimetark ei tea veel mükomaagia saladusi, kuid näiteks Vigala Sass küll. Temale on olulised läbi aastasadade toimivad maagilised ,,seadused" : ,,Igast loomast , taimest ja esemest sai tema hingestamise kaudu teha omale abilise, hinge sissepaneku või valdjaga sidumise kaudu." Sama lugu on ka seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see sobib, aga enamikule meist tundub paraku naeruväärse teatrina. Sass väidab: ,,Otseselt on teada ja levinnud üks keelatud hing naistele s.o. Paehk Kärbseseene isand ­ peremees (valdjas), mis on põhjas nõidade seas laialt levinud. Kaifis olev nõida aitab seenevaldjas Pa ja tema ümber olevad abistajad. Nende käest võib kõike küsida: võid saada endaga seotud mõne vägeva haldja, keda saab kasutada ka siis, kui sa pole kaifis. NB! Ei tohi Pa 'iga mängida, kui sul ei ole kaitsjat (õpetajat) või ka vaba haldjat - Pa võib ka tappa ja sinu allutada. Siis tekib kahetine lõhestatus, kus ta hakkab end peale suruma, kurjja tegema, mis võib viia kuni enesetapuni välja." Iidse Samanismitarkuse Assotsiatsiooni asutamisdeklaratsiooni kommentaaridest võib lugeda järgmist: Eesti rahva päristine peajumal on kärbseseen. Meie kliimas kasvab imevähe tugeva väe, mana ning kaitsevaimuga taimi. Seepärast on kärbseseen meie looduses täiesti konkurentsitu isand! 18
KOKKUVÕTE
Küllap on mõnigi pead murdnud, miks punast kärbseseent nii üksmeelselt peetakse surmavalt mürgiseks, ehkki näiteks Eestis ei ole teada ühtegi surmaga lõppenud mürgitusjuhtumit. Põhjus on lihtne. Kärbseseen on tabualane taim ja tabu toimib. Kärbseseene tarvitamine on psüühiliselt riskantne, vajab ettevalmistust ning pühendumist, seetõttu on targem reserveerida selle tarvitamine samaanidele ning hoida laiem publik temast eemal. Ja tabu peabki toimima, sest ütleb ka Vigala Sass: ,,... kui leiad, siis VAIKI ­ ainult nii läheb Su elu kergemaks ja rikkamaks." 19
KASUTATUD KIRJANDUS
SAMAAN - 2002 / Piers Vitebsky (lk 86) HORISONT nr. 2 - 1989 / Margareete Otter ,,Ühe teadussuuna sünnist 120 aasta eest" AKADEEMIA nr. 3 - 1990 / Maret Saar ,,Punane kärbseseen animistlik-samanistlikes kultuurides" LOOMING 2002 / Lauri Sommer ,,Kärbseseene käekäigust" LOOMING 2001 / Peeter Laurits ,,Amanita Muscaria"
http://www.rufeger.de/psychoaktiv/englisch/amanita.muscaria.html http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9609/nyyd09.html http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9LOODUS/seened.ht m http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Jyrgenson.ht m http://orpheus.med.ut.ee/ravim/grupid/synapt/koliinergiline/mimeetikumid/muskariin.html http://moritz.botany.ut.ee/~lauris/heresy/ista-kommentaarid.html http://www.shee-eire.com/Herbs,Trees&Fungi/Fungus/Fly-agaric/Photo-gallary/Factsheet1.ht m http://www.bioimages.org.uk/HTML/R151415.HTM http://www.koolielu.ee/files/Botkonsp2.html http://diseyes.lycaeum.org/aman/MUSCARIA.TXT http://www.bluehoney.org/Mankind.ht m http://www.shroomery.org/ http://www.erowid.org/plants/amanitas/amanitas.shtml 20
Lisa 1 21
Lisa 2
Amanita muscaria 22
Lisa 3
Amanita muscaria eosed mikroskoobi all. 23
Lisa 4
Muskariin